Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Versaille' rahuleping

Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad üritasid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma sõjaeelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati rahvahääletuse alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60 % elanikest jäämist

Ajalugu

6

odt

Pariisi rahukonverents

Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914. Pidades atendaadi eest vastutavaks Serbiat, esitas Austria-Ungari valitsus sellele 13. juulil suveräänsust riivava 48- tunnise tähtajaga ultimaatumi

Ajalugu

44

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium  Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q  Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed

Ajalugu

19

docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

enda ülemvõim Koreas. Järgnesid Jaapani jaoks võidukad lahingud. Sõja võitmisega kinnistas Jaapan oma positsiooni rahvusvahelise tähtsusega jõuna. Venemaa kaotuste jada tekitas Venemaal suurt meelepaha ja andis põhjust 1905. aasta revolutsiooniks. Esimene maailmasõda : põhjused ja ajend : Põhjused ­ · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühelt poolt Prantsusmaa, Inglismaa Teiselt poolt kiiresti arenev Saksamaa Balkanil põrkusid Austria ­ Ungari / Venemaa taotlused 1. Alahinnati ohtu (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkust) 2. Sõda romantiseeriti 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. Sõjaline mõtelmine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Põhjalikumalt  Marjanne Priidik 12.c klass 1.Suurriikide imperialistlik poliitika kõik suurriigid soovisid oma

Ajalugu

2

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 ­ 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid, valmistati ette Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed.

Ajalugu

2

docx

Versaille' leping, Pariisi rahukonverents

Versailles ' leping Saksamaa vahel, päeval, mil möödus viis aastat sõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. De facto oli rahu sõlmitud juba Compiegne relvarahu allkirjastamise näol 11. novembril 1918. Pärast seda kui osapooled olid leppe ratifitseerinud, hakkas see 10. jaanuaril 1920

Ajalugu

4

doc

Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia

novembril 1918. aastal sõlmisid sõdivad pooled Compiègne´i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat ning mille istungeid peeti Versailles´ lossis (seepärast nimetatakse seda mõnikord ka Versailles´ rahukonverentsiks). Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles ´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.

Ajalugu

5

doc

Ajalugu 1. maailmasõda

Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli

Ajalugu

Kommentaarid (4)