Ardi kais kahel jalal , ajumaht võrdlemisi väike , Kahel jalal ei käinud kogu aeg , vaid lihtsalt rohkem kui teised inimahvid. Varaseid hominide on keeruline uurida. Järgmine aste, mis inimahvidest eristub on australophitectus. Vahelüli on Ardithecus. I australopiteekuse pealuu leiti 1924 Lõuna- Aafrikast, 1912 leiti Inglismaalt Pildownist ka üks katkendikolju, mida võeti tol ajal ääretult tõsiselt ja leiti , et see kolju on selge mark inimese eelkäijast. Eriti vaimustunud oldi sellest ka seetõttu , et leid leiti Euroopast. Taungi beebil oli ülaosa sarnane inimahvile ja alaosa inimesele. 20 saj I poolel peeti inim kujuneise juures ka seda, et tal on suur kolju . Peale pikaajalist Pildowni kolju uurimist leiti , et tegemist on võltsinguga. Kõige kuulsam on Australopithecus Lucy , kelle vanus on 3,2milj , leiti Etioopiast. Leiti 1974 a , nimi biitlite laulu Lucy in the Sky with Diamonds järgi
Mõned tekodondid olid kohastunud kiireks jooksuks kahel jalal nagu jaanalinnud või teised lennuvõimetud linnud. Enamasti nad kõndisid neljal jalal. Osadel tekodontidel olid esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed dinosaurused meenutasidki kahejalgseid tekodonte, kuid dinosauruste kolju ning hammaste kuju oli paremini arenenud. Hiidroomajad ei arenenud gigantseks enne Triiase lõppu, kuid juba siis ulatus nende pikkus üle 6 meetri. Triiases ilmusid ka konnad ja kilpkonnad. Esimesed olid ja jäid väikesteks kahepaikseteks. Hilis-Triiases surid imetajataolised roomajad välja. Need, kes jäid, pidid võistlema üha kiiremini arenevate hiidsisalikega, tekodontidega, väiksemate kahepaiksete ja roomajatega.
sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti. Kindlasti nõustun sellega ,et tegu on väga tähtsa leiuga nii Eesti kui ka terve Läänemere äärsete riikide ajaloo jaoks. 2) Eesti lugu: Eduard Vilde ,,Mahtra sõda"
Lahing käivitus ja selle kulgedes valmistusid norralased juba alistuma paratamatule lõpptulemile. Siis aga jõudis nendeni jalustrabav teade: Karl on langenud! Karl XII hukkumine 1718. aasta 30. novembri õhtul vaatles kuningas lahingu käigus pikksilmaga kindluseseinu, kui teda tabas pähe juhuslik kahurikuul! Tol ajal just nii teadustati. Kuninga pea oli niivõrd vigastatud, et teda tuli matta kinnises kirstus. Taoline matmine on tõde, nagu seegi, et pea oli tugevalt vigastatud. Et kolju purustused olid niivõrd suured, siis järeldati, et seda võis teha ainult mingi väiksem kahurikuul. Juba kuninga surma järel tekkis kahtlusi hukkumise asjaoludes. Selleks oli põhjusi nii ühelt kui teiselt poolt. Kuninga langemine oli paljudele vägagi kasulik. Pikad sõja-aastad olid Rootsi riigi majandust tugevalt tühjendanud. Kindlasti olid tema surma üle rahul ka järglased, kes lõpuks ometi said kätte ihaldatud kuningakrooni
magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Neid välju tekitavad raadiosaatjad, televisioon, telefonivõrgud, mobiiltelefonid jm. Ohtlik on mikrolaineahi, sest seal esineb teatud energialeke. Mikrolainete puhul ei ole otseseid kahjustusi täheldatud. Kuid on selgunud geneetiliste defektide tekkimise oht, nt ajukasvajad, vähk, agressiivsus jm. Mobiiltelefonide tekitatud kiirgus on kahjulik alla 18 aastastele, sest nende kolju väliskiht on õhem. 1 minutilise telefonikõne ajal tekitatud võnkesageduse häire taastumiseks kulub ca 10 minutit. Tervisehäireid põhjustavad sageli väga nõrgad väljad. Kõrgsagedusvälja kiirgavad aparaadid ka siis kui nad on välja lülitatud, kuid ühendatud võrku. Püsielektriväljad Staatiline elekter Mõõdetakse volt meetrites ( V/m). Vähese õhuniiskuse korral laaduvad kunstkiust materjalid. Ehitusmaterjalid, riided, põrandakatted jm
linnumunadest. Osav inimene Homo habilis 1960. aastatel leiti skeleti jäänuseid Tansaaniast, mis 1964. aastal nimetati Homo habilisi, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 meetrit pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 meetrit ja kaalusid 32 kg. Osavamat inimest iseloomustab: · Suurem aju ( 460-800 cm) · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast ( Dubois). Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast ( nt Inglismaalt). Kasutasid elamiseks koopaid. Mehed olid umbes 1,8 meetrit pikad ja naised 1,55 meetrit. Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine
valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti valmistas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimetele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. Hephaistose sümbolid on sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju,et jumalanna Athena saaks sündida. Kasutatud materjalid: 1. Dommermuth-Gudrich, Gerold 2004 ,, 50 klassikut: Müüdid. Tuntumad vanakreeka müüdid" Tallinn: Tea; tõlkinud Andres Luure 2.http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/VanaKreekaJumalad.i ndex.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad 4. http://et.para-web.wikia.com/wiki/Kreeka_jumalad 5. http://keskajast.weebly.com/vana-kreeka-jumalad.html 6. http://www.miksike
Kimääriks nimetatakse ka inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid. Hephaistos-Vastab number 9. Ta on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüp. Hermes tegi lehma sooltest ja kilpkonna kilbist kõige esimese lüüra. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Ikaros-Vastab number 14. Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Daidalos valmistas vaha
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
Üheks tuntumaks varaseks inimahviks peetakse Prokonsulit. Esimene inimahv jõudis Euroopasse u 14,5 milj aastat tagasi. Arvatakse, et nad tulid Lähis-Ida kaudu. Griphopithecuse hambaid on ka leitud, üsna ahvised, neid ei peeta otseseks esivanemaks. Australopithecus on eesti keeles lõunaahvlane. Lõuna-Aafrikast Taungist avastati Austraalopiteekide beebi, mis ei saanud eriti tuntuks, kuna oldi veendunud, et hoopis Inglismaal oli inimese eellaane Piltdownis leiti kolju ka. Kolju eripära oli selles, et tema ülaosa oli tavalise inimese koljule väga sarnane, kuid alalõualuu oli nagu inimahvi oma. Taungi beebil oli vastupidi. 1953. aastani (41 aastat) kestis see uskumine, kuni üks arst hakkas seda uurima ja avastas, et tegu on võltsinguga. Üpris palju luid on leitud Lucy'lt (kokku 47) ja seetõttu peetakse seda rekonstruktsiooni väga heaks. Nad olid suhteliselt lühikesed, 1,20 m või natuke rohkem. Oluline erinevus: australopiteegid kõndisid kahel jalal
kiht. Vesi uueneb raseduse ajal pidevalt. Lootevesi on suurelt osalt loote uriin, seal leidub lootevõide helbeid ja loote rakke. Lootevee ülesandeks on hoida emaka sisekeskkond stabiilsena ja vähendada väliskeskkonna mõju lootele. Lootevesi on veidi hägune vedelik, mida raseduse lõpuks on umbes 1,5 liitrit. Loode, tema iseärasused. Enamik lapsi sünnib peaseisus, vaid 3-5% lastest eelistab sündida jalad või tuharad ees. Kõige parem ja lapsele ohutum on pea ees tulek, sest lapse kolju on tema suurim ja tugevaim osa, mis suudab kõige edukamalt vastu panna sünnitusteede survele. Tema kolju luud ei ole veel omavahel tihedalt liitunud ja saavad seepärast väljutuse käigus serviti üksteise alla nihkuda, et pea ümbermõõtu vähendada ja paremini läbi vaagna pääseda. Enamasti teab laps väga hästi, kuidas seda kõike teha! Sünnituse ajal Esimesed korrapärased kontraktsioonid panevad proovile oskuse end lõdvaks lasta, minna nendega kaasa, kontrollida hingamist
Galton à proovis luua üldistatud portreed kurjategijatest kasutades selleks paljude kurjategijate piltide kombineerimist, et näha, kas midagi kattub üsna tulutu. Füsiognoomika küsimustega tegeles ka C. Lombroso à arvas, et kurjategijate on tüüpiline välimus nende identifitseerimiseks; ka tänasel päeval õiguspsühholoogias uuritakse näojoonte seoseid. Teiseks eelteadusliku etapi distsipliiniks, mille problemaatika ulatub tänapäeva, on olnud frenoloogia ehk teadus kolju väliskuju ja psüühiliste omaduste seostest. Selle loojaks on Franz Joseph Gall (1758-1828), kes arvas, et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi. Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a) madalad ehk loomalikud meeled(võimed), b) tundmismeeled ja c) arusaamismeeled, millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet
lahkamisprotokollis: Mis selle vigastuse phjustas, pole kahjuks vimalik kindlaks teha. 8. Kuidas Tutanhamon suri? Tutanhamoni peahaava mistatus seletati alles enam kui nelikmmend aastat hiljem, kui Liverpooli anatoomiaprofessor dr. Ronald Harrison uuris Tutanhamoni muumiat portatiivse rntgeniaparaadiga. See polnud kll vaarao esimene rntgenoloogiline uuring, kindlasti aga phjalikem. Viiskmmend rntgenifilmi andsid jrgmise diagnoosi: kuningas Tutanhamon suri vgivaldsesse surma. Kolju vasakul poolel haigutava haava oli tekitanud kas mingi relv vi kuskilt kukkumine. Surma tegelik phjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mistatamine vaarao varajase surma mber learune. Seni oli surma phjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat vi tuberkuloosi. Professor Harrisoni assistent, seroloog dr. R. C. Conolly tegi samas npnelapea suuruse koetki abil kindlaks Tutanhamoni veregrupi: A 2, alagrupp MN. Niisiis oli Tutanhamon erakordselt harva esinevat verd ja prines
funktsionaalsed uuringud, ultraheli. Kompuutertomograafia (KT) – röntgenkiir läbib kehakihte (kasvajad, hematoom, aneurüsm, ajuinfarkt); magnetresonantstomograafia MRT - magntväljaga uurimine (SM jm valgeaine haigused, tuumorid, entsefaliidid); positronemissioontomograafia (PET – aju ainevahetuse ja verevoolu uurimine radioisotoopmeetodiga, parkinsoni tõbi, SPECT - parkinsoni tõbi, dementsused, depressioonimarkerid); sonograafia (UH); röntgenograafia (kraniogrammid - kolju, spondülogrammid - lülisammas). Enam ei kasutata pneumoentsefalograafia PEG ega müelograafia MG. Ajuvereringe haigused. Insult, selle liigid, põhjused ja riskifaktorid. Invaliidsuse peamisi põhjusi, 2-3. surmapõhjus eestis. Riskifaktorid: mittemõjutatavad – vanus, sugu, rass, pärilikkus, perekondlik anamnees. 6
Joonis 5. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Haigused ja vaenlased Koaalad põevad tihti haiguseid. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on neil tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Tüsistunud sinusiidi epizootiad põhjustavad koaalade hulgalist hukkumist. Eriti suuri epizootiaid oli aastatel 1887-1889 ja 1900-1903. 19. sajandi lõpul hukkus mijoneid koaalasid panoftalmiidi ja kolju periosiidi tagajärjel. Koaalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimesete. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Küttimiste, sagedaste tulekahjude, põudade ja epizootiate tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist
luua. Fantastiliste romaanide autorid kujutavad mõnikord tuleviku - inimesi tohutu suurte peadega, see tähendab suurte ajudega abitute olevustena, kes kahekesi vaevu - vaevu jõuavad üht kanamuna kanda... Teadlased jälgivad inimese arengut. Viimaste aastakümnete jooksul on lapsed ja noorukid hakanud kiiremini arenema. Praegused 13-aastased koolipoisid ja -tüdrukud on keskmiselt 6 - 7 cm pikemad kui nende eakaaslased 30 aastat tagasi. Ka paljud elundid arenevad kiiremini, kuid kolju mõõtmed on jäänud endiseks. Inimese aju ei ole muutunud suuremaks. Ega seda ole vajagi, sest aju tegevus võib täiustuda ka, ilma et ta suureneks. Pealegi on ilmne, et seni ei ole me suutnud kasutada kaugeltki kõiki neid võimalusi, mis ajus olemas. Aga me peame püüdma seda teha. 7 8 KASUTATUD KIRJANDUS
Lucy liik nim asutralopithecus afarenis. Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Australopithecus africamus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 1960 aastal leiti skeleti jäänused Tansaaniast, mis 1964 a nim Homo habilis, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32 kg Suurem aju, kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Püstine inimene Homo erectus 1891 aastal leiti osaline skelett Indoneesiast (Dubois), leide on Aafrikast, Aasiast, Euroopast (nt Inglismaalt). Kasutasid elamiseks koopaid. Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Veel suurem aju Lühemad käed
Sellesse sugukonda kuuluvad kõige suuremad nüüdisaegsed maod anakonda ja võrkpüüton. Boalaste sugukonnas on 22 perekonda 80 liigiga. Püütonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. (Bannikov et al, 1985.) Boalaste sugukonda kuuluvad boad ja püütonid mässivad oma tugeva keha umber saaklooma ja pigistavad selle surnuks.(Rauk et al, 1983) Boalaste anatoomia Seda madudegruppi peetakse suhteliselt primitiivseks. Nende kolju on raskem ja lõuad jäigemad kui enam arenenud madudel.(Burnie et al, 2001)Boalastel on olemas tagajäsemete jädemed, mis tavaliselt on märgatavad küünistena anaalava külgedel. Peale selle on boalastel säilinud kõigi kolme vaagnaluu ja reieluu rudimendid. (Bannikov et al, 1985.) Kõikidel liikidel on kaks funktsioneerivat kopsu.(Burnie et al, 2001)Tavaliselt on neil arenenud mõlemad kopsud, ehkki parempoolne on vasakpoolsest pikem. Luud ülalõuas on liikuvad;
Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( ...
SIBERY HUSKY Referaat Tartu 2015 SISSEJUHATUS............................................................................................... AJALOO KOHTA............................................................................................. ISELOOM........................................................................................................ ENERGILISUS................................................................................................. SOTSIAALNE LOOMUS................................................................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS....................................................................................................
Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega
1) SUBDURAALRUUM - kõvakesta DURA MATER ja ämblikkesta ARACHNOIDEA vahel 2) SUARAHNOIDAALRUUM - ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27. Kus paikneb ja funktsioon: ajuvedelik ehk LIIKVOR ehk tserebrospinaalvedelik - LIQUOR CEREBROSPINALIS ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28. Inimesel on KRANIAALNÄRVE ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari. 29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid
Põdra kõrvad on pikliku kujuga ja suured, saba on lühike (raske silmaga eristada). Põdral on ülihea haistmine ja kuulmine, nägemine nõrgem (võrreldav inimese omaga). Karvakate on tihe ja pikk, värvuselt pruunikasmust. Pea ja keha küljed on tumedamad, jalad ja alapool heledamad. Sõrad on suhteliselt suured ja nihkuvad laiemale pehmel pinnasel (kasulik rabapinnasel liikumiseks). Põdra kolju Sarved on ainult isasloomadel (pullidel), võivad olla 1,8 m laiused, kaaluda kuni 36 kg. Suurus oleneb looma vanusest ja toitumisest, nad ilmuvad vasikatel esimesel eluaastal sarvemüksudena. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, 2-3 aastastel kahe- või kolmeharulised jne. 5-10 a vanusena on võimsamad sarved, hilisemas vanuses muutuvad sarved väiksemaks (näiteks 10 a vanustel ja vaneatel väheneb keskmine sarveharude arv 4-ni).
Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased:
välja Homo erectus 2 Elukohtade järgi jaotatud kümnekonnaks alamliigiks. Peamised leiud: Jaava inimene 1891 Indoneesia Pekingi mees 1923-1927 Hiina Dmanisi koljud 2005 Gruusiast leitud mitu koljut Turkana/Nariokotome poiss: 1984 Keenia, H. ergaster/erectus Neandertaallased 1 H. sapiens'iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens'iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens'iga arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali (Moustier' kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid - harrastasid kannibalismi
Sääresirutaja 34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3)
Kala keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Kala keha (nahka) katavad sarvjad soomused. Kehapinna muudab libedaks nahas paiknevate limanäärmete poolt eritatud lima. Kalad liiguvad vees oma keha kord ühe, kord teise külje suunas painutades. Liikumisele aitavad kaasa kehal paiknevad uimed, eriti tugev on sabauim. Ujumist soodustab kehaõõnes asuv ujupõis. Kala luustik on toeks kerelihastele ja kaitseks siseelunditele. Selle põhiosadeks on kolju, lüliline selgroog, uimeluud ning selgroolülidele kinnituvad roided. Närvisüsteemi põhiosa moodustavad koljuõõnes asuv peaaju ning selgrookanalis kulgev seljaaju. Selgroo lülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Kaladel on hästi arenenud haistmis- ja maitsmismeel ning vee võnkumisi tajuv küljejoon. Kalad hingavad lõpustega, juhtides nende vahelt vett läbi. Lõpused paiknevad pea tagaosas lõpusekaane all.
murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad lõgemed e fontanellid: · eeslõge · tagalõge
tahutud kivi - Ei uurinud eriti ümbrust Homo erectus - Elas mitmel kontinendil - Püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam - Naised võrreldes eellastega suuremat kasvu - Tööriistad olid rohkem arenenud, pihukirved (mida suurem kirves seda kõvem mees) - Kasutasid ka tuld, kuid mitte toidu valmistamiseks - Palju alamliike – Jaava inimene, Pekingi mees, Dmanisi koljud, Turkana/nariokotome poiss Neandertallased - Kaasaegsest inimesest keha ja kolju poolest suurem - Aju kasv lõppes rutem ja aju on sümmeetrilisem - Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug - Kasutasid keerukaid tööriistu kombineerides kuni 3 eri materjali - Preverbaalsed kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - Tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märk kultuurist - Matsid oma liikmeid - Harrastasid kannibalismi Leiud - Peamiselt euroopast - Kadusid 41-39 000 aastat tagasi
1. Sissejuhatus Kalad jagunevad kolme rühma luukalad, sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu. Luukalad on soomustega veeloomad, kes on painduva ja voolujoonelise kehaga. Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes. (Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine, mida nime...
ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal, aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Athena (Minewa/Minerva) 7 Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps
(kärnkonn,..), Liigid ( harilik kärnkonn, kõre,...) LOOMADE ORGANID ja organsüsteemid selgrootud selgroogsed Katteelundid Limane nahk, lihased, Soomused, sarvsoomused, lubikoda, kitiinkoorik,... nahk, suled, karvad, Tugi- ja liikumiselundid Lihased, lubikoda, kitiin- Luustik (selgroog, kolju, koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid nahk, raamatkopsud, trahheed Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.)
põdral ja ondatral taimetoidulistest. Ulukite koljud ja jäljed Põdra ja hirve jälgede erinevus: põdra jäljed suuremad, hirve omad väiksemad ja ümaramad. Hirve omad meenutavad lamba jälge. Metskits: jäljed meenutavad väikseid põdrajälgi. Tagumisi sõrgatseid tavaliselt näha ei ole. Karu: Meenutab paljasjalge inimese jälge. Esikäpal pikad küüned. Hästi äratuntavad. Ilves: Jälg ümar nagu kassil. Neli varvast. Rebane: Nagu väike hundijälg. Kolju piklik, kihvad pikad. Hunt: Esimese kahe ja tagumise kahe varba vahele saab panna tiku. Rebasel samamoodi. Kährik: Jälg meenutab kassi jälge. Erinevalt kodukassi jäljest on küüned näha. Mäger: Pikad küüned. Meenutab väikest karu jälje poolest. Mink: Kui kappa põhi näha lumel, siis saaba ru, et mink, kuna käpad paljad talvel. Kobras: Paks sabajälg lumes. Tagumised käpad varustatud ujulestadega.
Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpust või maapealseid ja ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal, aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas. Athena (Minewa/Minerva) Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps
Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Aphrodite ja Arese armastuseviljana sündis Eros. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas ja koer. Athena (Minerva) Ta sündis Zeusi peast ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. Pärast seda, kui Hephaistos peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatuses Athena. Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- ja rahujumalanna. Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Ateena oli tema järgi nimetatud. Tema sümboliteks olid öökull, madu, kiiver ja oda. Apollon (Apollo) Ta oli Zeusi ja Leto poeg, ta oli valguse- ja ennustamisjumal, samuti muusikajumal.
maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traumat ohtlikuks signaaliks), vestibulaaraparaadi ärritus sisekõrvas (sisekõrvas 2 piirkonda, kus asub vestibulaaraparaat – need on poolringkanalid ja esik – nende ärritus võib tekkida kiikumisel või üles-alla liikumisel, merehaigus, kinetoosid. Oksendamisele eelneb iiveldus. Kiiritus. Kiiritushaiguste esimeseks tunnuseks on tugev iiveldus ja oksendamine. Sel juhul peab kasutama ravimeid, mis okserefleks pidurdavad
Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Athena Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses. Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps
11. Lülisammas ! a) osad ja lülide arv iga ühes neist kaelalülid (cervicales) - 7 rinnalülid (thoracicae) - 12 nimmelüli (lumbales) ristluulülid (sacrales) - 5 õndralülid (coccygeae) - 1-5 b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse sinus maxillaris – meatus nasi mediasse canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse ! 2. Fossa pterygopalatina a) seinad
lemmikloomadena, hävitavad kahjurputukaid. 22.teab imetajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest. Enamike imetajate keha katab tihe karvastik, mis kaitseb neid vigastuste ja kliima eest. Kõik karvad ei ole õhesugused: pikemad ja karmimad on pealiskarvad, nende alla jäävad lühemad ja peenemad villkarvad. Neil on suurpeaaju, mistõttu on nende kolju ümaram ja suhteliselt suurem kui teistel roomajatel. Jalad asuvad otse keha all. Vereringe on suletu, püsisoojased. Silmad ja nina paiknevad lähestikku kolju eesmisel küljel. · Eluviis- ebasoodsa talveune elavad üle jäädes talveunne või kogudes toiduvarusid. Elavad peamiselt maismaal. · Elupaigad- elavad peamiselt maismaal, aga ka vees (hülged, vaalad, delfiinid). Ookeanites, samblikes, rohus, kõrbetes, vihmametsades, Arktikas, Antarktikas,
seotud peaaju süvastruktuurides asuvate närvituumade, basaalaganglionide ja nendevaheliste juhteteede funktsioonide häiretega. Liigutusi võib olla liiga vähe, sellisel juhul kirjeldatakse neid haigusi parkinsonistliku sündroomina. Kõige sagedasem haigus sellest grupist on idiopaatiline Parkinsoni tõbi. Neuroinfektsioonid. Närvisüsteem, mis koosneb pea- ja seljaajust ning perifeersetest närvidest, on väliste mõjude eest kolju, lülisamba ja immuunsüsteemi poolt üsna hästi kaitstud. Sellegipoolest võivad viirused, bakterid või parasiidid immuunsüsteemist läbi tungida ning põhjustada närvisüsteemi põletikku ehk neuroinfektsiooni. Tüüpilisemateks neuroinfektsioonideks on: meningiit (ajukelmepõletik), ajuabstsess, entsefaliit (ajukoe põletik), müeliit (seljaaju põletik), entsefalomüeliit (pea- ja seljaaju põletik). Nii kesknärvisüsteemi kui perifeersete närvide kahjustust võivad põhjustada veel
mõõdetavate tunnuste alusel. Mõlema meetodi puhul on siiski võimalus eksimiseks - võib esineda inimpopulatsioone, kus naised on suhteliselt "mehelikud" ja vastupidi, lähtuvalt nt pärilikest omadustest. 7.1. Soo määramine mittemeetriliste tunnuste põhjal. Silma järgi soo määramine on küsitav meetod. Üldiselt muidugi annab mehel ja naisel luude jämeduse, massiivsuse ja robustsuse järgi vahet teha. Kolju erinevate piirkondade massiivsuse, luustumise ning lihaste kinnituskohtade suuruse järgi on see ka võimalik, kui kolju on säilinud. Veel on oluliseks soo määramistunnuseks vaagnaluud. Siiski hakkavad naise vananedes (kuna organism lakkab tootmast naissuguhormoone) tema luud omandama mehelikke tunnusjooni (nt. lõualuu muutub massiivsemaks), mis muudab silma järgi soo määramise raskemaks. 7.2. Soo määramine meetriliste tunnuste põhjal.
Leid saadi 2001. a Tsaadist, Sahara kõrbe lõunaosast (Ahounta Djimdoumalbaye). Luuleiu oletuslik vanus on 67 miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste eellane. Vanimad australopiteekused Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused. Olid kahel jalal käivad, säilitasid ka palju inimahvidele iseloomulikke jooni. Nende kolju oli väike ning sarnanes ahvile kuid 13 vaagnaluud ning jäsemeluud olid väga sarnased inimeste omadele. Keskmine ajumaht oli gratsiilsetel vormidel u 450cm³ ja 600cm³ robustsetel vormidel. Australopiteekuste fossiile on leitud Lõuna- ja Ida-Aafrikast. Vanimad dateeringud 4,5 miljonit a vanad. Australopiteekused kadusid u 1 milj a eKr. Jagunevad: varased ja hilised australopiteekused. Varased: Ardipithecus ramidus,
psüühika tekib üksnes (elus)mateeria (nt aju) teatud omadusena. Suurem osa tänapäevastest seisukohtadest selle üle, kuidas lahendada psühhofüsioloogilist probleemi, on võtnud omaks monistliku materialismi maailmavaate. · Frenoloogia- 18.saj lõpus ja 19.saj alguses populaarne õpetus, mille aluseks olid 1808.a Franz Joseph Gall`i esitatud ideed. Õpetus põhines ekslikul oletusel, mille järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimese vaimse võimete ja iseloomu üle. Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks. · 19.saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poist...
o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6% o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed - Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud o Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast o Ahvibeebil 50% o Inimesel on 2.a. simpansi anatoomiline ja füsioloogiline küpsus alles 8-10 eluaastaks o Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem simpansi lapse omega, siis inimese eluiga pikem o Neoteenia arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas - Inimese evolutsiooni peamised suunad o Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime - Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii)
" Kui Himmelstofi kiusasid. (20) Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad: ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema.Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid rindevõitlejad , kes püüavad kõik tunded alla suruda, et mitte mõistust kaotada." Iga üleelatud päev võib olla viimane. Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju, me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud, nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse, üksvastane roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu, teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad, me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Mis saab neist teose lõpuks? Kõik klassivennad on surnud ka. Ka Paul. II. Sõja mõju
Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal.Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse Aegise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled jne
peaajuga ühendada. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Eristatakse 5 ajuosa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku
kui see jõuab õrna trummiõõnde. 3.4 Heli ja kuulmine Heli saabub kõrva õhumolekulide vibratsiooniga helilainetena. Jõudes trummikilele, panevad helilained selle liikuma ja kuulmeluukesed hakkavad võnkuma, see omakorda kutsub esile sisekõrva teos oleva vedeliku (perilümfi) vibratsiooni. Kogu seda protsessi nimetatakse õhujuhtimiseks. Osa helisid, näiteks inimese enese hääl, jõuab sisekõrva läbi kolju, seetõttu 8 tundub lindilt kuulatuna iseenda hääl harjumatu ja võõras. Tavaelus kuuleb inimene oma häält niinimetatud luukuulmise kaudu. 3.5 Labürindid Põhiline osa sisekõrvast poolringkanalid, esik ja tigu asuvad koljus niinimetatud luulabürindis. Suuremat osa luulabürindis täidab vedelik perilümf, mis keemiliselt koostiselt sarnaneb pea- ja seljaaju ümbritseva ajuvedelikuga
nood oma saagile surmavaid hoope andsid. Mõõkhambulisi oli suuri ja väikeseid, nagu tänapäeva kaslasi. Tuntuim mõõkhambuline oli Ameerikas elanud Smilodon. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 8-9) 2. Kaslaste luustik Kaslaste luustik koosneb ligikaudu 250 osast. See moodustab jäiga raamistiku, millele kinnituvad pehmed kehaosad ja mis kaitseb neid vigastuste ja löökide eest, kindlustades samal ajal kassi liigutuste kiirust ja elastsust. Nii suurte kui ka väikeste kaslaste kolju näitab, et tegu on loomadega, kes on erakordselt hästi kohastunud oma saagi tapmisega ja selle söömisega nii kiirelt, kui võimalik. Suured silmakoopad kindlustavad avara vaatevälja, ajukolju kuulmispiirkond on suur ja lühikesed lõuad saavad laialt pärani avaneda. Kaslased tapavad saaki nii, et purevad oma teravate kihvadega saaki ja kisuvad kiskhammastega lihatükke saagilt lahti. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 12-13) 3. Väikesed kassid 3.1 Kodukass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
