Keskkonna globaalprobleemid ja looduskaitse kordamine (0)

Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine
1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine
2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa-alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades
3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt : tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasideks ; tagajärg - polaaralade ja liustike sulamine , veetase tõuseb, uute võõrliikide levik, mingite liikide väljasuremine. Gaasid: CO2, CH4, N2O, NOx, O3, H2O. Lahendus: tuleks vähendada kasvuh.gaaside õhkupaiskamist, arendada KKhoidlikku tehnoloogiat.
2) Osoonikihi hõrenemine: Hõrenemist põhjustab inimeste kasutuse järel atmosfääri sattuvad osoonikihti lagundavad ühendid - freoonid nt. Tagajärg - UV-kiirguse taseme tõus, taimedel aeglustub fotosüntees , nahapõletused, kasvajad , happelised oksiidid veeauruga. Osoonikihti lõhuvad , kasvuhoonegaasid . 3) Happesademed: tingitud inimtegevusest, kütuste põlemisel nt. Natuke mõjutab ka CO2. Okaspuude vahakiht kaob, haigestumine, aurumine suur, PH tundlikkus. Gaasid: SO2, SO3, NOX.
3. Sudu : Seda põhjustab lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vaheline reaktsioon . Autodest väljuvad heitgaasid aitavad selle tekkimisele kaasa ning samuti halveneb liikluses sudu tõttu nähtavus.
4. Metsad kui loodusrikkus 4.1 Vihmametsade vähenemise 4 neg tagajärge: 1) mulla viljakuse kadu 2) veereostus 3)üleujutused 4)kasvuhoonegaasid 5) kultuuri ja elukoha kadumine 6)taime- ja loomaliikide kadu 7) ei kasva tagasi. Vihmametsi raiudes suureneb ka kasvuhoonefekt. Vihmametsade vähenemine ning puidu põletamine viib süsihappeg hulga tõusule.
5. Veega seotud probleemid
5.1 Saasteallikad: naftaühendid, tööstuse heitveed, olmeveed, põllumajandusveed
5.2 Veega seotud probleemid Kirde, Kagu - ja Lõuna-Eestis: põhjaveetaseme langus, sulfaatiderikas põhjavesi
5.3 Eutrofeerumine : toitainete üleküllus (lämmastik ja fosfor ) -> veekogude kinnikasvamine, vee elukeskkonna halvenemine. Võiks rohkem vett puhastada , kuivendada ja siis puhastada.
5.4 Millega seletub viimastel aastatel Eesti veeseisundi paranemine? 1) Veemõõdikud 2) Tänu EL-i rahadele on paremad veepuhastusseadmed 3) Põllumajandustegevuse langus
5.5 Vee puhastamine 1) Mehaaniline ( setitamine , filtrimine) 2) Keemiline (osoonitakse vett, desinfitseeriv) 3) Bioloogiline (bakterite abil)
6. Jäätmekäitlus : tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
7. Jäätmete sorteerimine-põhimõtted (taaskasutatav: klaas, paber, papp , metall ; kompost , ohtlikud jäätmed, prügilasse ladustatav).
8. Raskemetallide sattumine keskkonda ja mõju: satuvad kütuste põletamisel ja transpordil, väetiste tootmisel ja väetamisel, jäätmete ümbertöötlemisel ja põletamisel; väikestes kogustes vajalikud (ainevahetuses), enamik aga kahjulikud, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neeru, nahka, luid ja hambaid.
9.Seadused
9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks.
9.2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise
9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON
9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon
9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents , 5 dokumenti
9.6 Ramsari konvetsioon - Märgalade kaitseks ( Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp)
9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu .
9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves)
10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide järgi (ebapärlikarp); Lihhenoindikatsioon - samblike esinemise järgi õhu puhtuse määramine
11. Alternatiivsete energiaallikate kasutus Eestis - esikohal tuuleenergia, siis päikese, hüdro , -ja bioenergia.
12. Jääkreostuskolded Eestis - aktiivsest majandustegevusest kõrvale jäänud objektid ( endised mürgi- ja väetiselaod, ehituslaoplatsid, vanad prügilad)
13. Säästva arengu põhimõtted - KK kahjustuste vältimine, nõuete järgmine kõikides eluvaldkondades, arendada KK teadlikkust, arendada riikide koostööd KK probleemides, vähendada jäätmete teket, arendada jäätmekäitlust, edendada traditsioonilist looduskaitset, tõkestada riigi piire ületava saasteleviku jne.
14. Eesti prioriteetsed KK probleemid
1) välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades - mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi
2) tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus - ohustab põhja- ja pinnavett , maastikuid
3) põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus
4) keskkonna saastamine jäätmetega- jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus
5) tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele
15. Jäätmekäitluse prioriteetidest on (õiges järjekorras):
c) Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine
d) Jäätmete taaskasutamine
b) Jäätmete põletamine soojuse saamise eesmärgil
a) Jäätmete deponeerimine
16. Järjestage olulisuse järgi Eesti keskkonnastrateegia tähtsaimad eesmärgid:
c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia
b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine
d) Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse
a) Õhu kvaliteedi parandamine
e) Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korraldamine
17. Bioloogiline mitmekesisus e. biodiversiteet kui loodusrikkus, selle NEG. mõjutajad :
1) Elupaikade v kasvukohtade hävinemine 8) Võõrliikide sissetoomine või ka bioinvasioon
2) Elupaikade killustumine 9) Kultuurtaimede ulatuslik kasv. suurtel pindadel
3) Vee reostus 10) Eluslooduse ressursside piiramatu kasutamine
4) Mürgid põllumajandusest 11) Inimeste poolt röövpüük, röövjaht
5) Kliima soojenemine 12) Haiguste levik
6) Osoonikihi hõrenemine
7) Happesademed
18. Kaitsealadel on 3 vööndit:
a) Reservaat : Kõik keelatud
b) Sihtkaitsevöönd: Keelatud kõik, mis pole lubatud
c) Piiranguvöönd: Lubatud on kõik, mis pole keelatud
19. Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoon: Looduskaitse on suurel määral üle kasvanud keskkonnakaitsealaseks tegevuseks.
20. Kaitsealade ülesandeks on: Sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine.
21. Rahvusparkide rajamise eesmärk: Lisaks kaitsmisele, taastamisele jne lisandub siin ka maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine.
22. NB! Eesti rahvuspargid , looduskaitsealad, maastikukaitsealad , programmialad, Natura 2000
Rahvuspargid: VilsandiLaheKaruSooMats (mugav ja meeldejääv lühend Vilsandi, Lahemaa , Karula, Soomaa ja Matsalu rahvusparkidest)
Programmialad: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala , Pandivere veekaitseala
Natura 2000: Ühendab üle Euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku .
23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted: keskkonnahoidlikkuse, ennetus , ettevaatus, strateegilise inegreerituse, õigusliku läbivuse ja terviklikkuse põhimõte jne. Strateegia näeb ette rahvusvahelist koostööd nii üleilmsete kui ka piirkondlike keskkonnaprobleemide lahendamisel.
24. Säästev Eesti 21- põhimõtted, mis aastani riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid?
Eesmärgid 2030.aastani. Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal.
25. Rahvusvahelised kokkulepped: punkt nr. 9