Koaalad (1)

Sissejuhatus
Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade hoidmisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koaalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koaalad on looduskaitse all.
Selle teema valisin kuna mulle meeldivad koaalad, sest nad on armsad ja haruldased ning neid leidub ainult Austraalias kaitsealadel. Ma tahtsin nende kohta rohkem infot saada kuna ma ei teadnud isegi varem et nad ei joo ja nad magavad keskmiselt 20 tundi päevas. Peamine põhjus oli ikka see, et nad on nii armsad.
Töö pöhineb peamiselt loomade elu käsitlevatest teatmeteostest ja internetist. Andmete kättesaamisel erilisi raskusi ei tekkinud, kuna informatsioon on vabalt saadaval raamatukogudes ja andmeid leidsin ka internetist.
Esimeses peatükis annan kokkuvõtte koaalade minevikust ja levialast. Teises peatükis kirjutan koaalade välmusest ja käitumisest. Kolmandas peatükis kirjeldan koaalade toitumisharjumusi. Neljandas räägin nende paljunemisest ja viiendas esitan kokkuvõtte haigustest ja vaenlastest. Kuuendas peatükis kirjutan koaaladele jahipidamisest ja nende kaitsest. Peatükid valisin sellised sellepärast, et saada parem ülevaade koaalast, kui liigist. Näha nende eri- ja omapära. Loodan, et käesolev referaat annab üldise ülevaate koaalade elust.
Joonis 1. Koaaladel on kohev karusnahk.
Minevik ja leviala
«Koaala» tähendab Uus-Lõuna- Walesi suguharude keeles «ei joo». Koaalat on esimest korda mainitud tundmatu autori poolt, tema aruandes reisist Sinimägedesse 1798 . aastal. Samal aastal lasi esimese tõendusmaterjali kuberneri sekretär John Price . Tundmatu autor kirjutab et Sinimägedes elab loom nimega kullavain, kes välimuselt sarnaneb Lõuna Ameerika laisikuga.
Teadusele avastati koaala merelaevastiku ohvitseri F. Ballieri poolt 1802. aastal. Esiteks muretses ta koaalanaha, hiljem aga ka elusa looma.
Pärast seda leiti viiekümne aasta vältel koaalasid ainult Uus-Lõuna-Walesi piires, kuid 1855. aastal nähti teda ka Victoria osariigis ja 1923. aastal Queenslandi kaguosas.
Minevikus asustas koaala ka Lõuna- ja Lääne-Austraaliat, aga ta kas suri hijem välja või hävitati täielikult, sest leiud tõendavad, et ta seal elas. Queenslandist on leitud ka pool tonni kaalunud Hiidkoaala (Koalemus) fossiilseid jäänuseid. See loom ei olnus aga tänapäeval eksisteeriva liigi eellane.
Koaala elutseb tänapäeval Ida-Austraalias. Tema levikuala on piiratud, kuna ta toitub ainult eükalüptilehtedest.
Joonis 2. Koaalade levikukaart.
Välimus ja käitumine
Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga huvitav: kohev karv , tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.
Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha ning saba puudub.
Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaala on öise eluviisiga . Päeval võibta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti.
 
 
Joonis 3. Koaalal on suur lai pea.
Toitumine
Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. See võimaldab seedida vintskeid lehti ja toime tulla lehtedes sisalduva mürgiste ainetega. Kuna eukalüptilehed pole eriti toitvad, siis peavad koaalad palju puhkama , et energiat kokku hoida. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse.
Koaala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koaala.
Mõned eukalüptilehed sisaldavad sinihapet. Seda on leitud ka noortest võrsetest. On võimalik, et koaalade valivus eukalüptiliikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad mürki ära tunda või siis hinnata, kas annus on ohtlik või mitte.
 
 
 
Joonis 4. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti.
Paljunemine
Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. Kuna isaseid on vähem kui emaseid, on isastel loomadel harilikult mitmest kindlast emasest haarem (kuni viis emast ühe isase looma kohta).
Isase koaala kutsehüüdu on irooniliselt kirjeldanud A. Scollan: Ta kõneleb uusasuniku hirmust, kes kuulis öösel häält , mis kujutas endast «midagi vahepealset paksu joodiku norskamise , roostes hingedega ukse krääksumise ja millegagi rahulolematu sea röökimise vahel».
Koaala kukkur avaneb tahapoole ja selles on üks paar nisasid . Tiinus kestab 25-35 päeva. Emaseid sünnib isastest rohkem. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes 5,5 grammi.
Ema võõrutab poja imisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu: erilisi väljaheiteid, mis pole tavaliste ekskrementide sarnased, vaid koosnevad poolseeditud eukalüptilehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega. Sel perioodil kasvab koaala poeg väga kiiresti.
Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. Selleks ajaks on nad kuni 18 cm pikad ja karvkate on neil hästi arenenud. Seitsme-kaheksa kuuselt lahkub poeg kukrust täielikult ja asub ümber emalooma seljale. Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Isased saavad suguküpseks 3-4 aastaselt, emased aga 2-3 aastaselt.
Koaalad elavad keskmiselt 12.-13. aastaseks, harva kuni 18 ja isegi 20 aastat vanaks .
 
Joonis 5. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased.
Haigused ja vaenlased
Koaalad põevad tihti haiguseid. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on neil tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Tüsistunud sinusiidi epizootiad põhjustavad koaalade hulgalist hukkumist. Eriti suuri epizootiaid oli aastatel 1887-1889 ja 1900-1903. 19. sajandi lõpul hukkus mijoneid koaalasid panoftalmiidi ja kolju periosiidi tagajärjel.
Koaalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimesete. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti.
Küttimiste, sagedaste tulekahjude , põudade ja epizootiate tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise ajaks piirdus koaala levila idapoolsete osariikidega (Victoria, Uus-Lõuna- Wales , Queensland), kuid nad ei pannud seda looma tähele ja ei tekitanud peaaegu mitte mingisugust kahju.
 
  
Joonis 6. Koaalad põevad tihti haiguseid.
Jahipidamine ja kaitse
Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koaalade arvu 20. sajandi esimesel poolel. Kuid peapõhjus miks see loomaliik on peaaegu hävinud, on jahipidamine karusnahkade saamiseks. Eriti palju peeti jahti käesoleva sajandi esimesel veerandil. Ainult Sydneys 1908. aastal müüdi 57933 koaalanahka, 1924. aastal eksporditi idapoolsetest osariikidest umbes kaks miljonit nahka. Koaalade jahi suure leviku põhjuseks oli see, et nende aeglase liikumise tõttu oli neid kerge tappa.
Koaala oli peaaegu täielikult kadunud Victoria ja Uus-Lõuna-Walesi osariigist, kui professor V. Johns nõudis koaalajahi täielikku keelamist.
Kuid kahjuks avastati koaala Queenslandi metsades ja seal jätkati jahipidamist. Seekord oli üldsuse pahameel nii suur, et võeti tarvitusele abinõud koaalade küttimise keelustamiseks, kuid oli juba liiga hilja . Tundus, et loom oli määratud täielikule väljasuremisele. Loodusesse oli jäänud nii vähe koaalasid, et nende päästmiseks jäi vaid säilinud loomade püüdmine ja nende pidamine kunstlikes tingimustes.
Kaks kuulsat kaitseala asutati Sydneys ja Lown_Painis. Kuid samal ajal jälgisid zooloogid väga tähelepanelikult loodudes säilinud isendeid. Kui loomadel tekkis raskusi toiduga, viidi nad üle teise piirkonda, kus kasvas palju sobivat eukalüptiliiki.
Alles 1953. ja 1954. aastal hakkas olukord vähehaaval paranema. Selleks ajaks ilmusid ulukkoaalad uutesse paikadesse oma endisis areaalis: ida-osariikides.
Kokkuvõte
See teema on väga huvitav. Sain seda uurides enda jaoks palju uut ja huvitavat teada. Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias.
Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes , siiski olukorda parandada.
 
  
Lisa
Klass:
Imetajad (Mammalia)
Alamklass :
Eluspoegijad imetajad (Theria)
Infraklass:
Alamimetajad (Metatheria)
Selts:
Kukrulised (Marsupialia)
Alamselts:
Kaksieeshambulised (Diprodontidae)
Sugukond:
Koaalalised (Phascolarctidae)
Koaala (phascolarctos cinerus)
Kasutatud kirjandus
Koaala, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia , 4 köide lk 604.
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/koaala.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koaala_nele.ht m
http://www.zone.ee/andrash/Referaat.ht m
Sisukord
Tiitelleht ...................................................................................................................1
Sisukord ...................................................................................................................2
Sissejuhatus...............................................................................................................3
Minevik ja leviala......................................................................................................4
Välimus ja käitumine.................................................................................................5
Toitumine..................................................................................................................6
Paljunemine...............................................................................................................7
Haigused ja vaenlased................................................................................................8
Jahipidamine ja kaitse................................................................................................9
Kokkuvõte...............................................................................................................10
Lisa...........................................................................................................................11
Kasutatud kirjandus.................................................................................................12
Kadrina Keskkool
Koaalad
Referaat
Annika Annsoo
7.c klass
Juhendaja : S. Pung
Kadrina 2005