Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine. Kuna majaseened on oma algusfaasis varjatud (põrandate all, seinte sees jne.) avastatakse kahjustuskolle aasta-paar pärast üleujutust. Siis on kahjustus juba ulatuslik. Seega tuleks kohe pärast üleujutust konstruktsioonid avada ja kuivatada. Ebakvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine Seenkahjustuste tekke osas võib eriti ebakvaliteetseks lugeda puitmaterjali, mille absoluutne niiskus on üle 20%. Sageli tuuakse materjal ehitusplatsile kuivana, kuid platsil seistes või ka avatud konstruktsioonidesse paigaldatuna on materjal ilmastikutingimustele avatud ja tema niiskus tõuseb kuni 30%-ni. Kui selline materjal kuivatamata asetada suletud konstruktsioonidesse, on seenkahjustuse teke praktiliselt vältimatu
3 Eraldi peatüki kunstniku loomingus moodustavad reisipildid Kesk-Aasia reisidest 1940ndate lõpul kuni 1960ndatel Jaapanisse, Indiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse, Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst, linn. XX sajandi suurlinnad on pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund. Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori. E. Okas on loonud märkimisväärseid töid ka maastikuzanri alal. Maastikumaalides üllatab kunstnik meid oma terava loodusevaatlemise oskusega
ladustamist Troppimisviisid Iseseisvale tööle kõrgmaontaazil lubatakse töölisi kellel on vastav kategooria, vanus vähemalt 18 ja kes on arstlikult läbivaadatud ja kellel on kõrgmontaazi Kõrgmontaaziks loetakse töid mida tehakse enam kui 5 meetri kõrgusel maapinnast, vahelaest või töölaudisest. Seejuures on kukkumise vältimiseks põhiliseks abinõuks kaitsevöö, ilma milleta kõrgmontaazil töötada ei tohi. Kohustulik on kaitsekiiver. Elemendid ja konstruktsioonid tuleb troppida nii, et nad antaks paigalduskohale võmalikult õiges asendis. Kõik signaalid annab vaid üks isik. Signaali Stopp võib anda iga töötaja kes märkab ohtu! Inimeste viibimine monteeritavas korruses, üks korrus madalamas samas haardealas on keelatud. Lubamatu on konstruksioonide tõstmine üle monteerijate töökoha. Element lastakse paigalduskohae nii, et ta jääb esialgu ~20-30 cm kõrgemale. Sellest asendist suunavad monteerijad elemendi projektis ettenähtud kohale
2)Ekstrusioontald. Odavam ja pehmem polüetüleentald, mis on saadud ekstrusioonmeetodil, kus sula graanulimass surutakse läbi vastava pilu ja seejärel lõigatakse vajalikku laiusesse. Saadud tald on väga sile ja vähepoorne, mis ei võimalda libisemisparafiinil endasse tungida ja seetõttu kannatab libisemine ja määrdepüsivus. Kasutatakse odavamatel rahvasuuskadel ja lastesuuskadel. 1.2.2 Erinevad konstruktsioonid Kui suusa talla valmistamine on kõigi suusatüüpide puhul sarnane, siis ülejäänud suusa osa valmistamise tehnoloogiad on erinevad. Peamised ja enim kasutatavad meetodid on lamineeritud, torsion-box ning single-shell (nimetatakase ka cap-iks) konstruktsioon. Lamineeritud ehituse puhul liimitakse ja pressitakse erinevatest materjalidest, näiteks klaaskiust, puidust, terasest, alumiiniumist või plastikust kihid kokku, kasutades epksüliime.
3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED Kasutusel on mitmeid tulekaitsevärve, mida võib leida nii lahusti kui ka vee baasil. Sõltuvalt koostisest on pindade katmine hingamisteedele ärritav või mitte. Paljud puidu tulekaitsevahendid on head ka hallituse, mädanemise, seente jmt vastu. Kasutusel on nii paisuvad tulekaitsevaabad kui ka tulekaitsevärvid, mis takistavad pinnal süttida või piiravad tule levikut. Osad neist jätavad väga naturaalse pinna mulje. Pindadele kandmiseks peavad konstruktsioonid olema tolmuvabad ning tööde teostamisel peab temperatuur olema vähemalt + 5 kraadi. pinnale kandmine toimub vastavalt tootja poolt esitatud juhendmaterjalile, aga kasutatakse peamiselt, kas autoklaavimist, sissekastmist või pihustamist. Pinda võib hiljem ka katta viimistlusmaterjalidega. Paljude toodete puuduseks on nende vähene UV -kiirguse taluvus. 3.1. Holz Prof Kasutusalad Holz Profi kasutatakse erinevate hoonete puitelementide tuletundlikkuse klassi parendamiseks
toruarmatuur(diafragma, siiber, ventiil,klapp) Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel See võrrand on kasutatav, kui rõhu muutusega ei toimu suurt kiiruse muutumist. 5. Fluidumi transport.Pumbad, pumpade tööparameetrid. Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid.Kavitatsioon, hüdrauliline löök.Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja fluidumile juurde anda energiat (tekitada liikumapanev jõud) liikumapanev jõud kulub fluidumi mehaanilise energia suurendamiseks, mis omakorda läheb rõhu, kiiruse või kõrguse
Põhineb selgel, mõistlikul mõõtmisel Leitud heal valimil Lisaks sellele võib probleeme esineda ka tõlgendamisel, kasutamisel Mutantstatistika moondunud versioon originaalist Üldistamine (definitsioon, mõõtmine, valim) Muutmine: näitaja tähenduse muutub kasutuse käigus Segadus (komplekssus) Eri vead kipuvad kogunema. Halb statistika kipub levima Probleemid, mida andmete esitaja võiks meeles pidada Liiga keerulised statistilised konstruktsioonid Samas: 1 number ei anna head üöevaadet, vaja oleks võrdlust Võrdlusülesanded Aja jooksul: mõõdu erinevused Ennutused, projektsioonid: kellele ja mille põhjal Ruumis (geograafiliselt): kas on võrreldavad (seadusandlus, normid, keel) Gruppide vahel: gruppide suurused Eri probleemide võrdlus Võrdlusülesanded andmeanalüüsis Üks v mittu tunnust? Jaotuse võrdlus v mingi parameetri võrdlus Kuidas jaotusi võrrelda? Millega võrrelda
põlemise juures, sest kõik need gaasid tekivad ja vabanevad korraga. Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 23) ENNE, KUI MIDAGI PUUTUD, VEENDU SELLE OHUTUSES! Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik: ÄRA SEDA ESET PUUTU EGA NIHUTA PAIGAST! ÄRA VISKA SELLE PIHTA MUUDE ESEMETEGA! ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA! ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD! EEMALDU OHTLIKUST KOHAST!
Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Kipsplaate kasutatakse 12 põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina . Joonis 1 Gyproctehnoloogia esindab uusimat ehitusmeetodit, kus eesmärgiks on heli ja tuld isoleerivad ning kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides, niisketes ruumides, elumajades, büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. [11] 4.3. Erinevad magneesium sideaines tooted 4.3.1 Fibroliit Fibroliit ehk TEP-plaadid on tsemendiga segatud puidulaastudest pressitud plaadid. Tsemendi kivistumine toimub pressitud olekus. Tsement teeb puidulaastud niiskuskindlaks ja annab parema tulepüsivuse
Lisaks nendele toob Tiiu Hallap (2006) välja veel nimekirja vigadest, mis ühelegi filosoofilisele kirjutisele head ei tee: klišeed põhjendamatud üldistused segane ülesehitus valed proportsioonid osade vahel vasturääkivused ebaadekvaatsed viited autoriteedile Klišeed mõjuvad eriti häirivalt, kui nendega esseed alustatakse. Paraku on selline alustamise viis sagedane. Vaughn (2006: 57) toob esile konstruktsioonid, mida tuleks sissejuhatuses vältida: "Filosoof X kirjutas elu jooksul palju raamatuid" "Aegade algusest peale on inimesed mõtisklenud ...... probleemi üle" "See kirjatöö vaatleb ateistist filosoofi Sartre'i naeruväärseid ideid" (liiga varane hinnang) "Piibel ütleb, et...." (tuginemine autoriteedile) "Võõrsõnastiku kohaselt tähendab sõna "eetika"...
Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas 8 loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega, nagu terastel, vaid vanandamisega. [10] Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. [10] Põhiline alumiiniumisulami puudus on tugevuse väsimine. Seetõttu määratakse alumiiniumkonstruktsioonidele eluiga, erinevalt näiteks terasest, mis võib olla igavene. [10] Teine alumiiniumi puudus on soojustundlikkus. Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne hõõgumist, seetõttu ei ole visuaalseid märke metalli jõudmisest sulamislähedasele temperatuurile. Nagu
projekteerimistingimused, kus on näidatud ka ehitusprojektile vajalikud kooskõlastused. Enne ehituse alustamist tuleb taotleda ehitusluba. o Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt tiigi asukoha skeemi, plaani ja läbilõike joonised. o Kui tiigi loomine võib mõjutada olemasolevaid kuivendussüsteeme, tuleb tegevus kooskõlastada maaparandusbüroo ja naabermaaomanikega. o Tiigi pervevallid ja muud konstruktsioonid peavad vastama tugevusnõuetele. o Tiigi kavandamine ei tohiks kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi. 4 A S U KOHA VALI LIKK Madal asukoht Lihtsaim ja sageli ka kõige tulemuslikum viis tiiki luua on tõsta veetaset olemasoleval märjal alal. See hoiab ära suured kaevamistööd ja vähendab taimestiku rajamise töid. Aluspinnase vveepidavus eepidavus Selle testimiseks tuleks kaevata plaanitava tiigi asukohale kuni 2 meetrised kaeved.
püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk- kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis
5.2.6 Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine I, II-nõue puudub, III-algtase 5.2.7 Ehitusmõõtmine I-algtase, II, III-kesktase 1) peamiste ehituslike mõõtmete mahamärkimine 2) kõrgusmärkide ülekandmine 3) lihtsamate ehitusmõõteriistade kasutamine 5.2.8 Ehitamise üldpõhimõtted kesktase 1) ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis 2) ehituse üldmõisted ja -terminid 3) ehitamise etapid, konstruktsioonid, tüüpehitised 5.2.9 Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused kesktase 5.2.10 Põhilised ehitustööriistad ja masinad I, II-kesktase, III-kõrgtase Kutsealased põhioskused ja -teadmised: 5.2.11 Troppimisoskus 5.2.12 Müüritööde tehnoloogia ja seinte ladumine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.13 Puhasvuugiga müüri ladumine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.14 Lihtsamad montaazi- ja betoonitööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine'
1. Jääaeg ja Eesti maastiku kujunemine Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. 11-13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neli-viis jäätumist, mis vahetusid soojemate vaheaegadega. Kui jää oli taas taandunud, võis Eesti alale jõuda ka inimesi. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala Läänemere arvel suurenenud. Enam kui 8000 aastat e.Kr. murdsid Balti jääpasjärve veed põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 meetri võrra, Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal aastatuhandel e.Kr soojenes kliima tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. 2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad ...
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts...................................................................
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu..........
septembril õnnistas Pärnu praost Andres Põder sisse Tori kiriku taastamise alguse ning avati mõlemale poole kiriku peasissekäigu ust seinale paigaldatud mälestustahvlid. (Lisa 5) Esimese toetusraha kiriku taastamiseks kogusid Austraalias elavad eesti sõjaveteranid. Ekspertiisi hinnangul oli pühakoja taastamiseks vaja 18,7 miljonit Eesti krooni. 1991. aastal taastas siseministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse ehitusbrigaad kiriku müürid, millele nüüd sai toestada katuse konstruktsioonid. Järgmisel, 1992. aastal valmistas tollane Vändra katsesovhoosi ehitusbrigaad hoonele katusekandjad. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja kaeti katus vaskplekiga ning pandi ette aknad ja uksed. Sama aasta 1. ja 2. mail peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud Rootsi Uppsala Eesti kogudus tõi kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud 150 kg kaalunud tornikella, millel oli eestikeelne tekst "Õdedelt ja vendadelt". Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks. 3) Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel? Ta üritab ka oma ...
etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruskid olid head ehituskunstnikud, nad oskasid metalle hästi kasutada. Austasid surmajärgset elu, surnu elu pidi oleva elava omaga sama, hauakambrid kaunistati nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: „Kapitooliumi emahunt“. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. 20. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber.
· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemal...
ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos. Hauakambri lagi oli kaetud kivide järk-järgulise libistamisega tekitatud valevõlviga. Ehituses kasutati suurte plokkidena ehituskivi, kasutati valevõlve. Ehitusmaterjalideks oli liiva- ja lubjakivi. Joonis 4. Megaroni põhiplaan 5 VANA-KREEKA Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute,-pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks oli tempel, mis koosnes kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus pühakuju, nimetati cella ehk naos. Kujunesid välja erinevad templitüübid – anttempel, prostüül, amfiprostüül, mis erinesid
jõude nende rak-punktide ümber nii, et nad oleksid paralleelsed z-teljega. Kasutame pööratud jõudude F1;F2;F3 kohta Varignon'i teoreemi. Kuna R' on nende jõudude resultant, siis võttes tema momendi Y-telje suhtes saame: myR'=sigma i=1...n myiFi; x0=(sigma i=1..n FkXk)/R. Y0-le saame sarnase valemi. Leidmaks Z0, pöörame kõiki jõude paralleelselt z-teljega ja kasutame Varignoni teoreemi, võttes momendid x-telje suhtes: R=sigma i=1..n Fi 25. Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikud on konstruktsioonid, mis on üksikutest omavahel otstest liigenditega ühendatud sirgetest varrastest selliselt koostatud, et kuju on muutumatu. Ühenduskohad on sõlmed. Kõik välisjõud rak ainult sõlmedes. Arvutamisel ei arvestata hõõrdumist sõlmedes ja varraste kaalu või jagatakse kaal sõlmedesse. Nii mõjub igale vardale 2 jõudu. Tasapinnalistes on varraste arvu k ja sõlmede arvu n vahel seos k=2n-3. Iga järgneva sõlme ühendamine nõuab 2-te varrast
oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruskid olid head ehituskunstnikud, nad oskasid metalle hästi kasutada. Austasid surmajärgset elu, surnu elu pidi oleva elava omaga sama, hauakambrid kaunistati nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: ,,Kapitooliumi emahunt". Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber.
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15
. .33 4 PIDEVUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 4.1 Pidev kujutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35 4.2 Kujutuse piirv¨a¨artus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 4.3 Hom¨oomorfism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¨ 4.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .42 5 KONSTRUKTSIOONID TOPOLOO- GILISTE RUUMIDEGA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 5.1 Topoloogia originaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 5.2 Topoloogia kujutis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 5.3 Alamruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 5.4 Faktorruum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .47 5.5 Otsekorrutis . . . . . . . . . . . . . .
Kas on võimalik, et vooderdus vähendab põhikonstruktsiooni heliisolatsiooni? Kui on soov suurendada heliisolatsiooni. Villaga ja elastsete kinnitustega. Polüstürool võib vähendada konstruktsiooni heliisolatsiooni. 12. Kas oskate üldjoontes iseloomustada Eestis toodetavate ehitusmaterjalide heliisoleerivaid omadusi? 13. Mis on teie arvates hoones soodsate akustiliste tingimuste loomisel olulisem, kas hea plaanilahendus või hea heliisolatsiooniga konstruktsioonid? Pigem konstruksioonid. Ruumiakustika 1. Mille poolest erineb heli edastamine ruumis heli edastamisest vabas õhus? Heli peegeldumine. 2 Mille põhjal võib väita, et ruumis on hea akustika? Subjektiivselt. Heli kostab selgelt kuulajani. 3 Missugused ehitise omadused mõjutavad ruumiakustikat? Ruumi maht, proportsioonid ja materjalid. 4 Kuidas mõjutab akustikat ruumi geomeetria? Mida peab ruumi geomeetria soodustama kõnesaalis? Kontserdisaalis
saj alguses pKr nim. Esiajaks e muinasajaks.Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal.( nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad,linnused,kalmistud,ohverdamispaigad,jäljed põldudelt,metallitöötlemiskohad aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad,relvad ja ehted.) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu,
Abiks on ka sarnaste ahjude jälgimine kogenud pottsepale tõenäoliselt päris uut konstruktsiooni pole võimalik leida. Vanu ahjupotte saab ka osta Säästva Renoveerimise Infokeskusest. 5.2 [H2] Ehitamine Kuigi vanadest ahjupottidest uue ahju ehitamine nõuab kindlasti keskmisest osavamat pottseppa, kes selle tööga varemgi kokku puutunud, on ka tellijal üht-teist kasulik 6 teada. Korstnad, soemüür ja muud vanad konstruktsioonid tasub üle vaadata korstnapühkija abiga. Kui uuesti üleslaotav ahi tuleb mõne teise ahju asemele, peab kõigepealt lammutama ebavajalikud osad. Pealõõridele ja kõrvallõõridele peab jaguma ruumi. Seejärel tuleb ahju valmimiseks kõvasti aega ja kannatust varuda. Näiteks peab ahi vaatamata sellele, et kasutatakse vanu materjale, olema ikkagi korralikult vastavuses tänaste tuleohutusnormidega. Samuti tuleb kindlasti üle manitseda, et potte
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peate...
osas, eriti löögisitkusele madalatel temperatuuridel. Seetõttu on rutiiltäidistraate täiustatud mikrolegeerimise, parandatud tootmistehnika ja rangema kvaliteedikontrolliga. Keevismetalli garanteeritud vesinikusisaldus on rutiiltäidistraatides madalam, kui 5 ml 100g keevismetalli kohta. See on suurendanud seda tüüpi täidistraadi kasutamist ja hõlmab ka kõrgtugevat terast ning rakendusi, mis nõuavad löögisitkuse omadusi kuni temperatuurini 60C juures. Näiteks merepuurtornide konstruktsioonid ja allveelaevade kerede keevitamiseks. Aluselised täidistraadid Tuntud oma heade mehaaniliste omaduste poolest. Vesinikusisaldus keevismetallis on normaalselt väga madal. Keevitusomadused ei ole nii head kui rutiiltäidistraatidel. Materjali üleminek kaares toimub suurte tilkadena, mis tekitab rohkem pritsmeid. Aluselised täidistraadid ei sobi eriti asendikeevituseks, kuid keevitusomadusi saab parandada spetsiaalsete gaasidega ja /või impulsskaare kasutamisega.
Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused; Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. (Wiki) Näiteks resultatiivkonstruktsioon Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG) 9. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika: Mida tähendab X? Tähendus: abstraktne, süsteemi tähendus
NetBeans IDE -- vaba integreeritud tarkvara arenduskeskkond (IDE) programmeerimiskeeltele Java, JavaFX, Ruby, Python, PHP, JavaScript, C++ jm. Keskkond NetBeans toetab vaikimisi arendust platvormide J2SE ja J2EE jaoks. Kvaliteedi ja võimaluste suhtes viimased NetBeans IDE versioonid ei jää alla parimatele kommertsintegreeritavatele raamistikele Java keele jaoks, nagu IntelliJ IDEA. Sisaldab palju võimalusi nagu refaktoring, profileerimine, värviga eraldatud süntaksilised konstruktsioonid, automaatselt täiendatavad konstrultsioonid, palju koodimalle jms http://netbeans.org/ Eclipse IDE -- vaba raamistik (framework) mitmeplatvormiliste moodulrakenduste arendamiseks. Arendatakse ja toetatakse Eclipse Foundation. Enimtuntud rakendused, mis põhinevad Eclipse Platform -- erinevad «Eclipse IDE» tarkvara arendamiseks paljude keelte jaoks (näiteks, kõige populaarsem «Java IDE»). Eclipse IDE on paljudes asutustes võetud rakenduste arenduse korporatiivseks standardiks. Eclipse
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
Ehituskestvus sõltub: - Tehnoprogressist (paremad ja efektiivsemad mehhanismid); - Ehituskorralduse tasemest. 8. Ehituse maksumus. Kasum. Lepingu sõlminud ehitusettevõte peab oma tegevust kavandama ja korraldama nii, et maksumus ei ületaks lepingus ettenähtud hinda. Pooleliolevad ühesugused tööd muudavad ressurside vajaduse ebarütmiliseks, mille tõttu tekivad töös vaheajad, suurenevad masinate veokulud ja ilmastiku toimel kahjustuvad pooleliolevad konstruktsioonid. Kõige selle tagajärjeks on ehituse kallinemine. 9. Ehituse erinevus tööstustoodangust. - ehitus on hajutatud ja paikne. Liiguvad tööjõud ja töövahendid - tootmistsükkel on pikk, planeerimine erinev - iga ehitus on kordumatu, individuaalne ettevalmistus, ebarütmilisus - objektide suurus tingib vajaduse brigaadilise töökorralduse ning tööfrondi haardealadeks jaotamise järele - ehitustoodangul on kavandamise ajal omanik - ehitusjuhil vajalik spetsiifiline haridus
Orienteeruv materjalikulu: sõltuvalt aluspinna ebatasasusest ja imavusest keskmiselt umbes 0,3 l/m2, kui kantakse peale kaks kihti. Takistada värvi sattumist silma ja nahale. Kasutada kaitsevarrukaid ja -prille. Määrdunud kohti loputada veega. Silma sattumisel loputada rohke veega ja pöörduda arsti poole. Hoida lastele kättesaamatus kohas. 4. Alküüdvärv: Võib kasutada puit- ja metallpindadele sise- ja välistingimustes. Kasutuskohad: uksed, aknaraamid, mööblidetailid, konstruktsioonid, radiaatorid jms. Sobib ka krohv- ja kivipindadele sisetingimustes. Hea voolavus, nakkub ja imendub hästi, jätab tugeva ja vastupidava pinna. Koltub ajapikku, eriti pimedates ruumides. Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 2 kihti pintsli, värvirulli või pihustiga. Lahusti ja töövahendite puhastamine lakibensiiniga. Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist.
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
Soojapidavus Nt männipuidul pikikiudu 0,11 W/mK 0,22 W/mK, ristikiudu aga 0,13 W/mK. Tugevus Mõjutavad kasvuvead, Olenevalt tihedusest 15- niiskusesisaldus, 60 Mpa temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid Vundamendid, vahelaed, nt puitkarkassmajad. põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus. 2 Materjalide füüsikalised omadused 2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus, Tihedus materjali mahuühiku mass loomulikus olekus m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 , Kus m aine mass, V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala
Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel
probleemide ees. Fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu. Järelikult hülgab ta patsifismi, mis peidab endas loobumist võitlusest ning eelistab argust ohvrimeelsusele. Ainult sõda viib inimenergiad suurima tõusuni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on võõras fasismile; samuti kui on võõrad fasistlikule 8 Lee 2002: 147 7 vaimule kõik internatsionalistlikud ja sotsietaarsed konstruktsioonid. Fasism tähendab samuti oma lähedaste hoidmist. Fasismi doktriini juurde kuulub oma perekonna ja vanemate austamine ning nõrgemate austamine. Mussolini edu põhjused: Itaalia oli juba pikemat aega olnud kriisis ning tavapärased majanduslikud ja poliitilised lahendused ei taganud enam edu. Teiseks, tekkinud uus ideoloogia avas Mussolinile tee võimule. Kolmandaks, poolehoidjaid oli palju, sest olemasolevas korras oldi pettunud.9 Itaalia fasismi tunnusjooned
struktuuri. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 7. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl
domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise
imema. Seetõttu on vajalik, reaktsiooniga õhu koostöö eri osade vahel et mört sisaldaks vett süsihappegaasiga.Väga hästi peavad kindlustama tema siduvaid aineid, mis töödeldav ja hoiab hästi üldstabiilsuse ja jäikuse ning takistaksid vee väljaimemist vett,tugevus tagasihoidlik. müüritisega koos töötavad mördist. Muidu võib juhtuda, *segamört-kahe eelmise konstruktsioonid peavad et mört imetakse nii kuivaks, segu.Kõiki omadusi olema sellised, et nende et katkeb tsementkivi keskmiselt. omavahelised sidemed ei tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb
Ehitiste/hoonete tehnilised ja sotsiaalsed parameetrid; nende arvestamine kinnisvara korrashoiul: Tehniliste probleemidega puutuvad omaniku, kasutajad, haldajad ja hooldajad kokku pea iga päev. Need võivad olla ni visuaalsed kui korralduslikud. *Kulumine- visuaalselt kõige märgatavam sümptom, mistõttu see probleem ja selle lahendamine on kujunenud põhiprobleemiks (vaatama sellele, et tegemist pole ohutuse mõttes prioriteetse probleemiga). *Konstruktsioonide mitterahuldav olukord- hoone konstruktsioonid võivad olla saanud püsivaid kahjustusi, mis annavad teavet vajadusest teha ulatuslikku remonti kahjustuste tegelike põhjuste kõrvaldamiseks. *Ehitiste plaanilahendi mittepaindlikkus- ehitise põhimõõtmed ning kandkonstruktsioonide paiknemine loob piirangus muutunud oludes ja kinnisvara keskkonda kavandatud uus kasutuskorraldus on ebaratsionaalsem algsest. *Ebasoodne mikrokliima- halb isolatsioon ning ebarahuldav ventilatsioon koos
2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise. - kavandamise ja korraldamisega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega. - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu ( ehitis ja selle konstruktsioonid, tehnosüsteemid, krunt koos haljastuse ja seal paiknavate rajatistega ) tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle. - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. -kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle
Praegu arvatakse, et igiliikuri idee on pärit keskaja Idamaadest, mitte aga antiikmaailmast, nagu seda sageli väidetakse. 12. sajandil kirjutas india astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest elavhõbe on ühelt poolt pöörlemisteljele lähemal kui seiselt poolt." Ilmselt pakkus temagi ainult ideed, seda ise katsetamata: pöörteljel asetses radiaalsete torudega ketas. Leiduri arvates pidi kogu kupatus igavesti pöörlema. Keskaja konstruktsioonid tegelesid mõistagi tehnikamõtte toonasele tasemele vastava igiliikuritega. Pöörlevad kettad varustati otsekui Bhaskara eeskujul edasi-tagasi nõtkuvate kangide või pöördteljele lähenevate ja sellest 11 eemalduvate kuulikestega, loomaks järjepidevalt taastuva tasakaalutuse: vihtidega vasarkangid, kuulikesed või elavhõbe asetuksid ratta pöörlemisel teljest
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi...
Kuid samas leidus madalmaal reeglina külluses lubjakivi. Just madalmaa kiviarhitektuur on saanud maiade tsivilisatsiooni peamiseks tunnuseks. Muidugi eristasid linnu veel valitsejate eelistused, kliima, ehitusmaterjalide valik ning ka topograafia. Kesk- Petèni stiil Selle stiili eeskujuks võib pidada Tikali linna, kus asub kuus väga suurt püramiidplatvormi ning kõigil neil asub lihtne , ühe uksega ja katuselakaga tempel. Stiilile on iseloomulik suurtest kiviplokkidest konstruktsioonid. Hooneid saadavad tavaliselt steelid ja altarikompleksid, valitsejate ja jumalate baraljeefid kaunistavad silluseid, katuselakku ning templite ja paleede fassaadi ülaosa. Usumacinta stiil Usumacinta linnades: Palenques ja Yaxchilànis, kasutati leidlikumalt võlvi, mis võimaldas ehitada seinad õhematena ning lõhkuda templifassaadi kolme või rohkema ukseavaga. Paleedel oli mitu kaaristulaadset sissepääsu, mille rajamisel kasutati küll võlvi asemel ennekõike silluseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
