Teise maailmasõja kokkuvõte (0)

Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus .
Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased .
Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu
Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu “ Venemaa taastamine).
Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse- motivatsioon kaob.
Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel nn sanitaarkoridori). Tekkis esimene totalitaarne riik.
1922 loodi NSV Liit, kuhu kuulusid- Venemaa, Ukraina , Valgevene, Taga-Kaukaasia.
Uus majanduspoliitika NEP- Tugeva rahelolematus tõttu olid kommunistid sunnitud 1921. aastal muutma oma poliitikat. Uue majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt(toiduainete riigile maksmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga, mille tasumisel võis talupoeg ülejäänud turule viia, rahareform taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlus sai taas õigus tegutseda).
Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu, sest ta tahtis täielikku kontrolli ühiskonna üle. Ta likvideeris igasuguse ettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Võttis taas suuna maailmarevolutsioonile. Selleks käivitas ta ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Loobus majanduse tasakaalukast arengust ning tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest.
Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
Suur terror (1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused . Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt.
NSVL poleks saanud eksisteerida ilma vägivallata, sest see ei olnud võrdne ühiskond. Stalin pidas terrorit sotsialistliku ühiskonna loomulikuks osaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida.
Kulak- rikas talupoeg, rahvavaenlane
1933- NSVL suur nälg , suri ligi 7 miljonit inimest.
Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sealt jäid välja nt USA. See muutis selle ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma võetud ülesandeid.
Äärmuslikud liikumised peale I maailmasõda olid populaarsed, sest sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus suurendasid inimeste hulka, kes tundsid, et senine ühiskondlik korraldus ei suuda neile lahendust pakkuda. (Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmuslike liikumiste tekkeks.
Komitern- ülemaailmne kommunismi organisatsioon .
Rapallo- 1922- Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping, millega taastati riikidevahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjareparatsioonide nõudmisest ning lepiti kokku majandussuhete arenamises. Saksamaa saab NVSL aladel oma sõdureid treenida.
Reini tagatispakt- Locarno konverents(1925). (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ) Samuti Saksamaa, keda esimest korda võeti kui võrdõiguslikku partnerit, mitte kaotajana. Seal sõlmiti tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles ’ paika pandud läänepiiri.
Briand ’i ja Kelloggsi pakt(1928)- Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär . Selle järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Sellele kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48. Sõda see siiski ära ei suutnud hoida.
Ülemaailmne majanduskriis - 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika . Hakati müüma väärtpabereid ja nende väärtus langes hetkega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga enamuse oma varandusest. Nad ei suutnud enam pangale võlgasid tagasi maksta, selle tulemusel kukkus kokku pangandus . Järgnes pankrottide laine tööstuses, töötute arv kasvas, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veelgi. USA nõudis tagasi laene Euroopalt ning kehtestas neile kõrged tollimaksud . Selle pärast laienes majanduskriis Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Üks peamisi põhjuseid ületootmine, vale majandamine(inimesed võtsid laene, kriisi ajal enam tagasi maksta ei suutnud), valitsuse vead kriisi ajal(loobumine vabamajandusest, tollimaksude kehtestamine).Tagajärjed: tööpuudus , see omakorda nälja ja rahulolematuse.
Selle seos demokraatia kriisiga - Kriisist pääsemiseks asus riik endisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevama demokraatliku traditsiooniga maades oli seda võimalik teha demokraatiale truuks jäädes, aga noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuur.
Etioopia (Abessiinid)- 1935. aastal vägeva vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ja Itaalia vallutas Etioopia(Mussolini?). See toimus Saksamaa edusammude innustusel.
Mandžuuria(1931-32)- Jaapan eiras Rahvasteliidu reegleid, intsidendi ettekäändel tungis Jaapan Mandžuuriasse, vallutas selle ning lahkus Rahvasteliidust. RL autoriteet langeb
Austria anšluss- 1938 aasta veebruaris esitas Hitler ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende nimetamist valitsuse etteotsa . Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 1938 aasta 13. märtsil marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Saksamaaga.
Müncheni sobing - September 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, kus elasid sudeedisakslased, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas pakkumise tagasi ja mobiliseerus, aga lääneriigid ikka uskusid, et suudavad Hitleriga kokkuleppele jõuda. 29. sept 1938 leppisid kokku Ingl, Pr, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, millega TS loovutab Sudeedimaa, ülejäänud TS puutumatu . Neville Chamberlain - Ingl peaminister .
TS häving- Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Slovakkia kuulutas Hitleri õhutusel end 14.märts 1939 iseseisvaks ning järgmisel päeval hõivati ülejäänud TS. Sellega sai lääneriikidel mõõt täis.
Hitler- Tuli võimule 1933 1935 katkestas Versailles’ rahulepingu ning hakkas taasrelvastuma Saarimaa referendum(1935) (1936)Reinimaa(demilitiseeritud tsoon- keegi ei teinud midagi. ) astus 1935 RL välja Austria(1938) Müncheni sobing(Sudeedimaa) Tšehhoslovakkia.
Hitler alustas juba 35 taasrelvastuma. Üks põhjustest, miks läänriigid enne sõtta ei soovinud astuda, oli see, et nad oli ise relvastumises maha jäänud.
Molotov-Ribbentropi leping- 23 august 1939. Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping. Lepingu järgi lubasid nad üksteisele 10 aasta jooksul mitte kallale tungida. Salajase lisaprotokolli järg jagasid diktaatorid ära Ida-Euroopa(NSVL sai Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia(Rumeenia osa) ning Poola pidi pooleks jagatama.)
II ms algus Saksamaa tungib Poolale kallale(1 sept 1939), Poolale kaitset lubanud Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad 3. sept 1939 Saksamaale sõja.