Riigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 7. Riigiasutuse tunnused On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga On moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Saab oma tegevuseks raha riigieelarvest Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud Karl Marx'i järgi 20. sajandi alguses kaheks kihiks töövahendite omamise põhjal Ülemkiht (vabrikuomanikud) Alamkiht (töölised) Max Weber'i järgi 20. sajandi keskel mitmeks kihiks sõltuvalt... majandusressurssidest elulaadist poliitikasse sekkumisesest Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt... isikuomadustest (nt kompetents)
Bourdieu ja teooria praktikast Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · Stratification and Social Class, lk 429 441; 443 470 · Poverty, Social Exclusion and Welfare, lk 480-506 Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn: · Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus: sotsiaalne võrdsus ja ebavõrdsus, sotsiaalse kihistumise süsteemid, sotsiaalne mobiilsus, eliiditeooriad, kihistumise teoreetilised seisukohad, kihistumise konfliktiteooriad ja funktsionalistlik käsitlus. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb meritokraatia põhiidee? Kuidas toimub kihtide taastootmine? Kuidas need kaks nähtust omavahel seotud on? (Kuidas meritokraatia seondub kihistumise taastootmisega?) Allikas: Toomse, M. (2007). Üldülevaade, lk 5-9, kogumikus Sotsiaalne ebavõrdus. Tallinn:
Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. talupoegade laostumine- Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Elanike hulgas moodustasid enamuse talupojadning ka ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel. Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Paljud talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma ja siirduma linna paremat elu otsima Hannibal, rahvakoosolek- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorga Sürakuusa- ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus. Patriits- oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis
Soome" arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee "Suur mäng" arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht 122 Ettevõtjate meelest on ühiskondlik kokkulepe vajalik selleks, et a minimaalpalk ja maksumäärad külmutatakse ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajaks b keskmine palk tõuseks ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajal vaid inflatsiooni kompenseerimiseks c majandus- ja sotsiaalpoliitika oleks stabiilne ega sõltuks konkreetsest valitsusest ega valimistest üldse 123 Ühiskondlikku kokkulepet võib käsitleda kui
Soome” arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Suur mäng” arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht 122 Ettevõtjate meelest on ühiskondlik kokkulepe vajalik selleks, et a minimaalpalk ja maksumäärad külmutatakse ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajaks b keskmine palk tõuseks ühiskondliku kokkuleppe kehtimise ajal vaid inflatsiooni kompenseerimiseks c majandus- ja sotsiaalpoliitika oleks stabiilne ega sõltuks konkreetsest valitsusest ega valimistest üldse
*Lahkuvad aktiivsed inimesed, langeb ettevõtlike inimeste osakaal *Sisserändajad ei kohane kultuuri ja tavadega, kultuurikonfliktide *Lahkuvad peamiselt mehed, soolised disproportsioonid oht *Kaotatakse haridusinvesteeringud *Suurem surve sotsiaalsfäärile 11.LINNASTUMISE ISELOOMULIKUD JOONED JA ERINEVUSED ÜHISKONDADES a) Agraalühiskonnas Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas Väga kiire linnastumine. 16 18 saj. *I Etapp Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas
(Anttila jt, 1996) See kõik kehtib ainult ideaalse palli korral, mille seinad on elastsed ja kerged. Reaalselt on õhuga täidetud pallil kalduvus maha tagasi langeda, kuna palli seinad suruvad õhku tihedamaks ja kaaluvad ise juba piisavalt palju. Aga kui õhupalliks on ilma seinteta õhumass, mis on mõõtmetelt kümnetes või sadades meetrites, siis need eeldused kehtivad. (Anttila jt, 1996) 2.2 Õhusaaste hajumise tingimused Labiilse kihistumise korral moodustuvad kergesti tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis jõuavad kilomeetrite kõrgusele maapinnast. Teatud kõrgusele jõudes muutub õhu temperatuur niivõrd madalaks, et tõusvate õhuvoolude kohale moodustuvad pilved. Tavaliselt esineb labiilne kihistumine päikesepaiselistel suvepäevadel, aga see võib esineda ka pilviste ilmadega tsüklonites. Labiilses atmosfääris seguneb õhku paisatud lisand kiiresti paksus õhukihis. Labiilse kihistumise korral jäävad maapinnalähedased
Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil Sümboliline võim - tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni kihistumine – indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulemusena. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) - Kihtide
Klassid ja staatused Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutati enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole ainumäärav enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab sarnane elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Nüüdisühiskonna tunnusjooneks on kujunenud kihistumise seotus inimeste haridusnäitajatega. Väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatavat tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset. Väljavaate ülespoole tõusmiseks (vertikaalseks sotsiaalseks mobiilsuseks) annaks neile just õppimine ja enesetäiendamine. Teiseks ühiskonna kihistumuse mõjutajaks sai vabameelsuse ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Üldine
arengutempo kiireneb.Sostsiaalne mobiilsus-inim-te v tervete rühmade liikum ühest ühisk.kihist teise.Horisontaalne-ühest linnast,majandusharust teise,Vertikaalne-lihtöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.Sots mobiilsus peegeld ühisk avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused: Sotsiaalne klass-omandisuhe pole ainumäärav,arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Keskklass:teatav elatustase,hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Nüüdisühisk tunnusjooneks kihistumise seotus inim-te haridusnäitajaga.Väheharitud madalad,kehvem töö,ei saa elatustaset parandada. Arusaam inim- te sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust, nahavärvist, soost, rahvusest on muutnud klassipiirid ületatavateks ja tõstnud sots mobiilsust.On kasvanud põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad vanematest erineva ameti. Ühisk on säilitandu hierarhilisuse-ühed inimgrupid omavad ühisk-s kõrgemat positsiooni e staatust kui teised
jagavad sama või kõrgema staatusega isikud. Kangelaste formaalne austamine aitab igas ühiskonnas kaasa valitseva eliidi normidega konformsuse populariseerimisele. sissetulek inimese teenitud raha hulk kalendriaasta jooksul; 4) Sotsiaalne mobiilsus, selle liigid. Miks vajab ühiskond mobiilsust? Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimrühmade liikumine sotsiaalse kihistumise sees (muudatused sotsiaalses seisundis). Horisontaal mobiilsus liikumine ühe kihi piires. Vertikaalne mobiilsus asukoha vahetus ühiskonna hierarhias madalamast kihist kõrgemasse või vastupidi. Põlvkondade vaheline mobiilsus teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus: ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sostiaalses seisundis.
moslemid ja hindud jne. Sotsiaalne sidusus ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Millest sõltub ühiskonnas? *Kui suured erinevused on sissetulekutes ühiskonnas. *Kui suur osa rahvast elab allpool vaesuspiiri. *Kui palju on madala haridustasemega inimesi. *Kui suur on elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades. Kuidas riik saab suurendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas? Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega ühiskonnas. Sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimu suhetes ega ressursside jagamises. Põhjused: *Töötus. *Erivajadus või kuulumine vähemusrühma. *Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Kuidas vältida? *Luua sotsiaalseid töökohti. *Korraldada ümberõpet ja täiendkoolitust. *Toetused ettevõtjatele, kes palkavad vähemusi ja puuetega inimesi. *Riiklike
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseadusli...
Valed toitumisharjumused Ø Tänapäeval on maailm toidu järgi jaotunud Ø See tähendab, et kui osa inimesi sööb liiga vähe, ent samas on maailmas olemas toidukogus, mis peaks võrdse jagunemise korral kõik inimesed ära toitma, peab olema ka inimesi, kes söövad liiga palju Ø Inimesed kannatavad suurte toidukoguste tarbimise tulemusena ületoitumuse käes Ø See on ühiskonna kihistumise tulemuseks ja ühtlasi üheks toitluskriisi põhjuseks Põuaperiood Ø Põuda esineb kõige sagedamini siis, kui selle piirkonna valglas sajab keskmisest vähem Ø Pikka aega kestnud põud võib põhjustada kõrbestumist Ø Enamikus piirkondades, kus esineb põuda, on põud korduv ja tavaline kliimanähtus Ø Inimese kaasatus võib siiski suurendada põua mõju,põuad on
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus
5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalsed erinevused – haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus. 6. Sotsiaalse kihistumise tüübid (A-E). Tüüp A – inimeste põhimass koondunud madalamatele tasemetele. Ebavõrdsus suur. See oli iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele. Tüüp B – sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A’s Tüüp C – püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne
riiklik sund õigusnormidest kinnipidamise saavutamine õigustmõistvate institutsioonide (kohtu) või järelevalveorganite (näit. täitevameti) tegevuse abil segamajandus majanduse korraldus, kus eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaalkui ka eraettevõtted sekundaarne sektor töötlev tööstus/tootmine sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne stratifikatsioon e. teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega
keskklass , keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Nüüdisühiskonnas tunnusjooneks on kujunenud kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega. Väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse , sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustavat tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset. Ülespoole tõusmiseks peavad õppima ja ennast täiendama. Teiseks ühiskonna kihistumise mõjutajaks on saanud vabameelsuse ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine . Üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust , nahavärvist, soost või rahvusest, on muutnud klassipiirid ületatavaks ja tõstnud seega sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevaheline mobiilsus, mis tähendab , et lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi , kui nende vanematel.
2. Võrdle „õhukest“ ja „paksu“ riiki Paks riik sekkub jõuliselt majandusse (sotsiaalriigid, näiteks ajaloost tuntud Nõukogude Liit). Suurem maksukoormus. Õhuke riik on riik, kes sekkub majandusse võimalikult vähe (Liberaalriigid, Eesti) 3. Mis on ühishüve? Valitsuse poolt maksude kogumisega korraldatud hüved, mis on mõeldud kõigile (haridus, teed, tänavavalgustus) 4. Missugune võiks olla Eesti elanike sotsiaalse kihistumise mudel? Eesti sotsiaalne kihistumine on sotsiaalsel võrdsusel rajanev. Enamik inimesi on keskmise sissetulekuga ja väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe. 5. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes? Kui ühiskond vananeb, on pensionieas inimesi rohkem, kui inimesi, kes käivad tööl. Pensioniiga on tõstetud ja 2017. aasta novembrikuu seisuga on tööhõive viimase 20 aasta kõrgeim – 68.3% 6. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed?
sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalne mobiilsus (2) - inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne nihilism (1) - postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne staatus (2) - indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne struktuur (1,2) - ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks - klassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid. sotsiaalne stratifikatsioon e. sotsiaalne kihistus (2) - teatud ühiskonnatüübile iseloomulik
majanduslikule staatusele. 11) Sümboliline kapital ja sümboliline võim 5. loeng Sotsiaalne stratifikatsioon 1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega stratifikatsioon e kihistumine indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulemusena. 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus)
II jätkuv bürokratiseerumine Ritzer (1996): "mcdonaldiseerumine" -efektiivsus -kalkuleerimine -ühetaolisus (standard, garantii) -kontrolli tagamine automatiseerituse kaudu "Mcdonaldiseerumine" muudab sotsiaalse elu ühetaoliseks, jäigemaks ja isikukaugemaks Ritzer ja Weber: ratsionaliseeritus käitumises ohustab isiksust ja vähendab loomingulisust Loengumärkmed 11 Sotsiaalne kihistumine, ebavõrdsus, hüved Katrin Paadam Sotsiaalse kihistumise e sotsiaalse stratifikatsiooni mõistega tähistatakse sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas.
Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOGiks. Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse ,,vabaduse auhinnaga". See määrati talle ,,Eesti ime" läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini
sotsiaalliberalism liberalismi suund, mis käsitleb vabadust kui isiksuse arengu tingimust, kuid riik peab pakkuma samas ühishüviseid ja muid võimalusi sotsiaalne kihistus rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine sotsiaalne lõhe inimgruppide erisused teatud tunnuste alusel sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsialiseerumine ühiskonnaga kohanemine struktuurne tööpuudus suurte ümberkujunduste ajal mingis valdkonnas tekkinud olukord, milles tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus ei ole vastavauses subsiidium otsene rahaline toetus mõnele majandustegevusele
mõlemad käed peaall. Pronksiajal hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse ja rauaaja algul tarandkalmetesse. Keskmise kiviaja ja viikingiaja perioodil hakati inimesi sängitama selge sisekonstruktsioonita kivivaredesse ja Kagu-Eesti idaosas maeti inimesi ka liivast kuhatud kääpadesse, leidis aset ka väheste hauapanustega põletusmatus(Virumaa idaosa elanike ja setude eelkäijate aladel). Sellel ajastul on leitud üksikuid rikkalike panustega matmispaiku, see annab tunnistust ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. Kogu muinasaja vältel usuti, et kõikides elusolendites ja ka osades teatud objektides, paikades on sees vägi. Ent väge leidus ka sõnades. Tarkadeks ja nõidadeks kutsuti neid inimesi, kes oskasid sõnade abil loitisida, nõidud ja ravida haigusi. Inimeses endas arvati väge kõige rohkem olevat peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja 2
(Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Soojades Vahemere vetes tekib kaladel hapnikupuudus. Soojades vetes kiireneb kalade ainevahetus, selleks vajavad nad aga rohkem toitu ja hapnikku. Samas väheneb temperatuuri tõusuga vee hapnikusisaldus. Kalade hapnikuvajaduse tõustes ei suuda veekeskkond pakkuda neile piisavalt hapnikku. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kliimamuutuste tagajärjed kalastikule on äärmiselt negatiivsed, kuna kliima muutumisega kaasneb mere soolsuse, happesuse ja kihistumise muutus. Selle tagajärjel võivad hävineda korallrahud, suureneda võõrliikide ja haiguste levik, olulisemate röövliikide kadumine ning sellega ka kogu toiduahela kokkuvarisemine. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Ookeanide happesuse muutus Ookeanid sisaldavad endas suurtes kogustes süsinikku, olles suuremad süsinukumahutid kui metsad. Tänu võimele hoida endas suuri süsinukuvarusid, kaitsevad ookeanid Maad äkiliste kliimamuutuste eest
jm)?; jm)?; globaliseerumine: riskid ei tunne piire, „demokraatlikkus“ (nt ökoloogiline katastroof); globaliseerumine: riskid ei tunne piire, „demokraatlikkus“ (nt ökoloogiline katastroof); baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ arengumaadesse) arengumaadesse) Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Swedberg, R
kaua. Riigid nagu Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa rajasid tähsamad kaubasadamad ja hakkasid samtui tegelema suuremas jaos kaubandusega. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt suur. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse- varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainete ja ostsid kokku nende toodangut, seda muidugi väga odavalt. Maadevastuste käigus suurenes ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. See tõi omaga kaasa varandusliku kihistumise, mis muutis 17 sajandil liha juba luksuseks. Põllumajanduse areng oli ka intensiivne. Talupojad muudeti sunnimaisteks ja peamiseks sai teoorjus. 4. Asteekide riik Pärast maiade kõrgaja lõppu sai uueks domineerivaks Mehhiko kiltmaa suurriik- asteekide impeerium. Järve keskele saarele rajati oma linn Tenochtitlani. 15.saj vallutasid asteegid suurema osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Nad võtsid omaks Kesk-Ameerika
tugev alus. Marxi lõplik visioon on julge, värsek ja imetlusväärne; Marxi geenius on loonud sünteesi, mis loob õhtumaa inimesele uue perspektiivi (Saarinen, 1996, lk 301- 303). 7 3. KLASSIVÕITLUS Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Vikipeedia, 2013). Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid) (Vikipeedia, 2013). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna
Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võiduni. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Weber arvas, et me peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad
Krohvitööd Välisnurga tegemine *Välisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega teravnurksetena või faasituna. Faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad. *Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk; *Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda. *Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane. *Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantaks...
ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud. Pilet 3 1) Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne sidusus. Varandusliku kihistumise alusel. Ükski ühiskonnakiht ei tohiks jääda ühiskonnaelust kõrvale. Sotsiaalne kihustumine mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusoreientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus - võimalus ühest ühiskonnakihist teise minna. Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea valima vanemate elukutset.
39.8. Immigrandid ei integreeru Eesti ühiskonda 1 2 3 4 5 39.9. Keelelised probleemid, nt eesti keele mitteoskamine 1 2 3 4 5 39.10. Varandusliku kihistumise suurenemine 1 2 3 4 5 39.11. Muu oht 1 2 3 4 5 40. Kes peaks Teiepoolt märgitud ohtude ennetamisega tegelema? Eesti Vabariigi valitsus Kohalik Omavalitsus Politsei Piirivalve
jõukustasemel. Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise nim sotsiaalseks mobiilsuseks. Kihistumine Eestis: Eestis on siisetulekute erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel märkimisväärsed Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine Sotsiaalne lõhe- inimgruppide eristused teatud tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine
Samuti on sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt võimalik tulude ümberjaotamine muudel alustel. Näiteks võib riik osutada teenuseid, mida igaüks kasutada ei soovi. Kas või seetõttu on lubatud näiteks pensionikindlustuse olemasolu. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Põhiseadus ei kirjuta ette näiteks pensionide suurust, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatust või ühiskonna kihistumise kriitilist astet, mis riigile aktiivse tegutsemise kohustuse paneks. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte puhul tuleb eristada objektiivset ja subjektiivset dimensiooni.
o Inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias. Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste(rass,sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel; enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) o Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika
...................................................................................... 13 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 15 7.Lisa 1. Üldhariduskoolid ja päevaõppe klassikomplektid maakonna järgi..........17 2 1 Sissejuhatus Selle essee pealkiri on „Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis“. Regionaalne kihistumine on üks sotsiaalse kihistumise alaliike. Sotsiaalne kihistumine on olukord või protsess, mille tulemusena inimesed ei ole võrdsed vaid grupeeruvad hierahiliselt paiknevatesse klassidesse erinevate näitajate alusel.(Aimre, 1995). Regionaalne kihistumine on elukoha järgi ja piirkonniti ebavõrdsuse olukord või protsess. Autor analüüsib essees, kui palju erinevad näitajad maal ning linnas elavate inimeste vahel. Ajavahemik on alates 1991 aastast kuni tänapäevani. Ajavahemiku valimisel sai
ühesuguse viljakuse, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust. Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised
20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Ta väitis et postindustriaalne ühiskond on informatsioonile juhitud ja teenindusele orienteeritud. Ta lisas ka et postindustriaalne ühiskond peaks asendama agraarühiskonna kui peamise süsteemi. Ta mõtles välja kolm postindustriaal ühiskonna komponenti: 1. Vahetus tootmiselt teenindusele 2. Uute teadusel põhinevate tööstuste keskpunkt 3. Uute tehniliste eliitide tõus ja uue kihistumise põhimõtte saabumine Ta eristab kolme aspekti postindustriaal ühiskonnas: andmed, või informatsiooni kirjeldus maailmast, informatsioon, või andmete korraldamine tähenduslikesse süsteemidesse ja mustritesse nagu statistiline analüüs, teadmus, mida Bell kavandas kui informatsiooni kasutust, et hukka mõista. 21. M. Castells ja võrguühiskond. Ta väidab et me läbime tööstusliku ajastu ja läheme informatsiooni ajastusse. Selline
Kapitalide püsivus, realiseeritavus, maksimeerimine Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka globaalses) struktuurses praktikas. Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega- hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna suletus vs avatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus)- indiviidid positsioonid - hüved => ebavõrdsus Meritokraatia- Meritokraatia (merit väärima, teene) hüved jaotunudvastavalt "teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp'i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid.
▪ Põlispõllud ▪ Kahevälja süsteem (viljakasvatus ja loomakasvatusalasid vahetati) o Hajaasustus ▪ Esimesed väikesed kindlused (mittetootev töö ja ülejäägid) ▪ Territoriaalne printsiip ▪ Pronksitööstus o Meresõiduvõimekus o Ühiskonna kihistumine ▪ Kiviristkalmed – rikkamate inimeste hauad ▪ Kihistumise eeldused – ülejäägid (eraomand), kaubandus, konfliktid (ressursside puudus) ▪ Kihistumise dimensioonid – vara, võim (mõjuvõim), elulaad Rauaaeg • Eelrooma rauaaeg 500-0 e.m.a o Asustus muutus hõredamaks, vähe infot perioodi kohta, juhuleiud • Rooma rauaaeg 0-500 m.a.j o Üleminek põlispõllundusele, keld maaomandus (maalapid üksteise kõrval)
....................... 138 18.1.15. Sekulariseerumine................................................................................... 139 19. Sotsiaalne ebavõrdsus..............................................................................................141 19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. ..........................................................................................142 19.1.2. Kihistumise olemus................................................................................... 142 19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:..................143 19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:..........143 19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad.................................................. 144 19.1.6. Karl Marxi teooria.................................................................
Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus
tegelemine oluline, vältimaks tulevikus suuremaid kulutusi nende püsiva toimetulematuse korral. (4) 2.1 Suur põhikoolist väljalangevus Eesti haridussüsteemi üheks valupunktiks on põhikoolist väljalangevus. Põhikoolist kukub igal aastal välja rohkem kui 1000 last, neist enamused (ca80%) poisid, kes jäävad elus toimetulekuks igasuguse ettevalmistuseta. Osalt on selle põhjuseks vanemate töötus ja perede halb majanduslik olukord mis on tekkinud kiire kihistumise tagajärjel. Kõik õpilased ei ole suutelised õppetundideks iseseisvalt ette valmistuma, vaid vajavad selleks kõrvalist abi ja nõu. Kui kodune toetus ja huvi lapse õpingute vastu puudub, järgneb ka sellele koolist väljalangemine. (4) Koolist väljalangenud noorte tööleidmise võimalused on hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad ning kuritegelikule teele sattumise risk kõrgem. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel kellel puudub eriala ja
Rooma ühiskond oli põhiliselt põllumajanduslik .Rahvast moodustas enamuse talupojad ja rikkused seisnesid suutel maavaldustel . Käsitöö oli arenenud Lõuna-Itaalias ja Etruurias . Vallutuste tagajärjel tõusis Rooma poliitiline tähtsus ja rahvaarvu tõusmisel suurenes kaubanduse tähtsus . Vabariigi lõpus veeti toiduaineid , käsitöötooteid ja luksuskaupu peaaegu kõigisse Vahemeremaadesse . Vallutussõjad täid kaasa aga senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise , sõjasaak ja maksus provintsidelt rikastasid aga eelkõige kõrgklassi ja talupojad pidid aga aastaid sõjaväega kodust eemal olema ja ei suutnud oma perekond ära toita. Nad müüsid oma maa maha , millega rikastusid veelgi kõrgkihi inimesed , ja pidid otsima uut äraelamisevõimalusi . Eriti rängalt mõjus teine Puunia sõda, kui Hannibal oma vägedega Itaaliat rüüstas. Rooma täitus aga endistest talupoegadest proletaaridega
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
Suurem segisti ja jäigem segu nõuavad pikemat segamise aega. Minimaalne segamise aeg kõig 1 kuni 3 minuti piires. Segamisel segu tuheneb ja maht väheneb. Betooni transport ja paigaldus Betooni transpordi segistist pagalduskohale võib jagad akahte ossa: ehituplatsiväline- ja sisenetransport. Betoon tuuakse tehasest ehitusplatsile tavaliselt autosegistiga, harvem ka kallurautoga. Kallurautoga transportimisel esineb kaks tehnoloogilist probleemi segu tardumise ja kihistumise oht. Tardumine oleneb peamiselt ajast ja vähem temperatuurist. Segu valmistamisest tema paigaldamiseni ei tohiks minna üle tunni. See määrab ära betooni võimaliku transportimise kauguse (linnades 20 25 km ja maarajoonides 30 -35 km). Segu kihistub transportimisel erinevate tõugete mõjul ja muutub ebaühtlaseks; jämedamad terad vajuvad põhja, tsement ja vesi kerkivad pinnale. Autosegisti kasutamisel need probleemid jäävad ära, sest segamine võib toimuda sõidu ajal.
· Aolinn- varalinnaline asula muinasajal; tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse rajatud suuremad asulad, kuhu oli koondunud palju käsitöölisi. Aolinnadeks loetakse Tallinnat, Tartut ja Otepääd. · Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. · Vanemad- varandusliku kihistumise käigus esile kerkinud rikkamad ja mõjukamad külade- ja kihelkondade juhid, kes juhtisid ka sõjakäike. · Malev- kihelkonna ja maakonna tasandil moodustatud sõjaline üksus muinasajal. 5. EESTLASTE MUINASUSUND: · Muinasususundi uurimise problemaatika: - Ühtne ja reglementeeritud usund puudus, seetõttu on olid olemas piirkondlikud erinevused. - Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, mille olulisemaks
Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse. Ühiskond valdavalt põllumajanduslik. Käsitöö Roomas kõrvaline. Tõusis linna poliitiline tähtsus. Vallutussõjad tõid kihistumise ja talupoegade laostumise, samuti orjanduse arengu. Suurem kaal kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Tiberius ja Gaius Gracchus üritasid läbi viia maareformi, kuid ei suutnud murda senati vastuseisu, mõlemad hukkusid. 3. Vabariigi langus ja varane keisririik. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Mitmed võimunäljas väejuhid
tervishoiutöötajaid, kuna enamikus Euroopa Liidu riikides on suur puudus neist ja võõrsil pakutakse ka suuremat töötasu. Eestile võib see aga tulevikus kaasa tuua mitmeid tööjõu probleeme, kuna siin tekib puudus kvalifitseeritud meditsiinitöötajatest. Lõpuks võetakse 1 haiglates ja teistes raviasutustes ametisse Euroopa Liidu liikmesriikidest tulevaid immigrante, mis võib kaasa tuua n-ö rahvastiku kihistumise ning see suurendab kuritegevust. Võib väita, et rahvastiku vaba tööjõu liikumine toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Kokkuvõttes saab riik migratsioonist kasu ainult siis, kui suudab soodustada noorte tagasipöördumist Eestisse. Sest tagasi pöördudes on inimeste oskused ja teadmised suurenenud ning nende väärtus tööturul tõuseb. Samuti tuleks riigil hoolitseda eestlaste julgeoleku eest ning kaitsta iseseisvust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
