Evald Okase referaat (6)

Sisukord

Sissejuhatus………………………………………………………………………………3
Evald Okas………………………………………………………………………………..4
Elulugu……………………………………………………………………………………6
Ühisnäitused ja projektid ………………………………………………………………...10
Auhinnad …………………………………………………………………………………12
Fotod Evald Okasest……………………………………………………………………..13
Maalid……………………………………………………………………………………14
Graafika …………………………………………………………………………………..15
Eksliibrised………………………………………………………………………………16
Kokkuvõte………………………………………………………………………………..17
Kasutatud kirjanndus………………………………………………………………….....18

Sissejuhatus

Evald Okas on üks silmapaistvamaid kunstnikke Eestis. Ta on tegelenud kunstiga peaaegu terve oma elu. Tema loomingus on palju maale, eksliibriseid, monumentaalmaale, graafikat ning tarbekunsti. Oma eluajal on ta palju näinud. Nii Esimest Maalimasõda, Tesit Maailmasõda kui ka Eesti taasiseseisvumist. See kõik on talletatud ka tema loomingus.
Oma referaadi teemaks valisin Evald Okas kuna mind paneb imestama, kui tohutult ilusaid ning fantastilisi maale oskab Evald Okas teha. Veel kõrges vanuses maalib ta super hästi ning tema maalides on näha 30 aastase hinge. Tema fantaasia ei lõpe niipea ja arvatavasti kuni surmani tegeleb ta pühendunult kunstile.
Minu referaat sisaldab Evald Okase lühitutvustust, tema elulugu, ühisnäitusi ja projekte, auhindu nind pilte nii temast kui ka tema loomingust.

Evald Okas

Evald Okas on eesti kunstiajaloo suurimaid ambivalentseid legende. Ta on osalenud eesti kunstielus juba 70 aastat. Ta on Firenze Kunstiakadeemia auliige ja üks kauaaegsemaid Eesti Kunstiakadeemia professoreid. Kunstnikuna on ta uuendanud eesti modernistliku kunsti ilmet ning on tänini produktiivne ja laialdasema publikumenuga kunstnikke Eestis.
Võib öelda, et Evald Okas on Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessansiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog.
Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist koloriiti, luues julgeid sisendusjõulisi värvilahendusi.
Kunstnikuna on Okas pälvinud mitmeid aunimetusi ning tähelepanu erinevate poliitiliste režiimide ajal. Eraisikuna aga on ta oma ajastus üllatavalt vähe tuntud. Tegelikult on vähe tuntud ja kaasaegset analüüsi ootav ka suur osa tema loomingust ja selle tagamaadest.
Evald Okas on eelkõige suur lavastaja : pole üldse tähtis, mis teema ta ise endale võtnud on või temalt on tellitud, ta on võimeline igast situatsioonist kujundama psühholoogiliselt põneva situatsiooni, filmikaadri või teatristseeni. Suurte stseenide kõrval märkab ta alati detaili, pöörab tähelepanu misanstseenidele.
Eraldi peatüki kunstniku loomingus moodustavad reisipildid – Kesk- Aasia reisidest 1940ndate lõpul kuni 1960ndatel Jaapanisse , Indiasse , Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse , Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst , linn. XX sajandi suurlinnad on  pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund.
Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele žanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori.
E. Okas on loonud märkimisväärseid töid ka maastikužanri alal. Maastikumaalides üllatab kunstnik meid oma terava loodusevaatlemise oskusega. Nendeks on näiteks „Eesti maastik ”, „Rannamõisa rand ”, Kivine rand” jt.
Kunstnik on kaasa löönud ka raamatute illustreerimisel. Näiteks on ta illustreerinud E. Bornhöe „Ajaloolised jutustused”, A.Hindi romaani „Tuuline rand”, Ralf Parve poeemi „Suvepäevil Siverskojes”, A. Jakobsoni muinasjutu „Ööbik ja vaskuss ”, A.Puškini muinasjutu „ Muinasjutt kalamehest ja kalakesest” ja „Muinasjutt tsaar saltaanist”, M. Metsanurga ajaloolist romaani „Ümera jõel”.

Elulugu

Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas tisleri perekonnas. Pärast algkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis. Seal paistis E. Okas silma andeka joonistajana. Õppides mõnda aega Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis, tärkas temas üha jõulisem soov hakata õppima kujutavat kunsti.
Juba algkoolipäevil harrastas E. Okas karikatuure ja siluette-käärlõikeid. Neis töödes kaldus ta rõhutama ning liialdama koomilist. Erilist huvi tundis ta satiiriliste joonistuste vastu.
1931 . a alustas E. Okas õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis. Kooliajal oli ta Draamateatris dekoraatori õpilane ja mõtles, et äkki peaks hoopis näitlejaks õppima. Nüüd aga järele vaadates on E. Okas seisukohal, et ta poleks viitsinudki neid tekste pähe õppida ja on rõõmus et ei läinud näitlejaks.
Riigi Kunsttööstuskoolis õppides äratas E.Okas tähelepanu oma andekusega. Professorite August Janseni ja Voldemar Melliku ning mõnede teiste õppejõudude mõjutusel hakkas koolis esile kerkima üldjoones realistlik suund. Tänu sellele võis noore kunstiõpilase Okase loomupärane talent areneda õiget rada. Maalimise ja joonistamise kõrval süvenes tal huvi ka teiste kujutava kunsti liikide vastu. Ta tegeles aktiivselt skulptuuriga , arendades sellega oma vormitunnet.
Evald Okast vaimustasid juba varakult itaalia renessansiaja meistrite tööd. Tema ideaaliks oli Itaalia suurmeister Tintoretto . Need Tintoretto tõekspidamised kunstiküsimustes, mis pole kaotanud oma väärtust ka tänapäeval , osutusid noorele kujunevale kunstnikule suurt abi. Tintoretto omistas esmajärgulist tähtsust joonistamisele, rõhutades, et joonistamisoskuse võib omandada ainult visa tööga.
1937. aasta kevadel lõpetas Evald Okas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali osakonna meistriklassi kiitusega, omandades rakenduskunstniku diplomi .
1938. a sügisel astus E. Okas äsjaasutatud Riigi Kõrgemasse Kunstikooli . Ta hakkas õppima maali osakonnas kunstnik professor A. Janseni ja professor J. Greenbergi juhendamisel. Kooli lõpetas ta 1941. a Tallinna Pedagoogiumi eriklassi joonistamises ja joonestamises.
Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule katkestas ajutiselt kunstniku loomingulise tegevuse. Okas mobiliseeriti Punaarmee ridadesse. Esimese Maailmasõja karmid päevad ja rahva sangarlik võitlus oma kodumaa vabaduse ning sõltumatuse eest on leidnud ereda kajastuse kunstniku tolleaegsetes töödes. Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel. Selle perioodi loomingust väärivad esiletõstmist tema „Rindejoonistuste sarjad ”. Tähelepanu äratavad selles perioodis ka kunstniku paljud portreed Nõukogude Armee võitlejatest ja tagala eesrindlikest töötajatest. Portreeritavate näojooned peegeldavad tahtekindlust otsustavust ja mehisust.
Evald Okas kuulus 1942 Jaroslavlis asunud eesti kunstnike kollektiivi.
Esimese Maailmasõja teemade kõrvalt jäädvustas Okas oma teostes ka sündmusi eesti rahva vabadusvõitluse kaugemast ajaloost. Haaravalt ja dünaamiliselt on Okas käsitlenud oma loomingus Jüriöö teemat ning on seda ajalooliselt tähtsat epohhi eesti rahva vabadusvõitluse ajaloos veenvalt kajastanud.
On huvitav märkida, et E. Okase Esimese Maailmasõja perioodil joonistatud eskiiside, etüüdide ja visandite hulk ulatub ligemale tuhandeni. Seda materjali on kunstnik hiljem viljakalt kasutanud oma illustratsioonides ja maalides. Ta on „kirja pannud” just selle olulise, mida on võimalik hiljem kasutada.
Pärast fašistlike okupantide väljakihutamist Eesti NSV piiridest 1944. aasta sügisel pöördus E. Okas tagasi kodumaale .
Maali- ja graafikakunsti valdkonnas ootab kunstnikku avar tööpõld. Paralleelselt loomingulise tegevusega alustab ta samal aastal tööd ka kunstipedagoogina Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis maali, kompositsiooni, joonistamise ja graafika kateedrites.
1947. aastal valmib E. Okasel koos kunstnike E. Kitse ja R. Sagritsaga RAT „Estonia” laemaal. Laemaalil on käsitletud nelja teemat. Üks osa maalist kajastab võidu motiivi- Eesti rahvuskorpuse saabumist kodumaale. Kolmandaks motiiviks on põllumajandus. Maali neljas osa kujutab Eesti rahva traditsioonilist üldlaulupidu ja töötajate puhkehetke.
1946. aastal sügisel viibis eesti kunstnike grupp, mille koosseisu kuulus ka E. Okas , loomingulisel komandeeringul Armeenias.
1947. aasta suvel oli E. Okas loomingulisel komandeeringul Kesk-Aasias. Kunstniku paremaid töid sellest perioodist on akvarellid „Taškendi vanalinnas”, „Vana uspekk”, „Samarkandi turutee” jt.
Viibides 1955. a suvel õppejõuna Riikliku Kunstiinstituudi õppebaasis Kihnu saarel, maalis E. Okas hulga portreid kohalikest kaluritest ja kalurineidudest.
Evald Okas on töötanud 1944 aastast Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 aastast professorina ning alates 1993 emeriitprofessorina.
1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut)
1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor.
1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige.
1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik.
1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks
1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik
Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel , poeg Jüri Okas ning kolm lapselast. Samuti asub tal Haapsalus oma muuseum kus toimub ka suvekool, mis on Evald Okase Muuseumi suvisesse koolitusprogrammi kuuluv täiskasvanutele mõeldud koolitus, kus pakutakse akadeemilist kunstiõpet nii kunstiharidust omavatele inimestele kui ka lihtsalt huvilistele.
Varsti valmib ka „Evald Okase” film . Film keskendub elava klassiku ülirikkaliku loomingu tagasivaatele läbi vana kunstniku monoloogide Merivälja ateljeekeskkonnaks kohandatud pansionaaditoas. Filmigrupp liigub koos Evald Okase ja tema mälestustega paikades kus on möödunud kogu kunstniku elu. Kaasatud on tema eraarhiiv , fotokogu ja amatöörfilme.

Ühisnäitused ja projektid

1944 alates on osalenud Eesti aastanäitustel
1946 grupinäitus "Eesti kunstnikud vennalikus Armeenias", Tallinn
1947 Tallinna Balti jaama temperapannood
1947 grupinäitus koos R.Sagritsa, R.Uutmaaga, Tallinn
1948 RAT "Estonia" laemaal koostöös R.Sagritsa ja E.Kitsega
1949 graafikute grupinäitus Moskvas (O. Kangilaski , E. Lepp , I. Linnat , G.Reindorf ja E. Einmann )
1962 Veneetsia XXXI biennaali minigraafika näitus
1963 Ljubljana V rahvusvaheline graafikanäitus
1965 Ljubljanas VI rahvusvaheline graafikanäitus
1968 Üleliiduline rändnäitus koos G.S. Handzjani ja V.E. Tsigaliga
1968 Joonistuste näitus kunstisalongis
1971 grupinäitus kunstisalongis Tallinnas koos G.Reindorffi ja E.Einmanniga
1972 grupinäitus Viljandis koos J.Muks ja L.Mikkoga
1975 grupinäitus Kundas, graafika A.Hiibuse, A.Kütti ja V.Tõnissoniga
1977 Balti liiduvabariikide I eksliibriste biennaal
1979 Vilniuse maalitriennaal
1980 Tartu Kunstimuuseumi korraldatud rändnäitus
1981 grupinäitus Lüübekis koos N.Kormasovi ja O.Subbiga
1982 grupinäitus Riias koos A.Keerendi ja I.Torniga
1983 eksliibriste näitus Jürmalas
1984 eksliibriste näitus Hyvinkääl ja Riias
1985 eksliibriste näitus Helsingis
1987 "Eesti kunst " Näituste keskmaja, Moskva
1988 Eesti kunsti näitus Esto päevadel, Melbourne
1990 Eesti kunst Lohjas, Soome
1990 Eesti kunst, Prantsusmaa
1995 Kevadnäitus, Tallinna Kunstihoone
1996 "Evald Okas ja tütred" Chaplini kultuurikeskuses, Pärnu
1997 "Konfrontatsioonid ja kokkulepped" Tallinna Kunstihoone
1998 Kevadnäitus 98, Viljandi kunstisaal
1999 "Maal 99" Tallinna Kunstihoone
1999 "Kunstisuvi 99" Pärnu Linnagaleriis
2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis
2001 "Liblikapüüdja", Pärnu uue Kunsti Muuseum
2001 "Mees ja naine", Pärnu uue Kunsti Muuseum
2002 Maal 2002, Tallinna Kunstihoone
2003 Maalinäitus "Maaliparadiis" galerii 008-s, Tallinn
2003 EKL-i aastanäitus "Mina ja teine", Tallinna Kunstihoone
2004 EML – aastanäitus "ICH BIN EIN MALER"
2005 "Okased", Pärnu uue Kunsti Muuseum
2006 Eesti Maalikunstnike Liidu näitused "Ilusad maalid", "Ilusad inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , Tartu Kunstimaja
2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Õige valik" Tartu Kunstimajas

Auhinnad

1948 Eesti NSV riiklik preemia "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Kitse ,R.Sagritsaga
1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest
1959 Nõukogude Eesti preemia tööde "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest
1961 Lubljana IV rahvusvahelise graafikanäituse preemia
1962 NSVL kunstide Akadeemia hõbemedal "Kalevipoeg" ja "Reisimuljed Itaaliast 1961" eest
1962 Suur Hõbemedal NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kunstiekspositsioonis esinemise eest
1962 valiti NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks
1963 NSVL rahvakunstniku aunimetus
1963 Valiti Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks
1965 Nõukogude Eesti preemia graafiliste lehtede eest
1972 valiti Leningradi Eksliibriste Ühingu auliikmeks
1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia tegevliikmeks
1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali peapreemia Vilniuses
1978 Vilniuse maalitriennaali peapreemia tööde "Tehase ehitus", "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest
1979 Kristjan Raua nim. Aastapreemia laureaat maali "Linn ja kunstnik eest"

Fotod Evald Okasest

1 aastane Evald Okas, 1916
20 aastane Evald, 1935
Evald Okas 2008 aastal
50-ndal juubelil, 1965

Maalid

„ Lamav akt” pannoo „Rahvaste sõprus”
„Lilled rohelisel taustal”
„Kihnu heinalised”

Graafika

„Kaks akti ja tuvi” „Tütarlaps puuviljadega”
„Naise pea profiilis ”
„Naised ja linnud ”
„Mõtisklus”
”Kunstnik ja modell”

Eksliibrised

Kokkuvõte

Oma referaadis sain ma teada väga palju Evald Okase elust ja minevikust, samuti tema praegustest tegemistest. Samuti sain ma lugeda erinevaid ajalehe artikleid, milles ta rääkis oma arvamusest praeguse kunsti kohta ja erinevatest juhtumistest oma kunstniku perioodi jooksul. Sain veel teada, et Evald Okas kuulub Firenze Kunstiakadeemia auliige ja on siiani Eesti Kunstiakadeemia auliige. Referaadi koostamisel ja tema teoste otsimisel ning vaatlemisel sain ma palju inspiratsiooni. Mind üllatab tema maalides see joon, mis on tema piltidele nii omane. See on kuidagi nii julge ja konkreetne. Evald Okas on kujunenud ka minule üheks ideaaliks, kelle tööd on lihtsalt nii üllatavad.

Kasutatud kirjandus

Matt, F; Evald Okas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
Internetist:

http://www.efsa.ee/index.php?page=371

http://www.postimees.ee/011005/lisad/arter/arteri_persoon/178680.php

http://www.evaldokasemuuseum.ee/okas/index.html

http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.maamajandus.ee/pildid/2683.jpg
18