Suured nõudmised ministrile; generalist ja spetsialist. Valitsuskabinettide tüübid Hierarhiline (liidrikeskne) vs egalitaarne (võrdsus) Kollegiaalne (ühised eesmärgid) vs segmenteeritud (sektoraalsed strateegiad) Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt cabinet ka kontrollib seda täielikult. Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju poliitika kujundamisele, koordinatsioon liidri oärusmaa, samas kollegiaalne. Killustunud: on jagunenud kaheks või rohkemaks poolautonoomseks üksuseks. Kollegiaalne: valitsusjuhi ja minstrite vastastikune sõltuvus ja koostöö. Koalitsioonide tüübid: Minimal winning (MW) (väiksemvõitlev – 50+ …% - ideoloogiad erinevad) – võimule saamine ja võimule jäämine (office seeking) ehk tegeletakse politics`iga. Minimal Connected Winning (MCW) (seotud võitlev 50+…% - ideoloogiad sarnased) –
TALLINNA POLÜTEHNIKUM 20 meedias olevat sõna ja tähendused Kenert Värk SA- 17 Tallinn 2017 1. Kõrgematel sagedustel (alates mõnest kilohertsist) kasutatakse peamiselt metallkeraamilist magnetmaterjali ferriiti.- Vikipeedia.ee Ferriit- Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal 2. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik ega ole kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: ...
6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsioonikäitumise mudelid: autokraatne, hooldav, toetav, kollegiaalne. 14. **Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem. Organisatsiooni käitumist mõjutavad sisesed ja välised tegurid. 15. Organisatsiooni ja liikme psühholoogiline lepe. Organisatsiooni ja liikme majanduslik lepe. 16. **Inimese sotsiaalne positsioon. Rollid. Rollikujutlus. Rollikonflikt. 17. Inimese sotsiaalne asend organisastioonis. Staatus.Staatuse hierarhia. Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused. Temperamenditüübid. 19
liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. *linnaõigus - tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast *raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. *toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige
a) Töötajate heaolu tõstmisele b) Tootlikkuse tõstmisele c) Töötajate tööga rahulolu tõstmisele 2. Õigeks organiseerimiseks tuleb tagada, et: a) Oleks vajalik arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid b) Töötajad tunneksid oma rolli organisatsioonis ja seost teiste töötajatega c) Töötjad tunneksid oma eesmärke d) Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid 3. Organisatsioonis tekkiv sünergiline mõju on: a) Aineline, visuaalne, kollegiaalne b) Aineline, organisatsiooniline, vaimne c) Aineline, kolmemõõtmeline, materiaalne 4. Juhitavusnormi all mõistetakse: a) Ülemuste arvu ühe alluva kohta b) Juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c) Tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema d) Ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele 5. Juhi rollid Mintzbergi järgi on: a) Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, materiaalse ressursiga seotud rollid
aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. · Sveitsi parlament on kahekojaline · Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitelt) valitakse otseselt igas kantonis. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. · Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ.. · Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Haldusjaotus · Sveits koosneb 26 kantonist: · Sveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub Saksamaale ja Campione d'Italia Itaaliale. Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult
5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist.linna fookt on maahärra esindaja linna raejuures.gild on kaupmeeste või tsunfide ühendus. Tsumft on käsi tõõliste vennaskond.skraa on tsunfi põhi kiri.hansa liit on linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.toomkapiiter
talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. Teotöö põhivormid olid nädala- ja abitegu. 1-adramaalise talu nädalateo norm 17.-18. saj-l oli 6 päeva. Linna õigus- linnale antud õigus ennast ise valitseda. Raad e magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti linnadest kuulusid alates 14
b. on juhtimises eesmärk omaette c. on äri organiseerimise viis, mis kõige paremini soodustab edu saavutamist ettevõtte tegevuses d. on kauakestev ja püsiv Küsimus 5 Küsimuse tekst Delegeerimisel peab juht kehtestama piirid: a. raha kasutamiseks b. inimeste kaasamiseks c. planeerimiseks d. aja kasutamiseks e. materjalide kasutamiseks f. ruumide kasutamiseks Küsimus 6 Võimu avaldumisvormid on: a. karismaatiline võim b. kollegiaalne võim c. seaduspärane võim d. aineline võim e. kaudne ehk sümboolne võim f. kehaline võim Küsimus 7 Delegeerimise põhireegel ütleb, et a. määrake ülesanded sellele ametiastmelt kõige alamale töötajale, kellel on need vilumused ja see ametikoht, mis on vajalikud ülesande edukaks lõpetamiseks b. määrake ülesanded sellele ameitastmelt sobivale töötajale, kellel puuduvad selleks tööks vajalikud vilumused, kuid kes soovib seda ülesannet täita Küsimus 8
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus raad- keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft-on käsitööliste vennaskond. gild- keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit-13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. skolastika-keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil koraan- islami püha raamat
Kristuse haud > Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust > Arusaam, et paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. Läänikord- süsteem, kus sõjateenistuse eest anti maatükk. Naturaalmajandus- kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. > sagedased kodusõjad > teeröövlite rohkus Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Gild- selts, vennaskond- kaupmeeste ja käsitööliste ametiühendus keskaja linnades. Hansa Liit- 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Presidentaalne vabariik (prem.-ministrit pole; ministrid on nõukogude süsteem presidenti juures USA; president on valitsuse juht - nõukogudesse valimised olid üldised, ühetaolised Venemaa, Prantsusmaa) - riigipea puudus - riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab vüimu koondumine riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan parlamendist sültumatu presidenti kätte - üheparteiline süsteem · Rahvademokraatlik vabariik - riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol - mõnes riigis ka ainusisikuline riigipea - kui mitmeparteiline süsteem pidid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel · Riiklik korraldus - iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni Unitaarriik (lihtriik)
(organisatsioonid on koostanud vastavad reeglid, eeskirjad, mis aitavad tagada elementaarse korra nt. siseeeskirjad) Organisatsioon on edukas, kui süsteemi arendada teadlikult, kontrollides ja ajakohastades seda vastavalt uutele tingimustele. Organisatsioonilise käitumise filosoofia so juhtkonna arvamus organisatsioonist, selle tegevuse eesmärkidest. Organisatsioonilise käitumise filosoofiat ehk mudeleid on 4: autokraatlik, hooldav, toetav, kollegiaalne. Filosoofia tuleneb kahest allikast: 1) Filosoofia eelduseks seatakse faktid- milleks on teaduslike uurimuste tulemused ja oma kogemused. Tulemuseks on nägemus sellest, kuidas käitub maailm ja kuidas peaksime käituma meie. 2) Väärtushinnangud- nägemus eesmärkide ja tegevuste ihaldatavusest. Uskumused ja tõekspidamised, mis juhivad meie tegevust. Põhimõtted, mida organisatsioon järgib. Väärtushinnanguid ei saa inimestele õpetada, need omandatakse
valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järkjärgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Majandus Sveits impordib: Masinaid, mootorsõidukeid, keemilisi elemente, metalltooteid, põllumajandustooteid.
- Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) - Tsükliõpe - individuaalne tagasiside: tekstitunnistused - Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). - Võrdlev koolikorraldus uurib hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis - Võrdleva koolikorralduse allikad: - Euroopa haridussüsteemid: annab ülevaate nii riikide kui teemade kaupa kodanikukasvatus, IT, haridusstandardid, elukestev õpe jne
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika ...
kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda
kohtunike täiskogu, kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu esimehe, kohtuesimehe, kohtu üldkogu, kohtuhaldusasutuse peadirektori ja kohtudirektori tegevuse kaudu. 9. Eesti kohtunike täiskogu on kohtusüsteemi kõrgem omavalitsuskogu, mis nimetab ametisse kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, moodustab kohtunike omavalitsusorganid ja määrab kohtusüsteemi arengusuunad. 10. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi kollegiaalne juhtimisorgan, mis nimetab ametisse kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori. Kohtute haldamise nõukoda:10.1. kinnitab kohtusüsteemi eelarve eelnõu;10.2. otsustab eelarvevahendite kohtusüsteemisisese jaotuse;10.3. kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse ja valvab kohtuhaldusasutuse üle;10.4. lahendab muid tema pädevusse antud õigusemõistmise tagamise küsimusi. 11. Kohtute haldamise nõukojas on kohtunikel enamus. Kohtute haldamise nõukoda
Kõik valdkonnad, mis hõlmavad suurt hulka raha või inimesi. Sõelumisel ca 150 teemat, tegeletakse 30 kuni 35 teemaga. Aasta lõpul avaldataskse raport, kas riik on valmis võtma vastu pagulasi, see teema tuli erakorralisena auditeerimisele. Riigi rändepoliitika valikuid pole mõtet auditeerida, tehakse ülevaade. Kaasatakse eksperte ja spetsialiste, audiitor ise ei saa hinnata. Auditeerimise protsessi 3 etappi: 1. Eelselgitus (mida, kas, kuidas, vajalikkus); kollegiaalne otsus. Auditi plaan uurimiskriteerium, selge eesmärgipüstitus, metoodika. 2. ’’Põllutöö’’ (intervjuud, tähelepanekute kokkuvõte, sõnumid aruandesse). 3. Auditi aruande koostamine, avalikustamine ja teadvustamine. Auditi protsess on avatud. Mida, kuidas, millal, tulemused kuuluvad kontaktisikutega läbi aratamisele. Lõpparuandele ametlik vastus ca 1 kuu enne avaldamist. Avalikustamine toimub koos vastustega. Probleemid, halb koostöö mõjutab auditi hinnanguid
hind) Fokuseerimine (ostja rühm, geograafia) Kes millist strateegiat kasutab Kes millist strateegiat kasutab Kes millist strateegiat kasutab Strateegiate omadused Toote elutsükkel Äritasandi strateegiad Eesmärgi kaudu juhtimine Otsustamine Otsustamine eristab juhti alluvast Otsuste kiirus ja kvaliteet 3 otsustamise mudelit 1) Bürokraatlik: reeglid, hierarhia, idee on eesmärkide säästlik saavutamine 2) Professionaalne- kollegiaalne: otsus sünnib suhtlemise käigus 3) Poliitiline: jõudude vahekord määrab otsuse Otsustamise etapid 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüs 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste pakkumine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuse ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside · Info · Risk Otsuste tüübid Programmeeritud: otsus tehakse vastavalt olemasolevatele reeglitele Mitteprogrammeeritud: Erakordsed olud, põhiotsused
1. Integreeritud tootearendus on tooteloome, turunduse, toote valmistamise ja kogu selle protsessi finantseerimise sünergialine ühtsus toodete loomiseks, mis oleksid konkurentsivõimelised maailmaturul. 2. Tootearendus on tegevuste kogum, mis algab toote turuvõimaluste selgumisest, jätkub toote kavandamise ja loomisega ning lõpeb selle tootmise, müügi ja teenindamisega. Tootearenduse tulemuseks ei ole mitte uus toode vaid edukas äri. 3. Innovatsioon - uuendus ehk mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise või mõne muu saavutuse rakendamine ühiskonnas. 4. Toode - tehis, mida ettevõte kavandab, toodab ja müüb oma klientidele 5. Toote definitsioon: · Toode (product) on tema valmistamise tehnilistele tingimustele vastav ese inimühiskonna eksisteerimisel mingi tarbe või vajaduse rahuldamiseks. · Tooteks nimetatakse masinatööstuse...
teoorjusega aga pärisorjus. sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. raad - ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. gild - on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Valitsuse dilemmad poliitika elluviijana:kas keskenduda suurtele ja keerukatele või väikestele ja poliitiliselt tundlikele küsimustele?Kas vastutada kõige eest või selle eest, mida reaalselt saab mõjutada?Kas keskenduda uutele või vanadele probleemidele? JNE.. Valitsuse töökultuur: 1. Hierarhiline: valitsusjuht määrab ainuisikuliselt kabineti ja kontrollib seda täielikult. 2. Liidrikeskne: ministritel piiratud mõju, koordinatsioon juhi pärusmaa, samas kollegiaalne 3. Segameneteeritud: on jagunenud kaheks või enamaks üksuseks(NSVL) 4. Meeskonnavalitsus: valitsusjuhi ja ministrite vastastikune sõltuvus ja koostöö 5. Assambleevalitsus:eri rühmade kompromiss. RIIGIPEA Otseselt või kaudselt valitud riigipea: Isikuline:president, riigivanem,kuningas Kollektiivne:presidentuur Piiratud ajaks või eluaegselt Suurem või väiksem võim Pärilik riigipea:
o Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine o Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest Strateegiad: o Erinemine organisatsioon püüab teha teistest erinevaks o Hinnajuhtimine olla efektiivsem kui konkurendid o Fokuseerimine konkreetne ostja või piirkond 3 otsustamise mudelit: o Bürokraatlik reeglid, hierarhia, idée on eesmärkide säästlik saavutamine o Professionaalne kollegiaalne: otsus sünnib suhtlemise käigus o Poliitiline: jõudude vahekord määrab otsuse Otsustamise etapid: o Probleemi tunnetamine o Põhjuste diagnoosimine ja analüüs o Alternatiivsete lahendusvõimaluste pakkumine o Sobiva variandi valik o Otsuse ellurakendamine o Tulemuste hindamine ja tagasiside Organiseerimine Juhi põhitegevused struktuuri loomisel: o Ametikohtade kavandamine o Ametikohtade rühmitamine
ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks läänikord - feodalism, Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus naturaalmajandus - elatusmajandus, majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähearenenud või puuduvad üldse raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit - Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa Linnade kaubanduslik ja poliitiline liit skolastika - keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, millele toetus teadus koraan - islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile
aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.) Usuline koosseis: Religions: Roman Catholic 42%, Protestant 33%, Muslim 4.3%, others 5.4%, no religion 11%. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3431.htm#people Riigikord: 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.Sveitsis on kahekojaline Liidukogu. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. 3 1.2 Geograafiline asend Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Minu arvates on tegu üsba soodsa asukohaga
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14
· volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine. Omavalitsuse peamised ülesanded Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Valitsus Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt üheks volikogu perioodiks ametisse nimetatud kollegiaalne organ. Valitsust juhib vallavanem või linnapea ning volikogu nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse valitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Kui volikogu istungid on avalikud, siis valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Valitsuse liikmed ei tohi olla samal ajal volikogu liikmed. Administratsioon Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis on vallavanem või linnapea lisaks
Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nim...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõutada kuninga luba. Studium Generale . Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. glosaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti.
avalikkuse kaasamise vahend KMH PRINTSIIBID: Erapooletus – keskkonna hinnangu protsess on juhitud neutraalselt ja keskselt; Õiglus – protsess on avatud ja õiglane; Tasakaal – integreeritud arutelu ja otsused baseeeruvad erapooletutel, tasakaalustatud ja informeeritud soovitustel; Teaduspõhine otsustus – parimad võimalikud info, teadmised ja tehnoloogiad on võetud arvesse ja kasutusele; Nõuandev – KMH protsess kollegiaalne ja avalikkuse kaasamisega läbipaistev. KMH JUHTPÕHIMÕTTED: läbipaistvus – Kõigi hinnangu otsused ja põhjendused peavad olema avatud ja kõigile arusaadavad; KMH nõuete kohaselt peab protsess olema selge, kergesti arusaadav; Tuleb tagada avalikkuse ligipääs informatsioonile; Määratleda need tegurid, mis tuleb arvesse võtta otsuse tegemisel. osalemine – Tagatud peab olema kõigi huvigruppide kohane ja ajaliselt määratud juurdepääs
Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan Seek- vaestemaja 2. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. 3. Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega, neil oli soov saada paremaid kauplemistingimusi.
järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linnakogukonna liikmed pidid olema vahiteenistusel linnamüüril ja tornides ja tegid muid vajalikke töid kuid võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega jne. Linna valitses raad (Raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.) mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama lina piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste 3 hulka.Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest
II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus.
II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus.
reforme. Samas ühe takerdumine pidurdab teisi. 3) Kolmas aspekt: reformide seadusandlikkuse tagamine Valitsus esitab Parlamendile seaduste paketi, mis aitab parandada seadusandlikkuse tagamist. Ühes sellises paketis võib olla kuni 40-50 seadust. 4) Neljas aspekt: valitsusaparaadi suutlikkus läbi viia reforme Valitsus koosneb ministritest, kes mooduatavad valitsuse. VALITSUSE TÜÜBID 1) Kabineti valitsus otsustamine ja vastutus kollegiaalne. Valitsuse moodustab enamuspartei, kõik peavad toetama sama otsust. Otsused valmistab ette konkreetne minister oma "aparaadiga" (ministeeriumiga), kuid see võetakse vastu ühiselt. See muudab otsused rohkem poliitiliseks ja annab neile suurema kaalu. Nt. Suurbritannia, kus hääletamine on rangelt salajane. 2) Kollegiaalne valitsus tekib riikides, kus koalitsiooni moodustavad väga erinevad parteid. Peaministri ülesanne on see "kooslus" omavahel "kokku mängima" panna.
Riigikohtu liikmed raske. Lõpuks inglased viisid oma naela kulla aluselt välja, kurss hakkas parlamendi kooskõlastusel. Kohtunikud on ametis eluaegselt. Notar on kujunema vastavalt nõudmisele ja pakkumisele, läks nn. ujuvale kursile. lepingute koostaja. Teises maailmasõjas kõik kordub taas. 1944 kui sõda veel käib, kui USA Kohtunikul on kaks kaasistujat, kohtuotsus on kollegiaalne ehk kohtunik peab väikelinna kogunesid juhtivate riikide juhtivad finantstegelased, lepiti kokku nendega arvestama. uue rahasüsteemi loomiseks, tuntakse Bretton Woodsi süsteemina selle linna HALDUS. Eesti riigi juhtimine on kahetasandiline- riigi tasand ja kohalik järgi. Loobuti lõplikult kindlaks fikseeritud kulla standardiks, võtsid arvelduse tasand. Kohalik tasand on linnad ja vallad
Juhtimine Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid. Organisatsioon on inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonil on 4 põhilist koostisosa: 1)inimesed, 2)tegevused, 3)siseehitus 4)ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osasid. Eesmärgid: Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Definitsioon: a) kooskõlastada tegevusi b) korraldada inimeste töid c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada ...
II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa III Asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ Organi juurde kuulub asutus.
valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Demograafia ja riigikeeled Sveitsis on kolm ametlikku riigikeelt: saksa (seda räägib 63.7% rahvast), prantsuse (20.4% rahvast) ja itaalia (6
Absolutism polnud mõistagi kõikjal ühesugune ning aja jooksul muutusid ka sellesisesed üldtrendid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoniseerimise ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti ka võimalikult efektiivse valitsemissüsteemi loomist. Üldiselt on absolutismi põhjendatud sellega, et kui võim on koondatud ainult ühe isiku kätte, saab ta tunduvalt efektiivsemalt valitseda, kui pidevalt üksteise soove arvestama pidav kollegiaalne võimuorgan. Samuti osutatakse, et absolutistlikku võimu omava monarhi näol on tegu inimesega, keda sünnist saadik on kasvatatud valitsejaks, mistõttu saab tema sellega ka kõige paremini hakkama. Kriitikat on ainuisikulisele valitsemisele olnud alati, kas demokraatlikest, seisuslikest või religioossetest printsiipidest lähtudes. Kõige levinum ja ajaliselt pikimat aega kasutusel olnud vastuväide on aga ilmselt see, et ainuisikulist võimu omav monarh võib seda kuritarvitada ehk muutuda
JUHTIMISE ALUSED Riina Rohelaan 1. Mis on organisatsioon? Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tege...
� Rivaalitsemine (a la Pepsi vs Coca Cola) 3 võimalikku strateegiat �� Erinemine- eristumine (brand) �� Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind) �� Fokuseerimine (ostja rühm, geograafia) Strateegiate omadused Toote elutsükkel Äritasandi strateegiad Otsustamine .� Otsustamine eristab juhti alluvast .� Otsuste kiirus ja kvaliteet 3 otsustamise mudelit: * Bürokraatlik: reeglid, hierarhia, idee on eesmärkide säästlik saavutamin * Professionaalne- kollegiaalne: otsus sünnib suhtlemise käigus * Poliitiline: jõudude vahekord määrab otsuse Otsustamise etapid 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüs 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste pakkumine 4)Sobiva variandi valik 5)Otsuse ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside • Info • Risk Otsuste tüübid .Programmeeritud: otsus tehakse vastavalt olemasolevatele reeglitele .Mitteprogrammeeritud: Erakordsed olud, põhiotsused Alternatiivide väljatöötamine
II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. 1. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ – kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ – avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan – seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa – on kollegiaalorgani osa III Asutus – isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Asutus organ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
