Keha pealmine osa mageveekogu ääres. on helehall, tiivaalused on heledad tumedate otsasulgedega. Saba on Räusktiir Kurvitsalised vähem harali kui teistel tiirudel. Väiketiir Meriski Merisklased Meriskil on omamoodi kisa Meriski on varesesuurune kontrastse Meriski elupaigaks on sulestikuga rannikulind. Meriski pea, veelähedane klibu- või kael ja keha ülapool on mustad, liivarannik või siis ülejäänud keha aga valge. Suhteliselt kariloomade poolt
Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevat...
PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu p...
Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti
perenaiseks. Janka ütles, et Milla pole parem vanast perenaisest. Milla rügaski ainult tööd teha, Nipernaadile see ei meeldinud. Vennad tulid koju. Nad olid haavatud ja ei tahtnud, et keegi teada saaks sellest, miks nad peksa said ja seega saatsid Pauluse kõrtsi uhkustama ning nende heast elust pajatama. Mika pääses põgenema. Kõik kolm venda hakkasid teda taga ajama. Pärdik põgenes salus kase otsa. Kodust toodi redel, kuid ahv hüppas puu pealt puule. Ahvi püüdmisest tekkinud kisa meelitas rahvast kohale. Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti
Põhja-Euroopas (eriti Briti saartel, Skandinaavias, Soomes, Põhja-Saksamaal) on levinud juttude ja ütluste piirialale kuuluv lühivom, mida nimetatakse vellerismiks. Vellerismi üldvorm on: A, ütles B, kui tegi ~ juhtus ~ nägi ~ ... C, ja termin ise tuleb Charles Dickensi "Pickwick-klubi" tegelase Samuel Welleri nimest, kes taolisi ütlusi ohtralt tarvitas. Eestis pole vellerismid kuigi levinud, neist tuntumad on meil nt.: Eks me näe, ütles pime ja jooksis peaga vastu posti ~ puud; Palju kisa, vähe villa, ütles vanapagan, kui siga niitis; Seda teed peame kõik käima, ütles vanatüdruk, kui pulmarongi nägi (tavaliselt vormistatud jutuna, naljandina). On siiski tekkinud juurde ka uusi kaasaegseid vellerisme: Maitseasi, ütles tädi ja suudles lehma; Soe käepigistus, ütles kalkun, kui kanapoja laiaks astus; Kilepakend, ütles kana, kui nahkmuna munes. Ka pole selget vahet juhtudel, kus n-ö. terve sisuüksus on vormistatud kord jutu, kord ütlusena, ja
On ka rahulikumaid lapsi, kes oskavad mängida ja olla nii,et neid ei peaks keelama. Õues olles on selles vanuses poistel tekkinud huvi tüdrukuid kiusata. . Rühmas on ka laps, kes näitab tihti oma võimu, toriseb kui midagi ei meeldi, hakkab vastu jonnib ja kaebab. Teiste lastega küll suhtleb, kuid teda ei taheta eriti mängu võtta. Kui ta teistega mängib,siis iga kord lõppeb asi riiuga. Kui tahab tähelepanu saada,siis teeb üle rühma või õue väga suurt kisa. Võib arvate,et ta on kodus harjunud alati oma tahtmist saama. Samas sellisese vanuses lapsed kipuvadki tihti sedasi käituma kui neile midagi ei meeldi. 6-7 aastaste laste tuju on tihti väga muutlik. Näiteid õppetegevusest N1:Liitmine ja lahutamine kümne piires. Õpetaja küsib individuaalselt ja lapsed võivad arvutada sõrmede peal. Kui keegi vastab ,siis teised lapsed ei tohi ette öelda. Nii mõnegi lapse puhul on märgata, et nad ei usalda enda vastust ja on kergesti mõjutatavad
naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli käitunud. Mari sünnitas Andresele palju lapsi. Nii poisse kui ka 6 tüdrukuid. Andres oli nende kõigiga aga väga range ja tihti leidis ta mingigi põhjuse neid peksta. Seda eriti siis, kui tal väike piibli hullus peal oli. Kõik, mis oli piiblile vastukarva ei sobinud ja oli halb. Mari kannatas ka ise koduvägivalla all. Aga ta kannatas kõik ära ilma mingigi kisa või vastuväideteta. Jah, nende abielu oli kurb ja mitte mingist küljest õnnelik Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu? – Suurim olukord oli tõenäoliselt see, et Mari jäi Andresest nö käimapeale. Ja sel ajal oleks abieluväline laps olnud ikkagi suur häbi. Pealegi oli Mari nagunii nii Krõõda kui ka enda laste kasvatamisega kolinud Eesperre. Ja ta majandas kogu pere kodustelu. Jussi ka enam polnud ning nende teel polnud mingeid takistusi, kui siis vaid see, et
Ressursside ühine vähenemine Mida on rahvusvaheliselt ette võetud? 1972 - ÜRO 1. keskkonnateemaline konverents Stockholmis 1992 - Rio de Janeiro konverents Agenda 21 1997 - Kyoto protokoll Pühendatud kasvuhoonegaasidele Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 5% USA, olles suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, ei ole seda lepingut siiamaani ratifitseerinud 2009 - Kliimakonverents Kopenhaagenis Vaesed riigid tõstsid selle peale kisa, kuna pole nõus, et suurriigid võisid loodust saastades rikkaks saada ja nendele ei anta isegi võimalust. Globaliseerumine Metodoloogia, mis kirjeldab Külma Sõja järgset perioodi. Globaliseerumine on nähtus, tegevused, mis ei nõua füüsilist kontakti (Deterritorialiseerumine) Globaliseerumise tunnused: - Ülemaailmne kaubandus. Enamik maailma riike on ühel turul. Turul toimetavad riikide asemel siiski
üksteisest järjest kaugemale. Siis hüüab Hektor: ,,Edasi, troojalased! Koos minuga laevade poole!" Sellele hüüdele järgneb võimas röögatus tuhandest suust ning troojalased lähevad taas uue hooga rünnakule. Kreeklased aga osutava visa vastupanu ning toovad omakorda kuuldavale metsiku sõjakisa. XIV laul Olgugi vaevaliselt ja vähehaaval, aga troojalaste liikumine laevade suunas taastub ning Hektori kisa kostab telgini, milles haavatud arsti Machaoni kõrval viibiv Nestor ootab uudiseid sõjatandrilt. ,,See kisa räägib kahjuks selget keelt," lausub ta omaette. ,,Siia telki ma jääda ei saa. Kardan, et oleme kaotamas lähen võtan jälle oma koha sisse!" Vanamees mõtleb, et nüüd on saabunud tema ülim hetk. Ta relvastub nagu kord ja kohus ning suundub lahingusse, lootes surra võitluses ja lõpetada oma pikk elu kuulsusrikkalt. Teel kohtab ta
niisama hästi kui eelmisel päeval ja jättis kuulajaile võimsa mulje. Kolmas pidupäev Kolmandal pidupäeval, reedel, 20. juunil, oli vihmasadu lõppenud ning päike paistis selgesti ja soojasti rõõmsate piduliste peale. Kell 9 algas jälle rongkäik ja liikus endise marsruudiga piduplatsile. Teel mängisid osavõtvad pasunakoorid. Kontserdi avas Väägvere pasunakoor piduliku marsiga. Lauljad ja kuulajad olid nii pidurõõmu sisse vaonud, et neid ei suutnud eksitada äkiline kisa Tähtvere linnajaos puhkenud tulekahju pärast. Tekkinud väike rahutus vaibus täiesti, kui saadi teada, et tuletõrje on rutanud õnnetuskohale, sest enam ega paremini ei võinud keegi inimene avitada. Õnneks selgus pärast, et põlevas majas polevat ühtegi lauljat korteris olnud. Kolmandal päeval pärast lõunat toimus ,,Vanemuise" enda aias kooride võistulaulmine. Võistulaulmist alustas pärast Väägvere pasunakoori esinemist Tartu-Maarja meeskoor kui
2) Segadusvärvus - ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus - muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus - hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri - mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri - kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja.
Lõpuks oli nõus minema, ütles, et äraandja saab karistatud, Eugéne võib alati ta raha kasutada. Kõik pansionärid olid üllatunud, tahtsid ära minna kui preili Michonneau jääb, lõpuks lahkus ta Poiret'ga. Kõik asusid lauda. Isa Goriot tuli tõllaga, viis Eugéne endaga kaasa, ütles, et lõunastavad Delphinega tema pool. Käskjalg tuli sõnumiga, et Victorine vend surnud, isa lubas enda juurde jääda, tahtsid oma asju. Lauas istus 10 inimest, õhtusöök polnud kuigi hea, palju kisa, kära. Isa Goriot viis Eugéne ta uude korterisse, oli üliõnnelik. Õhtu möödus lollitades, õnnelikult. Proua Vauquer kurtis, et pansion jääb tühjaks, oli õnnetu, hakkas nutma, arvas, et õnnetus on ligidal, ka surm. Eugéne sai tädilt kirja kutsega oma ballile, palus Delphine kaasa võtta. Eugéne läks Delphine juurde, pidi natuke ootama. Delphine oli õnnelik, tahtis sinna väga minna. Õel ei läinud hästi, laenas raha, pidi nende tasumiseks ehteid pantima,
täiendamiseks. Kaks mõõdet, analoogilised phon'i ja sone'ga on müra märgatav tase (PLdB) ja Mark VII sone (Stevens, 1972). On olemas samuti indikaatorid, mida kasutatakse mürarikkuse mõõtmiseks, mis ei ole sama mis valjus. Kaks mõõdet on (PLdB) ja noy. (Kryter, 1970). Algupärastest phon'ist ja sone'st erinevaid mõõtmeid kasutatakse suhetes võrdsete ja suhteliste mõõdete vahel. Ekvivalentne heli tase Heli intensiivsus varieerub ajast sõltuvalt. Lapse kisa muutub niutsumiseks ning haigutuseks. Läbi aastate on paljud üksikud mõõtmed välja pakutud ajast sõltuva heli mõõtmiseks. Käsitleme mõnda nendest, kui räägime müra tüütavusest. Tööstuse Kaitse Agentuur (1974) jõudis otsusele, et niipalju kui kumuleeruvasse müraefekti puutub, pika aja keskmine helitase on tähtsaim parameeter mõõtmaks tööstusmüra. Seda pika aja keskmist nimetatakse
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........
kalakesed vanni sees! Lastel silmis rõõmusära. Tümma-tümma läheb ära naeratades näärimees. Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale Isa, võta vastu mu pisike soov: olgu järgmine aasta sulle õnnetoov, ärgu sul muresid olgu palju, sest muidu su nägu on tõsine, valju, ja oma väikese pojaga sul aega ei ole mängida, ja sa ei tule niipea koju ja ootama kaua peab pisike poju. Aga tead, mis sull' ütlen veel, armas isa? Ma pai tahan olla ja ei tee ka kisa, ega jonnida, tõrkuda enam ei taha ja kõik need halvad moed jätan maha, sest olen küll alles pisike mees, aga täismehe süda mul siiski on sees. Üle lume lagedale... Üle lume lagedale viib meid rõõmus talvetee, tee viib orust mägedele üle külmetanud vee. Olgem rõõmsad, velled hellad, laulu lajatagu keel! Helisegu aisakellad lumerikkal talveteel! Uhke kuuse tuppa toome rõõmuks meie lastele. Tuju lõbusama loome, pidutuju kõigile.
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kõva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) või kõva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et võimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja.
ta siis söötis ja silitas teda. Õde oli siis venna käest küsinud, et mis jutt see on , Priidu rääkis talle, et rüütlid ajasid teda kelmustüki pärast taga, aga kätte ei saanud. Eile sõitis ta hobuse seljas metsa, tagasi tulles aga hobune puudus, ta oli enda päästmiseks hobusel minna lasknud ja ise puu otsa roninud. Pisut hiljem oli Maie üksi õues olnud, kui värava taga kostus kisa ja värav lahti kästi teha. Maie siis avas värava ja nägi kahte uhket rüütlit ja hulk ratsamehi. Rüütlid astusid tuppa, noorem neist võttis Maie ümbert kinni, nimetas teda ilusaks, tahtis Maie nime teada ja talt vägisi musi saada. Maie aga oli ta käest lahti rebinud, jooksnud kõrvaltuppa ja peitnud end pimedasse salaurkasse kus oli ka Priidu. Kõik mis elutoas räägiti oli kuulda. Otsiti läbi kõik kohad majas, peale peidupaiga. Kui komtuur tahtis Priidu
Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 19. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu? keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 20. Millised on kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks? kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
kalkunitibude häälistus " siuts-siuts". Tibude muud iseloomulikud jooned nagu lõhn, puudutus või välimus, mängivad siin vähe rolli. Kui tibu siutsub, siis tema eest hoolitsetakse, kui ei siutsu, siis ema ignoreerib teda ja mõnikord võib isegi tappa. Seda, kui äärmuslikult emakalkunid sellest ühest häälitsusest juhinduvad, demonsteeribki M.W.Foxi eksperiment emakalkuni ja tuhkrutopisega. Tuhkur on emakalkuni looduslik vaenlane, kelle ilmumisele reageeritakse kisa, nokahoopide ja metsiku küünistamisega. Eksperimendis avastati, et isekui kui emakalkuni poole tõmmati nööriga tuhkrutopis, sa see kohese raevu ja rünnaku osaliseks. Kuid kui sellesama täistopitud tuhkrun sees oli väike magnetofon, millest kostis kalkunipoja siutsumist, siis emakalkun mitte ainult ei leppinud läheneva tuhkruga, vaid võttis ta enda tiiva alla. Kui magnetofon välja lülitati, siis kutsus tuhkrutopis esile tigeda rünnaku.
õõnsustes ning parkides puuõõntes, kuid sageli ehitavad pesa ka lihtsalt puu otsa okste vahele. Pesaks kuhjab hakk kokku igasugust kraami, mida ümbruskonnast leida on - puuoksi, niint, sammalt, puulehti, paberiräbalaid jne. Sobiva pesa otsinguil võivad hakid oma pesadest välja tõrjuda ka nõrgemaid ja väiksemaid linde. Sama pesa võivad hakid kasutada aastaid järjest. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud ning eriti kui neid palju koos on, kostab nende kisa kaugele. Üksiku haki häälitsuseks on hõlpsasti äratuntav, terav ja järsk "kjakk-kjakk". Hakid ei ole toidu suhtes eriti valivad, kuigi eelistavad loomset toitu - putukaid ja nende vastseid, pisinärilisi, linnumune- ja poegi, kuid söövad ka igasuguseid seemneid. Linnalinnuna maitsevad talle ka prügikastidest leitavad toidujäätmed. Hakk muneb 4...6 muna aprilli keskpaigaks ning haub neid 19...20 päeva. Hakipojad lendavad pesast välja umbes juuni keskel. Talveks
Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli
mees ja naine. Juss käis eile üksinda, aga Mari sõidab täna peremehega, niisugused lood on Vargamäel. o Kui Mari Jussi nägi, karjus ta kohe: "See on sama nöör, mis seekord heinamaalgi!"..Mari esimene mõte oli: kui võiks oma pea pista samasse silmusesse, kus oli Jussilgi! Kui võiks sama nööri siduda samasse kuuseoksa, siis oleks kõik mööda! Aga igakord äratas teda neist mõtteist laste kisa ja nutt. o "Kes sellest hoolib," vastas Andres. "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. Surnud elavad omaette, meie omaette." o Kevadel hakkasid kemplemised Pearuga. See oli küll talvel leppimas käinud, aga seda polnud rohkemaks tarvis kui ainult armulauale minemiseks kirikusse. Juba esmaspäeva hommikul pärast kirikuskäimist mõtles mees teisi mõtteid, mõtles mehiseid mõtteid: kuidas üleaedse krundile vett paisutada, soosilla kõrvale auke kaevata, põlluteele
koridoril olema aken, mille keegi oli avanud. Mees aga jõudis liftini, kuhu ta sisenes ja Bobby tõi mehele ta mantli, kella ja kaabu. Lift hakkas tõusma, kui ta viimaks peatus, leidis mees end lamedalt lumiselt katuselt, tuul puhus siin neljast suunast. Mees läks trepiastmetest alla ja olles maapinnal, leidis ta ennast otse tänavalt. See oli pime ja tühi tänav, aga otse ees kumas valgus ja kuuldus rahvahulga kisa ja kära. Seal oli peatänav, kust mees mõne tunni eest oli põgenenud. Mees oli jälle seal tänaval pärast paariminutilist kõndi. Talle tulid vastu kolm veidi nikastunud noormees ja sirutasid käes tema poole, surudes ta kätt ja soovides talle head uut aastat. Mees oleks võinud vanduda, et oli neid mehi varemgi kohanud. Veidi kõheldes vaatas mees käekellale, see näitas viis minutit üle kaheteistkümne. Uus aasta oli alanud.
Distsipliini, mis tegeleb vanasõnadega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändudega), nimetatakse parömioloogiaks 1. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 2. Kes koera saba kergitab, kui koer ise. 3. Varane pühib nokka, hiline saputab Allvorm: Uusvanasõnad : Ilu on vaataja silmades Vanasõnamodifikatsioonid: vanasõnade ümbertegemine. Häda ajab härja raevu Vellerism: ütlused, mille üldvorm on „A“ ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~... C (“Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas), kus tihti kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. vt eelmine küsimus. 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentraalsele alale jäävad 130 000 "tavalist" mõistatust, mis annavad mingist
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Sõjasuvi Ruhnul Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja ...
Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See
kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia jõuab, alustame kohe», kadus ta hääl kisa ja lärmi sisse. «Silmapilk alustage! Andke meile müsteerium, aga kohe!» kisendas rahvas. Ja kõigist häältest üle kuuldi Joannes de Molendino häält, mis tungis lärmist läbi nagu vilespill Nimes'i karnevalil. «Alustage silmapilk!» kiunus skolaar. «Maha Jupiter ja Bourboni kardinal!» üürgas Robin Poussepain ja ka teised skolaarid ülal aknalaual. «Andke moralitee!» kordas rahvahulk. «Silmapilk! Jalamaid! Komödiandid ja kardinal maha ja nöör kaela!» 1 0
kirjanduslike tekstide võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Tulemused: faktirohked kirjanike elulood või teatud eluperioodide käsitlused: ,,Samas [Palamuse] kirikus on 1887. aasta jaanuaris ristitud ka pisike Oskar Luts. Kui pastor B.G. Sielmann piserdas külma veega väikemehe otsaesist, tegi see, nagu meenutavad mõned kaasaegsed, nii valju häält, et tühi kirik lausa kõlas käes. Vanad naised pidasid poisi kisa tähtsaks tulevikumärgiks, lõid imestusest käsi kokku ja ennustasid: 'Oi, sellest poisist tuleb alles suur ja tähtis mees!'"(J. Karma, E. Teder: Oskar Luts ja Palamuse. Tln, 1968) Tulemused: biografism: teose tõlgendamine autori eluloost lähtudes: ,,Joosep Tootsi, ulja Kentuki Lõvi prototüübiks on Raadivere külast Mäeotsa talust pärinev Voldemar Tootson. Elavaloomuline ja vallatu Tootson valmistas
"põgeneda või rünnata" aju osa 30. Aju vanim osa. Aju vanim osa on mandlikeha, juhtides emotsioonide teket ja kulgu. Tema olulisimaks ülesandeks oli vanadel aegadel tagada inimese ellujäämine, kuuldes metsast kahtlast sahinat, tuli käivitada tugev hirmureaktsioon, et inimene põgeneks või oleks valmis võitlema. Vihastudes või hirmu tundes reageerib inimese keha nii, et ollakse valmis võitlema või põgenema lööma, hirmsat kisa tegema või kiiresti jalgadele valu andma. Selline eesõigus keha aktiveerida on mandelkehal säilinud tänaseni, nii nägemis- kui kuulmiskeskustest läheb mandelkehasse otsetee ning infot mõtestamata on keha valmis reageerima sekundi murdosa jooksul. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud parema kehapoolega.2) Integreerib korraga palju sisendeid. 3)Töötleb infot lineaarselt 4)Tegeleb ajaga.
temas kasvas viha selle pisikese karjuva sissetungija vastu. Üha Maik ja Kui ema on ise õnnetu, ei suuda ta ka oma lapsele armastust anda. Heike isa oleksid läinud ükskord peaaegu kaklema. Kuidas asi oli niikaugele arenenud, ei tead- nudki Heike täpselt kinni, sest ta ei suutnud kannatada lapse kisa. 14 MIS ON AGRESSIIVSUS? ON AGRESSIIVSUS? 1 5 tihedamini tuli Heikel ette vihahoogusid, ta karjus lapse peale Meelehei-röökis Melanie üha valjemini, vahel isegi mitu
MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab kurjaks! MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt kostab). PERENAINE (kohmetult). Keela ja kaitse! Küll lähevad häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad! VANAEMA. Kui ikka lauda ustel toed taga on! PERENAINE. Et Jaani-Jaanust juba ei tule! MARGUS (julgustavalt). Esäl on püss ree pääl õlgede all. PERENAINE (murelikult). Püss kõdus! Ja kui olekski kaa-sas, kas selle tuisuga kivi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kõik! MANN (vähe aja pärast)
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7...
kannul. Pinge oli talumatu, kes saab kitu? Ja siis tõusis taeva poole bulgaarlane, peos kuldne helk, aga järsku ei saanud keegi aru mis toimub, tablool oli kirjas: Bulgaaria - 160, Iirimaa - 170! Bulgaarlane püüdis küll kitu, aga Iirimaa võitis! Mängu lõppedes suundusid rõõmsad inimesed oma telkidesse. Harry ja tema sõbrad rääkisid veel kaua mängust, kuid varsti olid nad nii väsinud, et läksid kõik magama. Harry ärkas selle peale, kui kuulis väljast kisa ja karjumist. Härra Weasley äratas ta ja teatas, et Harry võtaks oma jaki ning tuleks kiiresti õue. Harry tegi, nagu kästud ja läks välja, Ron tema kannul. Üle lagendiku kõndis salk võlureid, kõigil maskid ees ja võlukepid ülespoole suunatud. Kõrgel nende kohal heljus õhus neli rabelevat kogu, kes väänlesid groteskselt: tundus, nagu oleksid võlurid maapinnalt võlukeppidest ulatuvate nähtamatute nööridega neid nagu marionettnukke juhtinud. Kaks kogu olid väga väikesed
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahet...
Johannes saab Sasaga väga hästi läbi, koos võetakse veel viina, kui teised magavad, ning nad saavad üksteise kohta palju teada. Samuti saab Sasa teada, et Johannes on hea riimiseadja. Peagi saabuvad sinna ka Riina, Karmo ning mõned nende tuttavad. Riinast ning Johannesest saab paar. Õnnetuseks läheb tüdruk sügisest Norrasse tööle, kuid seni on nad koos ning õnnelikud, et nad üksteisel olemas on. Kahjuks tekib Sasal ja Karmol tüli ning pärast suurt kisa ja peksmist lõpetatakse politseis. Johannes räägib kõik ausalt ära ning ka Riina ja Kairi kinnitavad tema juttu. Siiski leitakse poisi taskust sinine tablett, mille ta sai kunagi sõbranna käest. Ära visata ta seda ka ei raatsinud ja nii jäigi see teksade taskusse. Ta lasti küll vabaks, kuid kästi mõne nädala pärast koos vanematega tagasi tulla, et tabletiasjast rääkida. Isa tuleb talle jaoskonda järele. Johannes küsib ema kohta. Isa oli seal käinud nädal tagasi.
Luuletus „Vanemuise kannel“. Ärkamisajale järgnes ränk venestamisaeg, mida kirjeldatakse eesti kultuuriloos väga mustades toonides. Ühistunde järele küsimine on õigustatud. Osutus varasemale kultuuritunnetusele või traditsioonile? „Noored otsivad muinasjutukunglat“. Kujundeid kasutataske kahtluste tekitajana, põlvkondliku eristuse tekitajana. Terve raamatu tähendusvälja keskendavad teatud sümbolid. Sümbolid – meri, mõõgad, sõda, raud, maa, tuli, noorus, mehed, tuul, kisa. Tema luuletuses – lõpp ja algus - mäe asemele on ilmunud mere sümbol. Isamaal toimuvad asjad seotakse mere erinevate olengutega. Merelt tõusev torm muudab ka maa teistsuguseks. Luuletuses –Oma saar- Tormil negatiivne tähendusväli, uputab lõik laevad jne. Millegi mutuus. Tajutav tormi haakub muutusega. Kuidas sobitub sellesse saare kujund? Meri kui midagi väga positiivset. Kogu pilt asetatakse merele. Eksistents on paigutatud merele. Maa asendamine merega.
............... Kõne ja intellekt SKAP (primaarne)- > vaimse arengu majajäämus Intellektipuue-> sekundaarne Alakõne kuulmispuue- > Kõne <-> taju Kõnetegevus toetub tajule. Taju - > ütluse sisu. Kui mälu on juhtiv, siis toetub mälule. Kõnearengu käsitlus: Biheivioristlikud teooriad, nativistlikud, ... Psühholoogia vaatenurk : Piaget ........ Kõnearengu lingvistilised seaduspärasused 1. kõne-eelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. · Koogamine- ~2kuud. juhuslik häälitsemine emots heaolu korral · Lalin: max 7-8 kuud.geneetiliselt prorammeeritud, kujuneb silbimoodustusmehhanism, areneb keelekeskkonnas. · Intonatsioonimudelid. · 8-9k-selt hakkab mõistma sõnu. Foneemikuulmise ja kõnetaju (mõne sõna mõistmine situatsioonis) areng! Aktiivne matkimine. .................. 2. Grammatika eelne periood: 1,5-2a
Zebra; 6. Ehmatusvärvus – muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad; 7. Hoiatusvärvus – hoiatab mürgisuse eest. Mülleri mimikri – mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist.Bates’I mimikri – kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid; 8. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved; 9. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 42.Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. Keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed – astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. Vt ka ülevaltpoolt. 43.Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. Kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja
purjespordikeskus. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. Nt isa saapad, eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand, õpetaja portfell, õpiku autor, kauba headus, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine, ukse kääksumine, tuule undamine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt, vrd liigimõisteline mehejutt), lapse kisa (ühe teatud lapse kisa, vrd liigimõisteline lapsekisa), osakonna juhataja (kõnesoleva osakonna juhataja, vrd ametinimetus osakonnajuhataja). Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit: märja turba hunnikud märjad turbahunnikud tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad küpse vilja pead küpsed viljapead
Bioloogilised puudujäägid on vähemalt osaliselt kompenseeritavad pedagoogilise korrigeerimise käigus. Seejuures kehtib sama seaduspärasus, mis tavaarengu korral: tegevusest tuleneb vajadus kasutada kõnet mingis funktsioonis, funktsioonist tuleneb kõne sisu, sisu vajab aga vastavaid väljendusvahendeid. Lapse kõne areng jaotatakse keelevahendite omandamise järgi kolme perioodi: 1. Kõne-eelne periood (0.2.-0.11.). Nimetatud perioodil esineb lapsel kisa, 0.2.-0.5. vanuses koogamine ning 0.5.-0.11.-0.12. lalin. Viimane avaldub ka edaspidi, kuid siis juba koos lapse keeleliste väljenditega. Koogamise puhul on tegemist vokaliseerimisega, häälikuid moodustatakse juhuslikult. Neil puudub vastavus emakeele häälikutele, nad ei ole ka üksteisele vastandatud. Erineva kõlaga vokaliseeringud produtseeritakse, kuna lapse selili asendis tema nõrk keel lihtsalt vajub õhule ette ja moodustab juhuslikke ahtusi
poissi, on Tema ikkagi ainus, keda näen. Aga igakord, kui Ta räägib TEMAGA või, kui Ta vaatab TEDA, muutun ma väga armukadedaks ja kurvaks. Kuid, ma ei tohiks olla armukade, sest kahjuks Ta ei ole minu.. Ükskõik, kui väga ma seda ka tahaks. Aga see ei muuda fakti, et ma armastan Teda. - You can't have everything...where would you put it? - Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. - Please go away, I'm allergic to losers. - Pettuse seadus: tee pisiasjast kisa, et tähelepanu suurest asjast kõrvale juhtida. - Kordamise seadus: kui sa valet piisavalt sageli kordad, muutub see tõeks. - Ma pole EGO, ma olen lihtsalt teistest parem! - Don't hate me cause I'm pretty . Hate me cause I've got attitude. - Igal küsimusel on kaks poolt: minu pool ja vale pool - Egoism on see, kui sa armastad ennast rohkem kui mind. - Ma pole täiuslik, aga sinust olen ma ikka parem ! - Ma võin vaadata, aga ei jälgi. Ma võin kuulata, aga ei kuule
Ajalaulud on saanud inspiratsiooni elult eneselt ja mõjutusi saksa impressionismilt. Selle ajajärgu luuleloomingu põhisisuks on inimene oma ajas ja ühiskonnas. Sõdade järel väljendati inimsuse, rahu ja demokraatia ideaale enamasti retooriliselt paisutatud südamevaluga. Ekspressionistlikest mõjudest tingitult väljendub igatsus parema järele äärmiselt tugevate värvidega antud õudusvisioonides ja võikuspiltides, millest kostub hukkujate kisa, voolab jõgedena verd ja taudid tapavad tuhendeid. "Tarapita" rühmituse päevil sai Barbarusest üks juhtivaid publitsistliku protestiluule viljelejaid, õigluse ja inimsuse kuulutajaid, väikekodanliku mentaliteedi raevukamaid ründajaid (luulekogu "Vahekorrad" 1922). Ekspressionismimõjutustega on kogu "Katastroofid" 1920. Barbarus kirjutas nii: Aeg tallab meid veriste jalgadega. Aju nagu viinamarjad surutõrde pressit,
Nt kui mingit keelt ei taha õppida, siis on raske õpetada/lapsel õppida ka. Tihti ei saa lapsed aru, miks neile on vaja seda kõike õppida. Seega tuleb lapsele seletada, miks midagi õppides vaja on. (Tuua seda elulisust sisse). Vaja-motiivi jaoks ongi vaja aru saada, milleks seda mulle/õpilsele vaja on! Väidetaks, et kõnetaju areneb enne kui artikuleerimine. Aga mis sellele arusaamisele eelneb. Kõne mõistmise eeldused omnadab laps oma kisa /lalinat tajudes. Sest kisa/lalin väljendab emotsioone. Alateadlikult salvetsab ta oma liigutused ja selle mis tal samal ajal kõrva jõuab. Ta hakkab ise oma häälitsusi tajuma. Tajudes algul oma häälitsusi ja siis teiste kõnet, siis laps ebateadlikult salvestab vastava keele olulised tunnused. (Mis on seotud rõhuga, vältega jne Hiljem kõne arendendes saab neile toetudes ära tunda kellegi juttu jne.). Sensoorne abstraktsioon?? Mis see on? KÕNETAJU TEOORIAD
mennä elokuviin kinno minna mennä naimisiin abielluda meno minek menolippu üheotsapilet meno-paluu edasi-tagasi (pilet) menossa minemas meri meri meripihkakoru merevaigust ehe meritaimen meriforell merkki märk, tähis, mark Mersu (= Mercedes Benz) Mersu meteli kisa, kära; müra, lärm, möll mieheni (mies) minu mees mielellään meeleldi, hea meelega mielenkiintoinen huvitav mielestä(ni) (minu) arvates mieli meel; vaim mielipide arvamus mieluummin meelsamini mies mees miestenhuone meeste tualettruum, meeste WC mieto lahja miettiä mõelda mihin kuhu
„Haned päästsid Rooma!“ – 387. a e Kr, kui gallid (rahvas, kes elas Apenniinide põhjaosas ja tänapäeva Prantsusmaa aladel) tungisid Rooma, õnnestus neil linn vallutada. Vabaks jäi vaid linna hästi kindlustatud osa – Kapitoolium. Ühel ööl üritasid galli sõjamehed Kapitooliumi künkale ronida, et seal asuvad roomlaste väeüksused purustada. Ettevõtmine nurjus, sest ootamatult hakkasid Kapitooliumil olevad haned häälitsema ja nende kisa äratas Rooma sõdurid. Tänapäeval kasutatakse seda väljendid kontekstis, kui mingi juhuslik, ootamatu vahejuhtum aitab meid raskest olukorrast välja. „Häda võidetuile!“ 387. a e Kr gallide sissetungi ajal Rooma piirati Kapitooliumi Küngast 7 kuud. Siis hakkasid gallide laagris levima haigused. Veel said gallid teada, et nende endi kodumaale on tunginud röövvallutajad. Nii alustati roomlastega läbirääkimisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
