Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tartu Descartes'i Lütseum 
Šveitsi konföderatsiooni

rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs 
Miniuurimus  

Priit Kallejärv
juhendaja : Elle Reisenbuk

Tartu 2009
Sisukord
0.0 Sisukord
  • Riigi üldiseloomustus
  • Üldandmed
  • Geograafiline asend
  • Pildid
    2 .0 Rahvastiku analüüs
    2.1. Rahvaarvu muutumine
  • Rahvastiku paiknemine
  • Soolis -vanuseline koosseis
    2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive
    2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused
    2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs
    2.3.4 Muud rahvastikunäitajad
  • Linnastumine
    3.0 Kasutatud materjalid
    1.0 Riigi üldiseloomustus
    Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter .
    Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.
    Šveits on ka suur pangandusriik. Maailmatuntud on just Šveitsi pangad oma diskreetsuse poolest ja suur osa riigi sissetulekust tulebgi nendest .
  • Üldandmed
    Pindala: 41 285 km2
    Rahvaarv: 7 739 100 (2009)
    Pealinn: Bern 122,658 (2007-12-31[ update ])
    Rahaühik: Frank (CHF)
    Keeled: Saksa, prantsuse, itaalia ja romanši (Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.)
    Usuline koosseis: Religions: Roman Catholic 42%, Protestant 33%, Muslim 4.3%, others 5.4%, no religion 11%. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3431.htm#people
    Riigikord : 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.Šveitsis on kahekojaline Liidukogu. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.
  • Geograafiline asend
    Šveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga.
    Minu arvates on tegu üsba soodsa asukohaga. Šveits asub Euroopa ja Aafrika laama piiri lähedal. Selle tõttu on tekkinud sinna suured mäed, mida saab kasutada ideaalselt turiste ligi meelitada. Neil pole küll oma merepiiri aga sellest pole midagi hullu. Šveitsi kasuks on ka fakt, et tal on naaber riikideks Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõikide nende riikidega saab ta hästi läbi ja on seega on ta kaitstud üsnagi hästi. Ta on nagu väga edukas väikevend suurte vendade keskel.
    Šveitsi paiknemine kaardil http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits
  • Pildid
    Šveitsi lipp http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits
    Šveitsi vapp http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits
    Šveitsi maastik http://trip.ee/files/images/IMGP1264.preview.JPG
    2. 0 Rahvastiku analüüs
    2007 a. 1,45 miljonit Šveisis elavatest inimestest on välismaalased (85,4% ehk 19,1% kogu elanikkonnast oli Euroopa Liidu kodakondsusega (itaalia keeles: 295.507; saksa keeles: 224.324;Serbiast ja Montenegrost : 196.078; Portugalist : 193.299; Prantsusmaalt: 83.129 ; Türgist: 75.382; Hispaaniast: 66.519, Makedooniast: 60.509; Bosniast: 41.654; Horvaatiast: 38.144; Austriast : 36.155; Briti: 32.207).; 109.113 elaniku Aasia poolt; 69.010 Ameerikast ; 66.599 Aafrikast ja 3.777 alates Okeaaniast.
    In 2004, 35,700 people acquired Swiss citizenship according to Swiss nationality law , a figure slightly larger than that of the previous year (35,424), and four times larger than the 1990 figure (8,658). 80,9% inimestest on seega šveislased.
    Šveits tõmbab välismaalsi ligi just oma elu hea kvaliteediga, heade tööpakkumiste ja muu taolisega. On palju noori, kes käivad suviti seal endale raha teenimas. See on neile hea võimalus oma silmaringi laiendada ja teenida ka korralik taskuraha endale.
    2.1 Rahvaarvu muutumine
    Rahvaarv keskpaik -2009: 7,754,000
    Rahvaarv keskpaik-2025: 8,088,000 (prognoositav)
    Rahvaarv keskpaik- 2050 : 8,061,000 (prognoositav)
    Rahvaarv suureneb tasapisi. Sündimus küll väheneb aga see eest inimeste eluiga suureneb jõudsalt. Aastaks 2050 lubatakse aga hoopis langust. Sündimus on nii palju vähenenud, et suremus saab sellest võitu. Rahvaarv hakkab siis tasapisi langema . Eks näis kas tähtsad riigimehed suudavad midagi selle vastu ette võtta.
    2.2 Rahvastiku paiknemine
    73% šveitslasi elavad linnades. Ülejäänud 27% šveitslasi elavad linnadest väljaspool.
    Linnas töödatakse eelkõige teenindavas majnussektoris. Need kes elavad linnast väljaspool, tegelevad suures osas põllumajanduse ja turismindusega. Turism on just levinud mägedes, mis Šveitsi riigi territooriumile jäävad. Mägedes käivad pered oma puhkusi veetmas. Seal on hea suusatadad ja seal on ka ilus loodus, mida inimestele meeldib nautida. Šveitsi pealinn Bern on kõige kõrgemal asuv pealinn maailmas.
    2.3 Soolis-vanuseline koosseis
    Mehi: 3,727,000 (49.1 %)
    Naisi: 3,866,500 (50.9% )
    Alla 15-aastasi: 15
    Tööealisi (15-65): 68
    Üle 65-aastasi: 17
    Šveitslasi: 5,991,400 (78.9% )
    Muulasi: 1,602,100 (21.1% )
    Kokku: 7,593,500 (2007) http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Switzerland
    Šveitsi meeste-naise analüüs:
    Naisi on Šveitsis 1,8% rohkem, kui mehi. Neid on üsnagi võrdselt ja see on hea.
    See on hea kuna mõlema sugupoole vahel valitseb harmoonia ja siis ei teki sinna kahtlasi mitme naise/mehe pidajaid. See viiks nende kultuuri alla poole jne.
    Šveitsi eri vanuserühmade analüüs:
    Kõige rohkem on tööealisi. See on hea selle koha pealt, et riik saab palju makse ja selle tõttu suudab oma lapsi ja vanureid hästi ülal pidada. Halb on see, et ka nemad saavad ühel päeval vanaks ja siis tulevad need noored peale- sellest tulenevalt kaob tööealiste osatähtsus, see muutub riigile kunagi suureks probleemiks. Alla 15 aastasi on ühiskonnas 15 protsenti. See on siiski üsna vähe. Nende osatähtsus võiks kindlasti suurem olla. On näha ka sündimuse vähenemist. Üle 65 aastasi on 17 protsenti. Seda pole palju ega ka mitte vähe. Neid on täpselt parajas koguses. Riik suudab praegu nende eest hästi hoolt kanda.
    2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive
    Sündimus (‰): 10
    Suremus (‰): 8
    Loomulik iive (%): 0,2
    Väikelaste suremus (‰): 4
    Sündimuse analüüs:
    Sündimus on vähenenud. Kuna inimeste elu on läinud järjest paremaks. Tegu on arenenud riigiga ja inimesi töötab kõige enam teenindavas majandussektoris. Inimesed seal mõtlevad üha rohkem karjääri tegemisele ja enda elu parema kvaliteedu saavutamisele . Mõeldakse üha vähem lastele. Kui seda tehake siis lükatakse tavaliselt nende saamine pidevalt üha rohkem tuleviku poole. Vanasti olid ka palju paljulapselisi perekoni. Nüüd on neid palju vähem ja saadakse tavaliselt 1-2 last. Rahva eluiga suureneb ka järjest.
    Suremuse analüüs:
    Järjest vähem inimesi sureb .Kuna inimeste elu seal on päev päevalt üha parem, siis suremus muutub järjest väiksemaks ja inimestel on kõrge eluiga, mis suureneb veelgi.
    Loomuliku iive analüüs:
    Loomulik iive Šveitsis järjest väheneb. See vähenebki selle pärast, et elu läheb üha paremaks ja inimestele on tähtsam enda karjäär ja heaolu. Üha vähemalapselised pered on moes. Ei ole suuri vahesid sündimusel ja suremusel.
    Viimase 5 aasta poiste ja tüdrukute suhe:
    1:1,1 Poisse on sündinud siiski märgatavalt rohkem. Kui need lapsed on elanud 65 aastaseks siis on neid enamvähem võrdselt (poisse-tüdrukuid)
    2.3.2. Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused
    Keskmine eluiga: 82
    Keskmine eluiga M: 79
    Keskmine eluiga N: 84
    Keskmise eluea analüüs:
    See on kõrge. See on nii sellepärast, et neil on seal kõrge elatustase. Riik hoolitseb hästi oma vanurite eest. Seal on hästi kättesaadav arstiabi kõigile. Inimesed muretsevad ka ise oma tervise eest rohkem ja külastavad perearsti regulaarselt. Nagu on teada meie ühiskonnas see tavaliselt nii ei kipu olema.
    2.3.3. Rahvastikupüramiidi analüüs
    Rahvastikupüramiidilt on näha sündimuse vähenevat trendi. On palju tööealisi ja vanureid on praegu üsnagi palju.Tulevikus saab suur probleem sellest, et tööealisi on liiga vähe ja vanureid liiga palju. Riigil on neid lõpuks raske ülal pidada.Siit võib ka välja lugeda, et riik on kaasaegsesse rahvastiku etappi jõudnud. See on arenenud riigi tunnuseks.
    2.3.4 Muud rahvastikunäitajad
    SKT ($/aastas): $46,460
    Linnastumise %: 73
    Rahvastiku tihedus (in/m².km.): 188
    HIV/AIDS-i haigestunute % (15-49. a): 0.6
    2.4 Linnastumine
    Linnastumine on Šveitsis väga suur. Nimelt 73 protsenti inimestest elab linnades. Põhirõhk on just nimelt teenindaval majandus sektoril. Šveitsis on väga palju suuri panku ja tõenäoliselt paljud inimesed töötavad nendes. Šveitsis on ka mitmeid suurlinnu, kus elab palju inimesi. Üks suurimaid neist on väga paljudele inimestele tuntud linn nimega Bern. See on ka Šveitsi pealinnaks. Üha enam inimesi kolib elama linna. Sams kolivad paljud linnadest ära äärelinnadesse ja osad isegi linnadest mitmekümne kilomeetri kaugusele.Äärelinnadest ja kaugemalt otsivad inimesed rahulikumat elu. Suurlinnades on siiski suur melu, mida igaüks ei suuda taluda elu lõpuni. Linnad paikanevad Šveitsis väga erinevates kohtades. Šveits on väike riik ja ühest linnast teise minemine võtav vähe aega.
    Ida-Šveitsis on aga märgatavalt vähem linni. Suuremad linnad on tekkinud kõrgematesse kohtadesse. Nimelt sõdade jms. oli ennast lihtsam vaenlase eest kaitsta just kõrgemalt. Seda just nii eriti keskajal.
    Bern paikneb Aare jõe kaldal 542 m kõrgusel merepinnast. Ta on Euroopa kõige kõrgemal asuv pealinn.
    1874. aastal asutati Bernis Rahvusvaheline Postiühing (UPU), mis on vanuselt kolmas rahvusvaheline organisatsioon . UPU peakorter asub tänini Bernis.
    Šveitsi kaart suuremate linnadega http://www.homesgofast.com/Switzerland/images/switzerland-map.gif
    Bern http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:RosengartenBern01.jpg
    3.0 Kasutatud materjalid
    http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits#Riigikord
    http://translate.google.ee/translate?js=y&prev=_t&hl=et&ie=UTF-8&layout=1&eotf=1&u=http%3A%2F%2Fwww.prb.org%2FDatafinder%2FGeography%2FSummary.aspx%3Fregion%3D194%26region_type%3D2&sl=en&tl=et
    http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
    http://www.prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx?region=194®ion_type=2
    http://trip.ee/files/images/IMGP1264.preview.JPG
    http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits
    http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3431.htm#people
    http://www.homesgofast.com/Switzerland/images/switzerland-map.gif
    + oma varasemad teadmised
    13
  • Vasakule Paremale
    Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #1 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #2 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #3 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #4 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #5 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #6 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #7 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #8 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #9 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #10 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #11 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #12 Šveitsi konföderatsiooni rahvastiku--majandus- ja loodusgeograafiline analüüs  #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor priit kallejärv Õppematerjali autor
    Põhjalik miniuurimus Šveitsi riigi kohta.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Šveits - referaat
    17
    doc

    Šveits - referaat

    Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF)

    Geograafia
    Šveits
    5
    rtf

    Šveits.

    Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järkjärgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.

    Geograafia
    ŠVEITS
    6
    odt

    ŠVEITS

    nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) Pindala: 41,285 km2 Rahvaarv: 7,5 miljonit Haldusjaotus: 26 kantonit SÕIDUVÕIMALUSED: Kuna Sveits on väga mägine, on transpordi areng seal veidi raskendatud. Samas on Sveitsi asukoht hea ja see on Euroopa üks tähtsamaid transiitkaubaveo piirkondi. Nii sise- kui ka rahvusvahelistes vedudes on olulisimaks raudteetransport, sest raudteega saab lihtsalt tooteid vedada, kuna need liiguvad läbi kolme suure linna: Zürichi, Berni ja Baseli.

    Geograafia
    Šveits
    16
    doc

    Šveits

    Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel. Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.

    Geograafia
    GEOGRAAFIA MINIUURIMUSTÖÖ HIINA KOHTA
    9
    odt

    GEOGRAAFIA MINIUURIMUSTÖÖ HIINA KOHTA

    Tartu Descartes'i Lütseum Hiina rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Liina Larm Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072 000 inimest, kuid rahvaarv üleü

    Geograafia
    Portugali tööleht
    2
    doc

    Portugali tööleht

    TÖÖLEHT ARVUTITUNNIKS TEEMA: RAHVASTIK. Valitud riigi rahvastiku analüüs. 10. klass Ülesanne. Analüüsi oma valitud riigi rahvastikku. Saadud vastuseid kasuta miniuurimuses rahvastiku osa juures. Täida tööleht, kasutades veebilehti aadressidel http://www.prb.org/ (paremalt äärest: Population Basics ­ saate andmed rahvastiku kohta, Select a region or country ­ valite vastava riigi) ja http://www.census.gov/ipc/www/idb/summaries.html ­ leiate rahvastikupüramiidi (valite vajaliku riigi). _______________________________________________________________________________ Riik: Portugal Rahvaarv 2010. a 10,700,000 Rahvaarv aastaks 2025: 10,900,000 Rahvaarv aastaks 2050: 10,700,000 Rahvastiku kasvu muutus (%):1.0 Sündimus ():9 Suremus ():10 Loomulik iive (): 9-10= -1

    Geograafia
    Geograafia - Rahvastik ja majandus-kokkuvõte
    3
    docx

    Geograafia - Rahvastik ja majandus, kokkuvõte

    TÖÖLEHT ARVUTITUNNIKS TEEMA: RAHVASTIK. Valitud riigi rahvastiku analüüs. Ülesanne. Vali vabalt üks endale huvipakkuv riik ja analüüsi selle rahvastikku. Täida tööleht, kasutades veebilehti aadressidel http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php http://www.prb.org/ (paremalt äärest: Population Basics ­ saate andmed rahvastiku kohta, Select a region or country ­ valite vastava riigi) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://populationpyramid.net/ leiate rahvastikupüramiidi vajaliku riigi). _______________________________________________________________________________ Riik: Sloveenia Rahvaarv 2017. a: 1.972000 Rahvaarv aastaks 2025: 1.908000 Rahvaarv aastaks 2050: 1.597000 Rahvastiku kasvu muutus (%): -0.3% (

    Rahvastik ja majandus
    Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs
    10
    docx

    Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs

    Tartu Descartes'i Lütseum Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs Miniuurimus Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 1.1 ÜLDANDMED · Egiptuse pindala : 1 001 450 km2 . · Rahvaarv : 76 000 000 (märts 2009). · Pealinnaks on Kairo , elanikke arv on 7 735 000 (2005.a.). · Rahaühikuk : Egiptuse nael (EGP). · Riigikeeled : araabia ke

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    Merka2008 profiilipilt
    Merka2008: Ei sisalda majanduse analüüsi
    19:49 04-12-2018
    MarianK profiilipilt
    Marian Kuusk: Aitas palju .
    10:05 01-03-2014
    psootna profiilipilt
    psootna: Väga hea.
    18:49 09-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun