Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vah...
.............................. MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid:
Enne täielikku lõppu ● Liitlaste pealetung ● Teine rinne ● Vastupanuliikumised okupeeritud aladel Saksamaa purustamine ● 1945. aasta Jalta konverent ● Stalin, Churchill, Roosevelt ● ÜRO ● 1945. alguses alustati Saksamaa täielikku hävitamist ● 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimuste kapitulieerumise aktidele ● Hitleri surm ● Potsdami konverents 1945 Jaapani purustamine ● Kamikazed ● Hiroshima ja Nagasaki tuumapommid Hiroshima peale tuumapommi Nagasaki ● 2. sept 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti ● Teise maailmasõda lõpp ● Värviline II ms : https://www.youtube.com/watch?v=kKZfsPMfpo 0 ● Interaktiive II maailmasõja kaart (teine esitlus)
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast aga Liivi ordule. Ugandi ja osa Vaigast jääb Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne Piiskopkonnale. 1242 Jäälahing Peipsi järvel, peatatakse sakslaste edasitung itta. 1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada
Ühines veel 13 riiki, ka NSVL. 1941 USAs võetakse vastu Lend-Lease seadus laienes ka NSVLis USA kongress volitas presidenti andma majanduslikku abi nendele riikidele, kelle toetamine oli USA seisukohast oluline. 1. Välispoliitiline isolatsioonidotriin asendub sekkumisdotriiniga. Kelle toetamine on meile kasulik. 2. USA toetab ainult neid kelle toetamine on neile kasulik 1943 28. nov 1. dets toimus Teheranis Teherani konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal võeti kokku sõja tulemused 1943 aastaks ja lepiti kokku edasine koostöö. Lend- Lease seadusega NSVL sai abi 13 miljardi 150 miljoni dollari ulatuses. Välksõda Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii meelitama Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1941.a. Schlieffeni plaani matkivat pealelööki. 10. mail ründasidki Sakslased, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi
1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini Rooma teljele 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta alguses. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei joonud ega suitsetanud. Kartis kõrgust. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks. Lemmikhelilooja oli Richard Wagner http://en.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/GERhitler.htm
sõja lõpu tingimused. · Juuli 1941 lasi sõjandusministril Henry Stimsonil hakata ettevalmistama USA täielikku sekkumist sõtta. Sündinud plaan nimega ,,Võidu programm" valmistas USA ette üldmobilatsiooniks ja suurendas abi välisriikidele. / Ülimalt tähtis õpetaja sõnul · 7. Dets. 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris. 8. Dets kuulutas USA Jaapanile sõja. · Nov.-Dets. 1943 Teherani konverents, Roosevelt, Churchill ja Stalin leppisid kokku 2. rinde avamise ja lubasid NVS Liidule Balti riigid. Roosevelt leppis nende järeleandmistega kuna ta lootis, et Stalin tegelikkuses ei hakka Ida-Euroopat okupeerima. · Veebr. 1945 Osales Jalta konverentsil. Lepiti kokku sõjajärgne maailmakord. Pärast Jalta konverentsi kohtus Roosevelt Egiptuse, Etioopia ja Saudi-Araabia valitsejatega, pannes aluse nende diplomaatilistele suhetele. · 12
Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA. Otsene sõjategevus algas 1960
Osales 50 riiki, kaasaarvatud Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit, kes ei olnud liikmesriigid. Konverentsi päevakorda olid lülitatud tööstuse, põllumajanduse ja kaubandusega seotud küsimused. Aruteludes domineerisid kaubanduse probleemid, millega paistsid silma Kesk- ja Ida Euroopa riigid. Oldi veendunud, et tagasipöördumine liberaalse rahvusvahelise kaubanduse juurde on maailma majanduse õitsengu saavutamise peamine tingimus. Konverents kutsus valitsusi üles tühistama ekspordi- ja impordikeeldu ja piiranguid kaubanduses, alandama kaubanduse arengut takistavaid tolle, sõlmida kahepoolseid lepinguid madalate tollikuludega. 1928 aasta algul aga hakkas maailmaturul järsult kerkima esimese kaubaartiklite toornahkade, loomsete saaduste ja nahakaupade hind. Hinnatõus kestis aasta. Põllumajandussaaduste hinnad langesid järsult 1928 ja 1929 aastatel. Ja Ameerika
USA selle liikmeks ei saanud.Algul ei võetud sinna ka Saksamaad ja tema liitlasi. Ka Nõukogude Venemaa jäi kuni 1934.a sellest välja. Riigid võtsid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Sellele hoolimata Rahvasteliit ei suutnud sõda ära hoida. Nõrkus seisnes selles, et iga riik võis ise otsustada kas nõustub Nõukogu sanktsioonitaotlustega. Nõukogus aga võeti otsuseid vastu ükshäälselt, seega piisas 1 häälest, et otsus jääks langetamata. Locarno konverents Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. See leping pidi tagama Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piiri puutumatuse. Ühtlasi pidi Reini piirkond jääma relvadest ja sõjaväest vabaks. Lepingut valvasid Suurbritannia ja Itaalia. Reini pakt ei teinud vahet võitjatel ja võidetuil ning nüüd sai ka Saksamaa lõpuks Rahvasteliitu astuda. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu.
lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15. märts 1939 Saksamaa okupeerib kogu Tsehhoslovakkia (3. laienemine) 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Koosneb kahest osast:
Vaatamata uuringute arvukusele on tulemused ikka veel vastuolulised ja eri maades erinevad. Mõju avaldavad nii sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud erisused kui ka töö iseloomu muutumine. Seetõttu on töörahulolu uurimine üleminekumajanduse tingimustes põhjendatud. Hoiakute tugevus sõltub inimese väärtustest ja nende kinnistumisest ning seeläbi sotsiaalsest grupist, kuhu inimene kuulub .Seetõttu on oluline uurida kultuuri mõju hoiakutele. (Rahvusvaheline konverents, Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas, 2004, Rahvusraamatukogu Konverentsikeskus, Tallinn.) Kuna muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes peavad muudatusi ellu viima, neid ei toeta, on olulised nende inimeste hoiakud muudatuste suhtes. (lk 85 Organisatsioonide arendamine Ruth Alas, Ülle Übius, Külim 2010, 160lk) Hoiak on inimese teadvustamata valmisolek vajadust rahuldavaks tegevuseks. Inimesi liikumapanevaks jõuks on nende vajadused. Vajadusega seondub nii inimese rahulolu kui
Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale
Vaid rassisisesed abielud, verepuhtus Juudiküsimuse (Judenfrage) lahendamine 1933 riigiametitest välja 1935 Saksa kodakondsus ära - segaabielude keeld (sakslase ja juudi laps = juut!) 1938 Kristalliöö - 300 000 laagritesse - keeld töötada arstina, õpetajana, advokaadina - supelrandades: "Koertele ja juutidele keelatud!" 1938 on juudid Saksamaa elust välja tõrjutud, algab massiline emigratsioon 1942 Wannsee konverents: lahendada juudiküsimus lõplikult (Endlösung der Judenfrage) Majandus- ja sotsiaalpoliitika Range autarkia, 4 aasta plaanid Tööpuuduse likvideerimine (1933 6 milj., 1936 0) Sõjatööstus ületas 3 x USA ja Sbr. kokku! Kiirteede ehitamine Volkswagen 1938 (Ferdinand Porsche) Ökoloogia (tuuleenergia, vesinikukütus, looduskaitse) Riiklikud põllumajandusasulad noortele peredele Emakultus ("Eluallikakodud") Sundsteriliseerimine Välispoliitika: eesmärgid
Uus kord- sakslaste poolt alistatud riikides pandi alaväärtuslike rahvaste (juudud, slaavlased) kallal toime rahvastiku osaline hävitamine. Juutide kallal toimepandud vägivald kannab nime holokaust. Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1.dets 1943)- osapooled:NL(Stalin), USA(Roosevelt) ja SB(Churchill). Otsused: Stalinile anti vabad käed Eesri, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks; lepiti kokku edasises sõjapidamises; Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist;NL alustas Euroopas sõjapidamist Jaapani vastu.
Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3
Nõukogude vägede jõudmisel Budapesti ta aga arreteeriti NSVL-i julgeolekuteenistuse KGB poolt ning tõenäoliselt hukkus ta ühes Gulagi vangilaagris. Täpsed andmed tema saatuse kohta puuduvad seni, s.t NSVL või Vene Föderatsioon ei ole neid teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. Stseenide järjestus ooperis on järgmine: Esimene vaatus – 1. Proloog; 2. Konverents I; 3. Rongijaam I; 4. Plaan I; 5. Rongijaam II; 6. Päästetud; 7. Plaan II; 8. Eichmann I; 9. Rongijaam III; 10. Plaan III; 11. Surmamarss. Teine vaatus – 12. SMERŠ/NKVD; 13. Konverents II; 14. Gulag I; 15. Gulag II; 16. Võitlus; 17. Eichmann II; 18. Konverents III; 19. Wallenbergi tsirkus. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja
Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson. kõige kaalukamad olid kahe riigi, Suurbritannia ja Prantsusmaa hääled, sest nemad olid kandnud suurimat raskust sõja kahel viimasel aastal ning määrasid seetõttu, mida konverents otsustab, Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles´ 28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu. Tingimused kujunesid üsna karmiks: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks
Lühikesel silbil Sales rep müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja. Finance rahandus. Department puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on osakond. Company ettevõte. Receptionist administraator. Occupation elukutse. olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused, on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim korraldused. Section osakond. Industry tööstus. Assistant Manager abijuhataja.. I am rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde an engineer. I work for an insurance company
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Carolina London HINNAPAKKUMINE TÖÖALASE VÄLJASÕIDU KORRALDAMISEKS HOTELLIS LONDON Lõputöö Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................... 2 HINNAPAKKUMINE......................................................................................... 4 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 LISA 1 TOITLUSTAMINE..................................................................................8 LISA 2 LISATEENUSED................................................................................... 9 2 VASTUSKIRI Tere austatud Katrin Tamm! ...
4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide vastane koalitsioon? (Atlandi harta, Teherani konverents). Atlandi harta - Toimus 14. augustil 1941.. - Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. - Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. - Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. Teherani konverents - Toimus 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis - Kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu, Ameerika Ühendriik ja Suurbritannia - Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks - Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta
Sotsiaal- ja majandusprobleemid, Dekoloniseerimine Rahuvalve: Kollektiivse julgeoleku vorm ÜRO sinikiivrid Rahvusvahelised relvajõud – neutraalsed Osalemistingimus: vähemalt ühe konflikti osapoole kutse Kallis tegevus. Ebaefektiivsus. Reform Eesti ja ÜRO: Liige: 1991 Liikmemaksu probleemid (NL) Oma geograafilise grupi puudumine Lahkhelid Venemaaga ÜRO-s Eesti soov saada Julgeolekunõukogu liikmeks (2020-2021) OSCE/CSCE- Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon 1975 – konverents ja loomine Algus: Uued Pan-Euroopa ideed Nõukogude Liidult 1950.aastad: N.Hruštšov (julgeolek) 1960.aastad: regulaarne dialoog Ida-Lääne vahel 1966: Ida bloki “Üleskutse kõikidele Euroopa riikidele” 1969: NATO vastus USA ja Kanada kaasamine Olulised põhimõtted: 1. Kõik osavõtjad-riigid on suveräänsed ja võrdsed 2. Kõik otsused konsensuse alusel 3. Koostöö-julgeolek Miks julgeolekukonverentsi vajati? 1. N.Liit: territooriumid 2. USA: relvastusläbirääkimised 3
3. Infoteaduse kujunemist mõjutanud uurijad Vastus: Marcia J. Bates, Henry E. Bliss, A.C. Bradford, A.J. Lotka, G.Z. Zipf, S.R. Ranganhan, Karl Ludwig von Bertalanffy, John von Neumann, Oskar Morgenstern, Norbert Wiener, Claude Shannon. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud sündmused. Vastus: 1948. aastal Teadusliku Informatsiooni konverents- põhiteemaks infoteenuste teadustöö tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine. 1970. aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate “Introduction to Information Science” 5. Informatsiooni uurivad teadused Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel: küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika, dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne.
ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele.
jaotada. Noor koloniaalriik Saksamaa soovis vanadelt koloniaalriikidelt Inglismaalt ja Prantsusmaalt valdusi saada. 3. *I Maroko kriis (1905-1906 a.) saksamaad tegi ärevaks prantsusmaa mõju kasv ainsas iseseisvuse säilitanud riigis- marokos. Saksamaa julgustas maroko sultanit , ning viimane hakkas nõudma rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist prantsusmaa reformikavade arutamiseks. Konverents otsustas säilitada maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse. Vormiliselt kõigile riikidele anti kõigile riikidele majandussuhetes marokoga võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. *Bosnia kriis (1908 a.) Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, provintsis süvenes Serbia-meelne liikumine ning sisemisi pingeid üritas rõhutada ka Türgi. 1908. aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hertsogoviina liidetuks Austria- Ungariga
komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud p...
Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
· koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
*saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995 Washington- vaalapüügi konventsioon Viin- osoonikihi kaitse
Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!) 4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid · 4.-11
Hooveri moratoorium (seismapanemine, pidurdamine) 1931 Hoover oli vabariiklaste partei liider ja 1928 lasi valida end presidendiks. Lõi teooria USA individualismist. 1.Kõikidele ameeriklastele on võimalik saada saapapoisist miljokaks. American dream! 2. ameeriklased ei või sekkuda Eur asjadesse. 3.Kui riik sekkub majandusellu, hävib kõik. Selle raames oli USA tegutsenud 1920 ja 1928 saavutas õitsengu. KÕIK riigid olid USAle võlgu, Eesti ka. Locarno konverents 1925 Sveitsis. Piiride garanteerimise konverents. Kutsuti ka Sm ja NL. Eelkõige kartsid saksa naabrid riigi tugevnemist. Taheti et Eur riigid tuleks Sm-ga appi(sõjajuhul) Pr ja Belgia said piiri garantii ruttu. Suured riigid astusid nende kaitseks välja. Probleem oli ida riikidega, nende piire ei tahetud garanteerida. Konverentsil võeti vastu, et sõjaline liit aetakse laiali. Sbr ja Vene vahel ja Pr ja Vene vahel sõlmiti diplomaatilised suhted 1924. Genoa konverents 10 apr.- 5. mai 1922
Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks. Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. · 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents. Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Teherani konverentsil otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!) 4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid · 4.-11
Pärast natsismi hävitamist luua maailmas rahu. b) arendada riikidevahelist koostööd. 1.jaanuaril 1942. aastal kirjutasid Atlandi harta põhimõtteid pooldavad 26 riiki Washingtonis alla Rahvaste deklaratsioonile. Alla kirjutanud riigid lubasid kasutada võitluses fasismi vastu kõiki oma ressursse ja teha koostööd. 1943. aasta novembris-detsembris toimus Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin). Alustati teise rinde avamist. Arutati sõjajärgse Euroopa piiride küsimust. Lepiti kokku, et Poola peab loovutama NSV Liidule Ida-Poola. Kompensatsiooniks saagu alasid Saksamaal. Balti riikide iseseisvust ei taastata , need jäävad NSV Liidu osaks. Selleks ajaks oli NSVL saavutanud suri võite Stalingradi ja Kurski lahingutes, mis võimaldas Stalinil dikteerida liitlastele oma nõudmisi. 1945
Kõige kergemalt möödus seegi sõda Ühendriikides. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON Vastaste konsolideerumine(püsivaks muutumine) nõrgendas Saksamaa positsiooni. Hitleri- vastane koalitsioon tugines 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale: lubati taastada okupeeritud riikide iseseisvus. NSV Liit suutis teha nii et see põhimõte ei laieneks MRP pakti tulemusel NSV Liiduga loodetud riikidele. 1943 toimus Teherani konverents, kus Stalinile tehti veel järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941 aasta piire. 1945 Jalta konverents(Stalin Churchill ja Roosevelt) otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. Ardennide lahing- Hitler ei pidanud ennast veel kaotanuks. 1944 dets. koondas läänerindele Saksa tugevamad diviisid. See löök tabas liitlasvägesid ootamatult andes algselt sakslastele edu. Pealetund õnnestus siiski peatada. See jäi viimaseks
3. Loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes · Septembris 1941.a. ühines Hartaga NSV Liit ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON · 1.jaanuaril 1942.a. kirjutasid 26 teljeriikidega sõjaseisukorras olevat riiki alla Ühinenud rahvaste deklaratsioonile · Deklaratsiooni aluseks olid Atlandi Harta põhimõtted · Lisaks kohustuti mitte sõlmima separaatrahu teljeriikidega TEHERANI KONVERENTS · 28.11.-1.12.1943.a. · Osalejad: J. Stalin; W.Churchill; F.D.Roosevelt · Otsused: 1. Nn II rinde avamine (Stalini nõudmine,et Lääneriigid avaksid ka rinde) 2. USA ja Suurbritannia nõustusid tunnustama 1941.a. NSV Liidu piire. (Eestile oluline punkt * ÜK(b)P KK J.Stalin oli parteijuht ja ka riigijuht Maailm sõjas TOTAALNE SÕDA Selles sõjas on ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta
Miks oli äärmisliikumiste tugevnemine võimalik? Sõjajärgne pettumus, raske majanduslik olukord Millised äärmusliikumised tekkisid? fasistlik liikumine (Itaalia), kommunistlik liikumine (Saksamaa, Prantsusmaa), natsionalistlikud (rahvuslikud) liikumised - Komitern ehk kommunistlik internatsionaal - oli kõigi maade kommuniste ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks oli kommunistide võimule aitamine terves maailmas. - Locarno konverents - 1925 a. Esimene Euroopa riikide konverents, kuhu Saksamaa kutsuti võrdse partnerina. Eesmärk oli parandada Euroopa riikide vahelisi suhteid ja arutada piiride küsimust. Kokkulepped: piiride puutumatus, üksteise ründamine on keelatud - Briand'i - Kelloggi pakt - 1928 a. kohustati sõdadest loobuma ja lahendama konflikte rahumeelselt. Rühmatöö 1920. aastail elavnes majandus lühiajaliselt. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Valitses ületootmine
Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919
sõnastas Lähis-Ida kriis rahumeelse reguleerimise põhimõtted. Paraku nurjusid kõik katsed seda resolutsiooni realiseerida. Murrang suhetes toimus 1977. a nov, kui Egiptuse president Sadat tunnustas Iisraeli olemasoluõigust ning sõlmis märtsis 1979 Iisraeliga rahulepingu. Araabia maailm taunis Egiptuse käitumist teravalt, ta heideti välja Araabia Liigast, isoleeritus kestis 80ndate lõpuni. USA diplomaatia jõupingutuste tulemusena algas okt 1991 uus rahvusvaheline konverents, kus osalevad ka palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega
Seal ei tohtinud olla ei Saksa relvastust ega sõjaväge. Kehtestati reperatsioonid, kuid nende suurust Versailles’ lepingus polnud. Ungari –Trianoni leping Austria- Saint-Germaini Bulgaaria – Neuilly leping Türgi – Sevresi leping Kaotajariigid pidid loovutama territooriume. Pandi piirangud sõjaväe osas ning kehtestati reperatsioonid. c) Genova konverents aprill 1922 Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelisele elu ning kaubanduse probleemidele. d) Rapallo leping aprill 1922 Rapallo leping oli 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted,
Pro et contra III HEA HARIDUS ON ÕNNE ALUS Pro · Haritus on parim eeldus oma tervise eest seismiseks, mis omakorda tagab hea elujärje ja rahulolu. Haridus toob õnne! ( Isamaa...2008. Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogramm 2007 2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ). · Ille Saar: ,, Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku." ( Saar,I. 2008. Mis on õnn? http://www.rajaleidja.ee/web/?id=5815. 03.04.2008 ) · ,,Miski ei vääri meie toetust rohkem kui teaduse ja kirjanduse edendamine. Igal maal on üldise õnne kindlaimaks aluseks teadmine," ütles Georg...
tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. · Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat. · Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. · Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. · 1992. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassamblees. 1992 · 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.
kodust ühineda vestlusesse ja saabki teada mis teha vaja vms. Miinused: MSN-il on ka skripte mida kasutavad paljud inimesed ära ja tekkitavad ikka korraliku segaduse. Skype (www.skype.ee) suhtlus programm nagu MSN, aga helistamise võimalused on palju paremad. Plussid: saab helistada ka tavatelefonidele või mobiiltelefonidele kui laed enda kontole krediiti. Selle programmi suur pluss on veel see, et saab teha ka konverents kõnet, nii oleks päris hea isegi tundi läbi viia, keegi ei pea kodust väljagi minema. Miinused: Suur miinus on see kui teha tund selle abil siis ei saa keegi teada kas sa tegelikult osaled seal või mitte. Kooli server õppematerjalide ja informatsiooni edastamine, meili server ka seal siis saab meili aadressid ja listid teha Plussid: Kui kõik on töö korras siis on materjal päris kiiresti kätte saadav. Miinused: kui serveriga midagi juhtub, siis ei ole materjal kätte saadav.
aastal. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. 10. Waterloo lahing, 1815. aastal, kus Napoleoni armees oli 200 000 meest Euroopa 700 000-mehelise liitsõjaväe vastu, kaotajaks jäi Prantsusmaa ja see oli ka Napoleoni viimane lahing. Viini kongress Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis 1814. aasta septembrist kuni 1815. aasta juunini. Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme. Tulemuseks oli kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, Prantsusmaa, Napoleon I rajatud Varssavi hertsogkonna, Hollandi, Reiniäärsete riikide, Saksimaa ja mitmete Itaalia territooriumide
väga raske ja keeruline läbirääkimiste kogemus, teravatest sõnavõttudest kuni boikottide lubamiseni välja. Tänu survele loobus USA oma esialgsest positsioonist ja nõustus tegevuskavaga edasi minema." Jõuti leppele: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega, arendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muuta see kõigile kättesaadavaks, korraldada nende tegevuste rahastamine. See oli 13. konverents, esindajad 192 riigist. Kokku võttis neist osa 11 000 inimest, seega oli hiljuti lõppenud Bali kliimakonverents suurim ÜRO üritus kliimamuutuste teemal Kirjandus · Anttila, P. jt. 1996. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto. · Lühientsüklopeedia. Loodus. 2000. · Keskonnaraamat gümnaasiumile. IV osa. 1998. Tallinn.
esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Ajalugu Geenitehnoloogia valdkond tekkis alles 20. sajandi teises pooles. Alfred Hershey ja Martha Chase tõestasid, et DNA-l on oma roll pärilikkuses ning 1953. aastal kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA molekuli kaksikheeliksi-kujulist struktuuri. 1974 lõi Rudolf Jaenisch maailma esimesed transgeensed hiired, sisestades võõrast DNA-d hiire embrüosse. 1975. aastal toimus Asilomari konverents. 1978. aastal tuldi välja inimese insuliiniga. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinu immuunpuudulikkusega lapsele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
