Inimese vananemine ja inimese evolutsioon (3)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Geidy Metson
021K
INIMESE VANANEMINE JA SELLEGA SEONDUVAD MUUDATUSED
INIMESE REVOLUTSIOON
Ülevaated
Juhendaja : Ülle Toots
Tallinn 2009
Mis on vananemine?
Gerontoloogid ( vananemist uurivad teadlased) on üritanud seda defineerida. Nad ütlevad, et lühidalt öeldes on vananemine inimese kronoloogiline elutsükkel. Ent vananemine on midagi enamat , kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale.
Vananemise tunnused:

• Luude hõrenemine
  
• Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine
  
• Ajukoore rakkude vähenemine
  
• Kuulmise halvenemine
  
• Nägemise halvenemine
  
• Kopsumahu vähenemine
  
• Südamemahu vähenemine
  
• Neerude uriinitootmise vähenemine
  
• Seedehäired
  
• Lihasjõu vähenemine
  
• Termoregulatsiooni häired
  

Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud . Seda aitab vältida UV – kaitsefaktoriga päikesekreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks . Pigment melaniin asendub värvitute õhu molekulidega.
Vananemine ja kesknärvisüsteem:

• Unehäired
  
• Tähelepanuvõime halvenemine
  
• Meeleorganite töö halvenemine
  
• Emotsionaalne mandumine
  
• Sisenõrenäärmete talitluste muutus
  

Vananemine ja DNA

• DNA kahjustused
  

Reparatsiooni aktiivsuse vähenemine. Häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks.

• Kromosoomide telomeeride lühenemine
  

Rakud kaotavad pooldumisvõime.
Vananemise põhjused:

• Pärilikkus
  
• Päikesekiirgus
  
• Toitumine
  
• Haigused
  
• Kiirgused
  
• Olmemürgid
  
• Kehaline aktiivsus
  
• Vabad radikaalid organismis ja selle ümber.
  

Jpm.
Vananemisega seotud haigused:

• Liigesepõletik
  
• Ateroskleroos – veresoonte lupjumine-võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevarustus .
  
• Osteoproos – luude hõrenemine-naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks.
  

Vananemine ja viljakus:

• Naistel menopaus 45-55. eluaastal .
  

Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab.

• Meeste viljakus väheneb.
  

Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus.
Kasutatud kirjandus:
http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf
http://www.lifewater.ee/info/vananemine/
www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt
Inimese evolutsioon
Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju.
Inimese arenguetappe on kokku 5:

• Australopiteek ehk lõunaahv
  
• Osav inimene e. Homo habilis
  
• Püstine inimene e. Homo erectus
  
• Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis
  
• Pärisinimene e. Homo sapiens
  

Australopiteek
1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitavad sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi.
Australopiteeke iseloomustab:

• Väike aju ( 380-450 cm)
  
• Pikad rippuvad käed
  
• Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal
  
• Lai vaagnaluu ja suur kõht
  
• Australopiteegid toitusid marjadest , pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest.
  

Osav inimene Homo habilis
1960. aastatel leiti skeleti jäänuseid Tansaaniast, mis 1964. aastal nimetati Homo habilisi, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 meetrit pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 meetrit ja kaalusid 32 kg.
Osavamat inimest iseloomustab:

• Suurem aju ( 460-800 cm)
  
• Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega
  
• Lamedam nägu
  
• Väiksemad hambad
  
• Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu
  

Püstine inimene ehk Homo erectus
1891 . aastal leiti osaline skelett Indoneesiast ( Dubois). Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast ( nt Inglismaalt). Kasutasid elamiseks koopaid. Mehed olid umbes 1,8 meetrit pikad ja naised 1,55 meetrit.
Püstist inimest iseloomustab:

• Jahipidamine
  
• Tööriistade ja tule kasutamine
  
• Suurem aju ( 850-1100 cm)
  
• Lühemad käed
  
• Pikem keha
  
• Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega
  
• Lühem nägu, suurem lõualuu ja teravam nina
  

Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis
Elasid 200 000-30 000 aastat tagasi. Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu.
Neandertaallast iseloomustab:

• Aju suurenemine ( 1200-1700 cm)
  
• Kasutasid tuld ja tööriistu
  
• Kohanesid külmaga
  
• Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (umbes 152 cm)
  
• Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga.
  
• Elasid koobastes
  
• Matsid oma surnuid
  
• Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi.
  

Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens
1967. aastal leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on „Aafrikast välja“ hüpotees.
Tarka inimest iseloomustab:

• Aju suurenemine ( 1200-1700 cm)
  
• Luude ja hammaste nõrgenemine
  
• Kõnevõime
  
• Sümbolitega kirjutamine
  
• Kunsti loomise võime ( kromanjoonlaste koopamaalid )
  
• Peenemad tööriistad
  
• Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad
  

Tänapäevane inimene Homo sapiens sapiens
Tänapäeva inimene ilus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse . Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasianing algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid . Kultuuri teke.

• Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist.
  
• Inimlased ( hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (hominoidea) tüvivormist.
  
• Inimene-Homo- kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana.
  
• Nii esimesed inimlased ( Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed ( H. Habilisi ja H. Erectus) tekkisid Aafrikas. H. Erectus oli esimene inimene, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast.
  
• Nüüdisinimene-H. Sapiens sapiens- asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi.
  
• Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog –mass jaotub väikesele pinnale – aeglus – siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks
  

Inimene läbi sajandite
Suguelundkond
Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha, munandid ,eesnääre; välimised: peenis, munandikott
Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad, tupp ; välimised: häbememokad
Sperma – meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega
Seemnerakk - Väikseim ja kiireim ,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku.
Munarakk – suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk – ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse – 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega – menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone .
Teisesed sugutunnused – murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv, higistamine , nahaprobleemid, tujukus, häälemurre, rinnad
Viljastumine: 1) suguühe – seemnerakud naisorganismi 200 miljonit -> tupp – 100 miljonit jääb järgi, kuna ülejäänd surevad happelise keskkonna tõttu -> emakasse – 10 000 seemnerakku alles -> munajuha – 1000 seemnerakku -> viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine. 2) viljastatud munarakk liigub emakasse, 3-4 p areneb rakkudekogumiks, idulane – pesastub emakaseinale
Viljatus -10-20% inimesi, bioloogiline põhjus(vähe seemnerakke), kiiritus, alkohol , suitsetamine , geneetiline sobimatus
Viljatuse ravi: 1) Hormoonravi 2)Kunstlik viljastamine – seemnerakud viiakse süstlaga emakasse 3)Kehaväline viljastamine – katseklaasis 4)Lapsendamine – „ praeahi “
1.kuu – süda hakkab lööma, ajualge,saba
2.kuu – 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad
3.kuu – loode, sootunnus, kõik organid , liigutab, 8cm, 20g
4.kuu – 16cm,80g
5.kuu – ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm
6.kuu – 700g, 25cm, silmad avanevad , nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele
7.kuu – rasvkude , nahk karvane , enneaegse sünni korral jääb ellu, 1500 g, 35cm, juuksed, küüned
8.kuu – 2000g, keerab pea allapoole
9.kuu – organid talitlevad, sünd, 2500-4000g, 47-53cm
Lootekestad: 1) vesikest 2) Platsenta- tekib sinna, kuhu idulane kinnitub, vahendab toitu, hapnikku ja jääkaineid ema ja lapse vahel
Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid , haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid
Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi.
Abort – raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani.
Pereplaneerimine : 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20%
ELUETAPID : 0-1a – imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema
1-12a – lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine , lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad
12-18a – murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv
18-21a – noorukiiga : kasv peatub, valikud
21-...a – täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension , tervise halvenemine.75-90a vanuriiga .90-...a raugaiga)
Surm – 1) Kliiniline – 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline – ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud.
Kasutatud kirjandus:
http://www.annaabi.com/search.php?s=inimese+evolutsioon
www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt