100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
218659
Õppematerjali autor
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja
institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Robert Paal KOHTUSÜSTEEMI ARENGU PÕHIMÕTTED Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne.............................4 3.Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine..................................................4 4.Kohtusüsteemi eelarve........................................................................................ 5 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 6.Kasutatud materjalid......................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus....................................................................................
2) kui edasikaebamise võimalus on piiramatu, siis menetlusosalised ei saa kunagi kindlat lahendust oma probleemile (alati on võimalus, et saadud lahendus muudetakse järgmise instantsi poolt). Edasikaebamise õiguse täpsemaks käsitlemiseks on vaja kõigepealt vaadelda kohtusüsteemi lüli ja kohtusüsteemi astme mõisteid. Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne. Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel. Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud
1) edasikaebamisega õiguskaitseasutuste kulutused suurenevad rohkem kui edasikaebamise võimaldamisega saavutatav vea hinna ja/või moraalse kahju vähenemise ja/või protseduuri kasu suurenemisega seonduv positiivne tulemus, 2) kui edasikaebamise võimalus on piiramatu, siis menetlusosalised ei saa kunagi kindlat lahendust oma probleemile (alati on võimalus, et saadud lahendus muudetakse järgmise instantsi poolt). Edasikaebamise õiguse täpsemaks käsitlemiseks on vaja kõigepealt vaadelda kohtusüsteemi lüli ja kohtusüsteemi astme mõisteid. Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne. Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel. Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see,
Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid