Kordamine KT-ks 12.klass (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Riikide rahulolematus IMS tulemustega

Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari – tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia; Serbia , senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigiks ( Jugoslaavia )
Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome
Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi
USA – sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni
Itaalia ja Jaapan – jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid
Probleemid Saksamaal pärast I MS
Majandusprobleemid – Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone.
Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri.
Algas hüperinlatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda jöuti trükkida. Keskklass kannatas selle tõttu tohutult, nad kaotasid köik säästud
Pinged Euroopas
Saksamaa majanduslik nörkus aeglustas Euroopa majanduse arengut. See töi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid -> äärmusliikumiste levik
Euroopas tugenves 1920. algul kommunistlike liikumiste mõju, mis töi kasa äärmuslke natsionalistlike liikumiste tekke, mis omakorda oli orienteeridu diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele vöimuhaaramisele.
Äärmusliikumiste mõjukus pärast IMS
poliitiline kriis riikides soodustas vöimu vägivaldset haaramist.
Sõjajärgne pettumus ja majanduskriis suurendas inimeste hulka, kes olid pettunud ühiskondlikus korralduses
maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva käega valitsejate vöimuletulekuga
Locarno konverents 1925.a
osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa
sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles ´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sölmis Sksmaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga.
Konverentsi järel levis euroopas lootus, et saabunud on rahu,leppimise,üksmeele ajastu
patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand -Kelloggi pakti allakirjutamine 1928. a. Leppes kohustati loobuma söjast kui rahvusliku poliitika vahendidt ning konfliktid rahumeelselt lahendada. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. uut maailmasöda paktid ära ei hoidnud .
Demokraatlikud riigid 1919-1939:
Ameerika Ühendriigid- W.Wilson(1913-1921) Demokraatlik partei – pooldasid riigivöimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920. said naised valimisöiguse. Töötajate naiste arv kasvas 10miljonile.

H. Hoover (1929-1933)Vabariiklik partei

–

F.D.Roosevelt (1933-1945) New Deal – kehtestati kontroll paganduse üle – tegutseda vöisid ainult valitsuselt loa saanud pangad. Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et aidata kaasa majanduse elavnemisele
Suurbritannia – 1928 said naised valimisöiguse. Leiboristlik partei (1924; 1929- 1931 )- sots.demokraatlik partei, mis esindas tööliste huve. Konservatiivid- juhtisid peamiselt södadevahelisel ajal riiki
Prantsusmaa – koalitsiooni kuulus palju parteisid , sellega seoses erimeelsused ja valitsuskriisid, valitsuste vahetused 1919-1939 oli Pr.41 valitsust
Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus

Totalitaarne riik

Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus “kõva käe” järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud.
Diktatuurid kahe maailmasõja vahel:
NSVL kahe maailmasõja vahel: Kodusõja tagajärjed, Uus majanduspoliitika NEP, Sisepoliitilised reformid, NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani, NSVL välispoliitika 1920.-1930.aastatel.

Saksamaa kahe maailmasõja vahel

Itaalia kahe maailmasõja vahel:

Mussolini

Uus majanduspoliitika ehk nepp - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid välja Lenin ja Trotski ajajärgul 1921. aastal. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle nepile. Uue poliitika eesmärk oli tugevadada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust.
Suur terror – et oma vöimu enne uut MS kindlustada, korraldas Stalin vägivallakampaania 1934.a. 1937. a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond , keda süüdistati vandenöus stalini vastu. Mörvati vöi vangistati kokku ligi 40000väejuhti.1938. a algul suunati terror « kodanlik -fašistlike piiririikide» rahvaste Venemaal elavate rahvuskaaslaste vastu. 31. jaanuaril andis kompartei poliitbüroo NKVD -le korralduse käivitada operatsioon «sabotööride ja spioonide» hävitamiseks sakslaste, eestlaste, lätlaste, soomlaste jt seas. Suure terrori ohvrite seas oli üle 30000 eestlase.
Kommunistlik diktatuur Venemaal - Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Kommunism sai tuntuks Nöukogude liidus 1917-1991valitsenud režiimi pöhjal. Leninism – Lenini poolt marksismi tölgendamisel loodud ideoloogia ja kasutas seda oma valitsemisajal Nöukogude venemaal ja SFNVs
GULAG - ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem
NSDAP – Natsionaalsotsialistliku saksa töölispartei, kuhu koondusid maailmasöja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud. Juhtis A.Hitler
Gestapo – riiklik salapolitsei, mis allus SSile. SS (kaitsemalev) oli Hitleri vöimu tugisambaks ja seda juhtis Hitleri söber Heinrich Himmler
1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit , kuhu kuulusid Ukraini, Valgevene, Taga-Kaukaasia ja Venemaa. Seal olid ametlikult köik vördsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas
EESTI VABADUSSÕDA - 28.11 1918-1920, toimus Eesti, Läti ja Venemaa territooriumil. Osapooled:

Eesti – väejuhataja Johan Laidoner, Umbes 80 000 meest (Eesti sõjavägi), lisaks 4000 Soome vabatahtlikku ,200–400 Taani ja Rootsi vabatahtlikku ning 20 000 Vene valgekaartlast Nõukogude Venemaa – väejuhatajad Jukums Vacietis ja Sergei Kamenev, Umbes 160 000 meest, Saksa Landeswehr – väejuhataja Rüdiger von der Goltz , Umbes 9500 meest. Eesti kaotused: 3600 –4000 langenut, 14 000 haavatut ja 667 vangilangenut. Tulemus:Tartu rahuleping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti riikliku iseseisvust

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k2t Õppematerjali autor

materjal

riikide rahulolematus i ms tulemustega probleemid saksamaal pärast i ms locarno konverents 1925 demokraatlikud riigid 1919-1939 diktatuuri kujunemine ja diktatuur kahe ms vahel nepp suur terror kommunism gulag nsdap gestapo nvsl eesti vabadussöda

Sarnased õppematerjalid

doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjal

Ajalugu

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast n

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate

Ajalugu

docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista d

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitik

Maailmasõjad

doc

Kahe maailmasõja vahel

Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Solda

Ajalugu

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majandusp

Ajalugu

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti j?

Ajalugu

Rohkem sarnaseid