Massihävitusrelvad (0)

MASSIHÄVITUSRELVAD
Referaat
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Massihävitusrelv on relv , mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad .
Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine , mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks.
Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne.
Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel . Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakordselt tugevale füüsilisele toimele on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju.

1. Bioloogiline relv

Bioloogilise relvana kasutatakse näiteks viirusi. Bakterioloogiline relv on bioloogilise relva alaliik . Bioloogiline relv on inimestele tuntud Egiptusest ja Vana-Kreekast, sel ajal avastati, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele.
Bioloogiliseks relvaks sobivaid haigustekitajaid hakati välja sõeluma ja katsetama 1950. aastatel. Töö oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik välja töötatud ja mõne riigi biorelvavarud olid tohutult suured.
Algelised bioloogilise sõja viisid on olnud kasutusel alates antiikajast, mil nähti loomakorjuste ning nakkuste hävitavat mõju vaenlasele. Kaevude mürgitamine oli üheks levinumaks viisiks vaenlase nõrgestamisel nii paljudes Euroopa sõdades kui Ameerika Ühendriikide kodusõjas, ulatudes isegi 20. sajandisse.
1925. aastal kirjutati alla lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokollile (ehk Genfi protokollile). See leping keelab küll bioloogiliste ja keemiliste relvade kasutuse sõja ajal, kuid see ei reguleeri mitte mingil moel nende relvade tootmist, hoiustamist ega transportimist. 1972. aastal toimus bioloogiliste relvade konverents , kus keelustati bioloogiliste relvade tootmine ning nõuti nende hävitamist. Eesti ühines 1993. aastal.

2. Keemiarelv

Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui ka loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli , aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400 aastat eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu.
1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu.
1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt Esimeses maailmasõjas. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000.
Maailmasõdadevahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeludest kinni ning peagi oli ka rünnak. Teises maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses. Pärast sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte.
Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse.

3. Tuumarelv

Esimene tuumarelva plahvatus toimus 16. juulil 1945 Ameerika Ühendriikide osariigis New Mexicos. Vähem kui kolme nädala pärast 6. augustil 1945 plahvatas tuumapomm Hiroshima kohal. Plahvatuse tagajärjel suri või sai tõiselt haavata 130 000 inimest. Kolm päeva hiljem plahvatas tuumapomm Nagasakis, kus hukkus 74 000 inimest ja 75 000 sai tõsiseid vigastusi. Seejärel alistus Jaapan 14. augustil 1945, mis tähendas Teise maailmasõja lõppu.
Järgnevatel aastatel tegid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia mitmeid tuumarelvakatseid. 1954. aastal soovis India peaminister Jawaharlal Nehru India tuumarelvade katsetuse lõppemist. See oli esimene suurem üleskutse keelata tuumarelvade katsetamine.
Tuumarelva katseid tegid veel Prantsusmaa 1960. Aastal, Hiina 1964. Aastal ning Nõukogude Liit. Nõukogude Liit lõhkas ajaloo kõige võimsama vesinikupommi Tsaar -Pomm 30. oktoobril 1961, mille hävitusjõud oli 58 megatonni.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõudis 1995. aastal kohest keeldu tuumakatsetustele ja soovis tuumarelvastuse desarmeerimist. Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga on kokku liitunud 190 riigi, kaasarvatud viis tuumariiki,

KOKKUVÕTE

Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Massihävitusrelvade pealiigid on bioloogiline relv, keemiarelv ja tuumarelv.
Bioloogilist relva on kõige lihtsam välja töödata, seda võib teha igas biotehnoloogialaboris. Bakterikultuuride kasvamine on odav ja kiire protsess, mille katsetamist alustati eri maades 1950. aastal. Bioloogilise relva liik oli välja töötatud 1970. aastal ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisunud.
Keemiarelva moodustavad ründemürk ja selle kandur. Ründemürk on keemiline ühend vastase elavjõu hävitamiseks, elavjõu võitlusvõimetuks muutumiseks või maa-alal taimestiku või loomastiku hävitamiseks. Kanduriteks on erinevad lennukid , raketid ja suurtükiväe lahingumoonad.
Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirus radioaktiivne kiirus. Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend. Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhustumisel või liitumisel eralduvat energiat.
Massihävitusrelvakaitseks on loodud I MS ajal loodud Royal Air Force Regiment on Suurbritannia põhiline TBK-kaitseüksus. TBK-kaitseüksusi peetakse lahingutoetusüksusteks ning nende eesmärk on toetada manööverüksusi lahingutegevustes. Eesti Kaitseväes juhitakse ja plaanitakse TBK-kaitset Kaitsejõudude Peastaabi operatiiv -ja väljaõppeosakonnas lähtuvalt NATO DBK-kaitse doktriinist.

KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipeedia, Massihävitusrelv: https://et.wikipedia.org/wiki/Massih%C3%A4vitusrelv
Vikipeedia, Bioloogiline relv: https://et.wikipedia.org/wiki/Bioloogiline_relv
Vikipeedia, Keemiarelv: https://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv
Vikipeedia, Tuumarelv: https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumarelv