Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ahjudest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline tee valida?
  • Millest alustada?
  • [H1] Sissejuhatuseks


    Kui head radiaatorit ei pane õieti keegi tähelegi, siis vanade ahjudega on vastupidi: nad on väärikad tähelepanu keskpunktid, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Vanad ahjud tehti nii ilusad, kui pererahval vähegi vahendeid oli. Väärtuslike vanade hoonete siseruumides on küttekolded sageli täiesti omaette klass. Seda nii dekoratiivses plaanis, ruumiliselt kui miljöö loojana. Tunnistavad ju paljud kodukokad, et puudega köetud pliidil keedetud või praetud toit on suupärasem ka kõige peenematel tehnikasaavutustel valminust, samuti annab soojust õhkuv ahi toale hoopis teise õhkkonna kui moodsate kütteviisidega saavutatu. Lisaks toimib vana ahi suurepärase ventilatsioonisüsteemina. Kui neid tunnetuslikke külgi on saavutatud ka uute ahjude ja pliitidega, siis seda silmailu ja väärikust, mida vana ahi pakkuda suudab, juba järgi ei tee. Kui just teie olete üks neid õnnelikke, kellel on vana ahi, vana pliit või vana kamin säilinud, ärge haarake kohe kangi järele.
  • [H2] Milline tee valida?


    Alati tasub läbi mõelda kõik võimalused vana korrastada. Ja kõige mõistlikum on ahi korda teha nii, et seda ka kütta saab. Kui keskküte niikuinii ruumis juba olemas on ja vana ahju korrastamine tundub liiga keeruline, on mõistlik ahi ikkagi alles jätta. Miks? Las ta seisab seal, ehk tahab keegi (või ka teie ise) mõne aja pärast siiski vaevarikka taastamistöö ette võtta. Mõned nipid leiate juba järgnevatest artiklitest.
  • [H2] Millest alustada?


    Uurige kõigepealt ahju korralikult. Sammhaaval tuleb üle vaadata kõik detailid ja osad, selgitada välja probleemid ja nende põhjused. Kindlasti tuleb üle kontrollida:
    [ loend ]
    ahju alus
    küttekolde pind: värv, krohv , tellised , kahhelkivid
    metallosad: uks(ed), siibrid , tahmaluugid
    tulekolle
    lõõrid
    korsten
    Suure tõenäosusega võib olla uks kuumusest kahjustunud (eriti ukse siseplekk vanematel ahjudel), praod vuukides, äravajumised tulekoldes, ahju väliskestas või ajab nõge välja ahju ja korstnalõõri vahelt. Hullemal juhul võib juhtuda, et suitsukanalid on täiesti läbi kulunud või on korstnast kivitükke lõõridesse kukkunud. Korstna ja selle lõõride seisundit on kõige mõistlikum lasta kontrollida heal korstnapühkijal, kes teeb lõpuks kirjaliku loendi puudustest. Ärge ehmuge, kui korstnapühkija keelab teil ahju edasise kütmise, vaid olge tänulik hea nõu eest, mis võis päästa teie elu.
  • [H1] Küttekollete korrastamine


    Vanimad küttekolded ehitati looduskivist. Moodsamal ajal asendus kivi tellistega. Kui vanades taludes ja vabaõhumuuseumis on näha veel looduskivist ehitatud küttekoldeid, siis enamikus taludes on need juba lammutatud. Kes sellise õnnelik omanik juhtub olema, peaks oma haruldast varandust hoolega säilitama.
    Kivist koldeid parandades ja korrastades tuleks kasutada võimalikult palju selliseid materjale, mida kasutas juba selle ahju ehitaja. Eriti tellisahjude puhul on oluline leida samas mõõdus vanu telliseid , millega puuduolevaid või hävinud osi asendada . Selliseid leiab vanade materjalide taaskasutuskeskustest, aga paljud on puuduva kivi ostnud sarnastest keskustest Soomes või Rootsis või leidnud puuduva kivi naabermaja keldrist või kuurist. Aeg on edasi läinud ja sisemise tulekolde rajamisel, kus välimus pole enam nii oluline, võib kasutada kaasaegseid kuumakindlaid šamottkive. Vanasti kasutati selleks tumedamaid kauem põletatud telliseid.
  • [H2] Müürisegud


    Vanade ahjude juures kasutati savist, liivast ja veest segatud müürisegu, mis kannatas hästi ja pragunemata kuumust ning kuivamist. Savisegu paisub kuumuse mõjul umbes samal moel kui tellisedki ja nii saab ära hoida pragude teket kütmisel. Tulekolde juures kasutati vanasti musta, tulekindlat savi, teine võimalus oli savi enne kasutamist põletada ja siis uuesti peeneks jahvatada. Saviseguga ehitatud ahju on kerge ka lammutada. Tänapäevalgi võiks vanade ahjude juures savi kasutada, mida saab ehitusmaterjalide poest. Savile võib veidi, kuid mitte üle 10% lisada tsementi , nii tegid pottsepad Eestis alates XX sajandi algusest.
  • [H1] Krohvitud ahjud


    Ahjude krohvimiseks kasutati tavaliselt lubjakrohvi, mis koosnes kustutatud lubjast, liivast ja veest. Kui olemasolev krohv on osaliselt puudu või vajavad kahjustatud kohad täitmist, tuleks uus krohvisegu teha olemasolevaga võimalikult sarnane. Nii näiteks ei tohi lubimördile teha parandusi tsementmördiga, sest siis on pragude teke erinevast materjalide kokkutõmbumisest tingituna garanteeritud.
  • [H2] Traditsioonilise lubjakrohvi koostis:


    12 kaaluprotsenti settelise päritoluga sideainelupja Ca(OH)2
    38 kaaluprotsenti settelise päritoluga täitelupja CaCo3 (0–2 mm peenestatud lubjakivi )
    50 kaaluprotsenti liiva, tera suuruseks 0–3 mm
    Igal juhul peab olema krohvikahjustuste parandussegu sama tüüpi, kui on olnud algne segu. Kooruv krohv tuleb eemaldada, sageli tähendab see kogu krohvipinna eemaldamist. Uut krohvi võib peale panna nii traditsiooniliselt kui ka õhukese kihina pintsli abil selliselt , et telliste piirjooned jäävad aimatavaks. Pind värvitakse traditsioonilisi meetodeid kasutades, järelikult lubja-, õli- või liimvärviga.
    Pidevalt kasutuses oleva ahju külglõõrid, mida ei ole võimalik puhastada , aja jooksul tahmuvad ja nii vähenevad ahju soojusomadused. Läbi aegade on olnud kombeks ahje ligikaudu iga 20 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada. Enne lammutamist on oluline ahi täpselt üles mõõdistada. Osad, mida vähegi annab kasutada, tuleks ka uue ahju puhul käibesse võtta (sellest pikemalt ka järgmises loos). Krohvitava ahju korral jäetakse vuugid kahe sentimeetri sügavuselt täitmata.
  • [H1] Pliidid


    Traditsioonilised puudega köetavad pliidid on oma ebamugavuse tõttu kiires tänapäevas üsna põlu all olnud. Ometi leidub üha rohkem inimesi, kes mugava ja moodsa kõrval ka traditsioonidest rõõmu tunda tahavad. Talu-maakodusid, olgu need siis aastaringseks elamiseks või nädalalõppude puhkepaigaks, leiab väga harva ilma traditsioonilise pliidita. Eks need moodsad pliidid on küll head kiires argipäevases tormamises, kuid neile, kes elust (ja maitsvast söögist) mõnu tunnevad, on puupliit asendamatu. Vanas majas on vana pliit ka väga loomulik. Köök ilma pliidita tundub nagu auto ilma roolita.
    Pliidikehandeid leidub nii tellistest, krohvituna, ahjupottidest ja (Eestis küll väga harva) metallist. Nende korrastamisel kehtivad samad soovitused mis ahjude puhulgi.
    Pliidi metallosade roostekahjustusest saab vabaneda terasharja või toiduõliga niisutatud terasvillaga hõõrudes.
    Pliidiplaati ei tohi kunagi hõõguvaks kütta, sest malmi omadused ei taastu, kui see kuumeneb üle 650 kraadi. Levinuimad probleemid pliitide juures ongi pliidirõngaste või -plaatide pragunemine. Soomest on teada õpetus tihendada raudahjude liitekohti ja väiksemaid pragusid seguga , mis koosneb ühest osast rauajahust, mis tekib rauatööde tegemisel, ja kahest osast savist, mis tembitakse parajaks äädikaveega.
  • [H1 Ahjupottidest ahjud ehk kahhelahjud


  • [H2] Ülevärvitud ahjud


    Ilma glasuurkatteta kahlitest laotud ahjud värviti enamasti toa sisustusega sobivates toonides. Enne uut värvimist tuleb eemaldada kooruv värvikiht. Ka ebasobiva värviga (näiteks lateksiga) värvitud kihid tuleb eemaldada. Et algne värvikiht on omaette väärtus, pole vaja kõiki värvikihte eemaldada. Seda ei saa soovitada mõttetu ajakulu kõrval ka sel põhjusel, et nii kaoksid ahju ja hoone ajaloolised kihistused. Kindlaim viis on mehaaniline värvieemaldus kaabitsaga. Soojapuhurit kasutades tuleb olla väga ettevaatlik, sest kahhelkivid ei kannata tugevat kuumust. Lahustite halvim kõrvalmõju on aga nende imendumine glasuurimata ahjupottide sisse, mis teeb need hapramaks ja vähem vastupidavaks. Värvimiseks sobivad õli- või liimvärvid.
  • [H3] Kahjustunud ahjupottide parandamine


    Kahjustunud kohti võib parandada kipsiga, sellest võib teha ka terve puuduva ahjukahli, kuid see nõuab originaalkahli järgi tehtud vormi kasutamist. Valmis kahhel lihvitakse, krunditakse värnitsaga, värvitakse teistega lähedast tooni ja selle kuivades lakitakse.
  • [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi


    Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu.
  • [H3] Lammutamine


    Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi, mille lõõrid on umbes või tulekolle liigselt pragunenud, tuleb lammutada ettevaatlikult. Parima tulemuse saab siis, kui lammutajaks on sama pottsepp , kes selle ahju ka hiljem uuesti üles ehitab, olgu samas või hoopis uues kohas.
    Enne lammutamist on mõistlik ahi igast küljest üles pildistada, üle mõõta ja kivid nummerdada maalriteibist siltide abil vasakult paremale. Nummerdusviis märgitakse paberile üles, selguse mõttes oleks hea kahhelhaaval nummerdatud ahi enne lammutamist veelkord igast küljest üles pildistada.
    Lammutamine peab toimuma ülalt alla ja seest väljapoole. Esmalt eemaldatakse sisemised lõõrid, siis pottide ühendused. Potid eemaldatakse ükshaaval puukiilu abil. Potti eemaldades kallutatakse pott alati sissepoole, et selle välispinda vähem kahjustada. Segu võib ettevaatlikult ka veega niisutada , siis toimub murenemine kergemini. Kui ahju kavatsetakse teisaldada, tuleb ahjupotid ükshaaval paberisse pakkida ja ettevaatlikult kastidesse asetada. Ettevaatlikkus aitab vältida glasuuri pragunemist. Kui sisemised tellised on hästi säilinud, on mõistlik ka need lammutusest tallele panna.
    Lõõride paiknemise kohta tuleb teha joonised igast tellisekihist eraldi.
    Vanadest pottidest on võimalik uus ahi teha ka siis, kui olemas on ainult vanad potid, kuid pole midagi teada originaalahju kujust . Sel juhul on mõistlik potid suurel pinnal laiali laotada, nagu kõrvaloleval pildil, ja mõttes taastada avaneva pildi abil vana ahi. Abiks on ka sarnaste ahjude jälgimine – kogenud pottsepale tõenäoliselt päris uut konstruktsiooni pole võimalik leida. Vanu ahjupotte saab ka osta Säästva Renoveerimise Infokeskusest.
  • [H2] Ehitamine


    Kuigi vanadest ahjupottidest uue ahju ehitamine nõuab kindlasti keskmisest osavamat pottseppa, kes selle tööga varemgi kokku puutunud, on ka tellijal üht-teist kasulik teada. Korstnad , soemüür ja muud vanad konstruktsioonid tasub üle vaadata korstnapühkija abiga. Kui uuesti üleslaotav ahi tuleb mõne teise ahju asemele, peab kõigepealt lammutama ebavajalikud osad. Pealõõridele ja kõrvallõõridele peab jaguma ruumi. Seejärel tuleb ahju valmimiseks kõvasti aega ja kannatust varuda. Näiteks peab ahi vaatamata sellele, et kasutatakse vanu materjale, olema ikkagi korralikult vastavuses tänaste tuleohutusnormidega. Samuti tuleb kindlasti üle manitseda, et potte tuleb käsitleda väga ettevaatlikult ja et oluline on kasutada müüriseguna traditsioonilist savisegu.
  • [H3] Rida rea haaval, aeglaselt kiirustades


    Enne ladumist tuleb alus tasandada ning loodiga horisontaal- ja vertikaalpinnad üle kontrollida. Esimene rida potte tuleb laduda maalriteipi abiks võttes (vaata foto), et potid koos hoida enne nende kinnitamist. Pottide taha lähevad vanad tellised ja savisegu (valmissegu saab osta ehitusmaterjalide poest, sinna tuleb lisada vaid vesi). Tulekoldesse on mõistlik panna uued kivid. Tellija seisukohalt ja juba enne hinna kokkuleppimist on eriti oluline teada, et üldjuhul tohib paigale asetada vaid ühe rea päevas. Terve öö peab jääma kuivamiseks. Vastasel juhul tekib oht, et alumised read hakkavad ülemiste raskuse all kõveraks vajuma. Vesi imendub nimelt väga aeglaselt ahjupottide sisse. Seega kulub väliskesta ehitamiseks vähemalt poolteist nädalat.
    Pottahjule sobivad luugid, siibrid ja klapid, kui neid puudu peaks olema, saab osta näiteks Majatohtrist. Valminud ahi peaks kuivama vähemalt kaks nädalat, ideaalis kauemgi, enne kui sinna võib tule üles teha. Vanasti ehitati uued ahjud tavaliselt kevadel, kui kütteperiood oli läbi, ja lasti neil kuivada lausa sügiseni. Miinimumaeg kuivatamiseks on vähemalt kaks kuud. Esimene kütmine peab olema väga tagasihoidliku puukogusega ja nii, et kõik siibrid ja uks hoitakse lahti. Küllap leitakse siis hiljem krõbedate talvepakaste ajal, et paremast soojaallikast ei oska unistadagi.
  • [H1] Plekk -kestaga ahjud


    Kahhelahjudest odavam ja kiiremini valmiv plekk-kestaga ahi hakkas Eestis levima XX sajandi alguses. Sellise ahju pinna moodustavad liitekohast kergesti avatavad plekkrõngad. Ahju sisemised osad ehitati tavalistest püsti asetatud tellistest. Mõnikord ehitati ahju sisse ka malmist silindrikujuline tulekolle, mis kiirendas ahju kuumenemist.
    Kes on ära proovinud, teab, et ka vana plekkahju korrastada on igati võimalik. Kui sees olev kivist lõõristik ei ole enam töökorras, on võimalik plekist kest rõngashaaval eemaldada ja sisse uus ahi ehitada. Algse plekist kesta saab aga hiljem tagasi asetada. Muidugi sõltub kõik algsest kvaliteedist, nii ei ole see tegevus vaeva väärt tavaliste nõukogudeaegsete laineplekist ahjude korral, küll aga vanemate ümmarguste ahjudega. Plekk-kesta pind korrastatakse kuumakindla värviga, ajaloohuvilised võivad proovida ka traditsioonilist õlivärvi. Enne värvimist tuleb lahtine ja kooruv värv eemaldada. Kui pinnal on roostekahjustusi, lihvitakse need kõigepealt ja siis töödeldakse roostet eemaldava vahendiga. Ka ukselt ja tahmaluukidelt tuleks rooste eemaldada. Neid võib töödelda ainult tulekindla värviga. Kui mõni plekkrõngastest on liigselt kulunud, võib tellida plekksepalt vana järgi uue.
    Kui nõukogude ajal ehitatud plekkahi on hea tõmbega, saab musta värvi rõõmsamaks muuta pelgalt helgema kuumuskindla värviga üle võõbates.
  • [H1] Korstnad


    Vanimad korstnaga ahjud ehitati sageli ruumi välisnurka ja korsten välisseinale. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati korstnaid paigutama hoone keskele. Sageli üritati, et korsten (või korstnad) paikneks katuseharja suhtes sümmeetriliselt, mille nimel ei peljatud korstnat pööninguosa ulatuses ka viltuselt ehitada.
    Vanadel korstnatel on sageli vaid üks lõõr, kuhu suunati kõik kolded . Tänapäeval peaks siiski igal koldel oma lõõr olema, lisaks tuleb silmas pidada ventilatsioonilõõre, kuigi need võivad paikneda kõik ühes korstnas. Kaitseks ilmastiku eest ehitati korsten hoonest väljas olevas osas paksemana. Vanasti, kui ei olnud veel saadaval ilmastikukindlaid telliseid, tuli korstnaotsa sageli korrastada. Seda püüti küll kaitsta krohvi või plekiga, hiljem hakati plekiga katma vaid korstna ülaosa. Korstna parandamisel oleks hea kasutada sama kuju ja suurusega telliseid, millistest korsten algselt ehitatud on. Oluline on säilitada ka korstna kuju. Sageli tehakse terve maja välimust rikkuv viga just selles, et korstnat uuendades loobutakse algsest kujust ja tehakse lihtne silikaattellistest kuup , mis mõjub vana maja katusel nagu sadul sea seljas . Kui vana korstnat ei taheta uuesti üles ehitada, aga vana seisukord ei ole enam nõuetele vastav, võib olukorda parandada paigutades korstna sisse täiendava plekklõõri. Kui küttekolle ei ole talvel kasutuses (näiteks suvekodude puhul), võiks korstna talviste ilmastikumõjude eest kaitsta plekist kattega. Selle paigaldamisel on oluline, et korstna ja katte vahele jääks õhuvahe.
    Vana korstna puhul tuleb eriti hoolikalt suhtuda korstnapitsi katvasse “plekkmütsi”, mida ei tohi asendada inetu massiivse “torbikuga”.
    Kui tulease on lõplikult suletud ja korstnat ei kasutata, tuleks tagada lõõri ventilatsioon, et säiliks niiskuse kogunemist takistav õhu liikumine korstnas. Ahju, pliidi, kamina ja seega ka korstna pideval kasutamisel on korstnapühkija igakevadine külaskäik hädatarvilik.
  • [H1] Ahju ABC


    [loend]
    Iga ahi ja korsten tuleb paari-kolme aasta tagant põhjalikumalt läbi uurida.
    Lõõrid lähevad kõige kiiremini nõge täis, kui küttekoldeid kasutatakse harva.
    Kui ahi on kaua kütmata olnud, peab esimene kütmine olema väga ettevaatlik, liigne kuumus kahjustab nii ahju kui korstnat.
    Kollete raudosi tuleb korrapäraselt puhastada, pärast seda võib neid rasvatada, milleks sobib näiteks mage searasv.
    Puhastada tuleb ka pliidiplaadi alumist poolt. Hea on puhastada metallharjaga harjates.
    Kütmiseks sobivad puud peavad olema kuivad. Märgades puudes sisalduv niiskus rikub nii küttekollet kui korstnat.
    Igasuguse puidu, nii märja kui kuiva põlemisel tekib jahtunud suitsust nõgi ehk kreosood. Kui lõõrikive ei puhastata, võib kreosoodijääk süttida, lisaks söövitab see lõõrikive.
  • [H1] Vana tellisahju või soemüüri pinnakatmine


    Aastakümnetes määrdunud ja tumenenud tellisahjud, kaminad või soemüürid tunduvad sageli ajast ja arust. Paljudes kodudes või saunades on need aga hea tõmbega ja ka siin pole ainsaks võimalikuks noorenduskuuriks lammutamine. Lihtsaim viis on kasutada Serpo tasandussegu, mis on mõeldud betoon- ja tellisseintele. Segu võib poest valida ka värvilisena, et uus kate olemasoleva ruumiga hästi kokku sobiks. Kui tellistest ja vuugitud ahjusein soovitakse täiesti sirgeks krohvida , tuleb pind esmalt siledaks krohvida ja alles seejärel panna peale pindmine dekoratiivne krohvikiht. Kui telliste kontuure soovitakse aga nähtavaks jätta, piisab vaid pinna ühekordsest õhukese krohvikihiga katmisest. Seejärel tõmmatakse soovi korral tugeva jäiga harjaga pinnale uus tekstuur . Trendikas harjamuster on tõmmatud näiteks joontena või poolringidena. Mida jäigem on hari, seda reljeefsem lõpptulemus jääb. Pinnatöötlus on fantaasiaküsimus, sest krohvi võib ka peale pritsida. Enne tööde alustamist on oluline tellisepind korralikult veega niisutada, et pealekantaval krohvikihil tekiks aluspinnaga hea nakkumine. Krohvisegu kulub poolteist kilo ruutmeetri kohta ning kuivamiseks tuleb arvestada vähemalt paar päeva. Töö tegemise ajal peab temperatuur ruumis olema vähemalt 10 kraadi, ideaalis 10–20 kraadi. Selline pinnauuendus sobib Eestis eriti 1970–80. aastatel populaarsetele tellistest või glasuurimata pottidest tulekolletele. Krohvida ei sobi selliseid ahjusid, kus ahju pinnatemperatuur läheb kütmisel väga tuliseks.

    Contents


    1 [H1] Sissejuhatuseks 1
    1.1 [H2] Milline tee valida? 1
    1.2 [H2] Millest alustada? 1
    2 [H1] Küttekollete korrastamine 2
    2.1 [H2] Müürisegud 3
    3 [H1] Krohvitud ahjud 3
    3.1 [H2] Traditsioonilise lubjakrohvi koostis: 3
    4 [H1] Pliidid 4
    5 [H1 Ahjupottidest ahjud ehk kahhelahjud 5
    5.1 [H2] Ülevärvitud ahjud 5
    5.1.1 [H3] Kahjustunud ahjupottide parandamine 5
    5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi 5
    5.1.3 [H3] Lammutamine 6
    5.2 [H2] Ehitamine 6
    5.2.1 [H3] Rida rea haaval, aeglaselt kiirustades 7
    6 [H1] Plekk-kestaga ahjud 7
    7 [H1] Korstnad 8
    8 [H1] Ahju ABC 9
    9 [H1] Vana tellisahju või soemüüri pinnakatmine 10
    13
  • Vasakule Paremale
    Ahjudest #1 Ahjudest #2 Ahjudest #3 Ahjudest #4 Ahjudest #5 Ahjudest #6 Ahjudest #7 Ahjudest #8 Ahjudest #9 Ahjudest #10 Ahjudest #11 Ahjudest #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gdjgdg gdjdg Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Potsepa tööd
    12
    doc

    Potsepa tööd

    ruumidele sooja vähemalt 1 ööpäeva jooksul Ahi peab olema ehitatud tuletõrje eeskirjade järgi Ahju puhastamiseks ja korrashoiuks peavad olema vajalikud tahmauksed või stepslid Ahi peab olema tugev ja vastupidav, Peaks vastu pidama vähemalt 50 aastat Ahju konstruktsioon ja materjal peavad vastama kasutatavale kütusele Ahju proportsioonid ja pinnaviimistlus peavad sobima ruumi interjööriga Ahjude hulk hoones olgu minimaalne, Ühe ahjuga võib kütta kuni kolm ruumi Nõuded kolletel Kolde järgi jagunevad ahjud: umbse põhjaga restkoldega lisakambritega Kütuse ökonoomseks kasutamiseks peab kolle vastama järgmistele nõuetele: Kütus peab koldes põlema võimalikult täielikult. Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike

    Üldehitus
    Pottseppa kursus
    9
    doc

    Pottseppa kursus

    Kivid võiks olla 5-10 cm kahele poole. Ettepoole 1 cm. Südamik ei tohi kivide vastu minna, kuna õhk peab liikuma. Südamikuga kamina korstnasse ühendamisel kasutada tulekindlat villa ja silikooni. P.2.2 Pinna temperatuurid ja ohutuskaugused. Tabel.1 Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid

    Pottsepatööd
    Puhastusprotsessid ja kodukeemia
    33
    pdf

    Puhastusprotsessid ja kodukeemia

    kasutatavad masinad -säilitamine -pesemine 2. tekstiilide hoolduses 3. koristustöödes 4. isiklikus hügeenis kasutatavad kasutatavad masinad masinad väikemasinad Kuum liin Külm liin Vee liin Kuum liin ­ ahjud ­ pliidid ­ mikrolaineahjud ­ pliidiventilaatorid 27 Ahjud ­ eraldiseisvad ahjud ­ integreeritavad ahjud 1. pliidiplaadi juhtimisega 2. pliidiplaadi juhtimiseta ­ ahjude sisemõõdud on erinevad, mahtu väljendatakse liitrites ­ ahjudel pole standardiseeritud sisemõõtu, seega ei sobi samad ahjuplaadid kõikidele ahjudele

    Keemia
    Kivi eksami küsimuste vastused
    26
    doc

    Kivi eksami küsimuste vastused

    Skeem 10.1. Õhk massiga omavahel näiteks hoone seinad Mitmekihilise seina kihtide G1 ruumalaühiku kohta ja vahelaed, kui nende side omavaheliseks sidumiseks soojeneb koldes ja paisub- pole küllaldane. Nad hoiavad kasutatakse nii üksikuid ruumalaühiku massiks konstruktsioone koos ka kui sidemeid (ankruid) kui ka kujuneb G2( ahjud, kaminad, lõõri ristlõige langema pinnale, korstna otsa. väikekatlad

    Kivikonstruktsioonid
    Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
    232
    pdf

    Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

    See teeb renoveerimislahenduste väljatöötamise keerukamaks. Traditsioonilisi maaehitisi ehitatakse ümber, sageli üpris põhjalikult, kahjuks tihtipeale ka oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna

    Ehitiste renoveerimine
    Ehitusfüüsika KT
    28
    doc

    Ehitusfüüsika KT

    Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitt

    Ehitusfüüsika
    Ehitusfüüsika kt-vastused
    7
    doc

    Ehitusfüüsika kt. vastused

    1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud ­ roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioo

    Ehitusfüüsika
    Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused
    31
    doc

    Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

    Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades ­ pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahendus kohtadeks. Iga kolle peaks võimaldama mingil määral soojust salvestada. Pliitidel kasutatakse soojuse salvestamiseks soojamüüri (truupi)

    Ehitus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun