Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Kütuste suur kulu
Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla
kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine
ratsionaalne kasutamine. Euroopa Liidu ehk Maastrichti lepinguga 1992 laiendati tunduvalt Ühenduse KK alaste koohustuste ulatust, ametlikult muutusid kohustuslikuks KK kaitse nõuete järgimine mistahes poliitikavaldkonnas, samuti ka saatsaja maksab, ettevaatlikuse ja läheduseprintsiip (st. kahju tuleb esmajärjekorras heastada seal kus see tekitati), samuti laiendati KK alase vastutuse ulatust. Valdkonnad millega KKP EL tasandil tänapäeval tegeleb on (6): kliimamuutused, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid, jäätmed. EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades. Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus
3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud: 1) loodusvarade säästlikule kasutamisele. 2) keskkonna saastamise vähendamisele 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele Bioloogiline mitmekesisus- hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus tuleneb looduslike elupaikade muutmisest, mida põhjustavad: 1) mõllumajandus 2)ehutistegevus, mäetööstus, metsade üleraie 3)ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleskasutus 4)võõrliikide sissetung 5)reostus 6)maailma kliima muutumine Kaitse meetmed:
ressursid. Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemine) Probleemid – näljahädad, joogivee puudus, keskkonnareostus, ökosüsteemide
1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg - looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus
Kõik kommentaarid