Krohvitööd (0)

Krohvitööd
Välisnurga tegemine
*Välisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega teravnurksetena või faasituna. Faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad.
*Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele.
*Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda.
*Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead;
*Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk;
*Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks;
Avakülgede krohvimine
*Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad.
*Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda.
*Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane.
*Paigaldatakse raamšabloonid või juhtlauad;
*Kantakse avakülgedele mördikihi ja tasandatakse see, toimingut tuleb korrata nii kaua, kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud.
*Hõõrutakse avaküljed siledaks ja kontrollitakse pinnad rihtlatiga.
*Vasaraga kergelt koputades eemaldatakse juhtlauad.
*Lõpuks tuleb krohvihõõrutiga parandada pisivead.
Sirgjooneliste tõmmiste tegemine
*Tõmmised koosnevad üksikutest arhitektuurilistest profiilidest. Nende ristlõigete piirjooned on kas sirged (liistusarnased) või kõverjoonelised (ümarliistud, simsid jm.).
*Tõmmiste tõmbamiseks kasutatakse vastava kujuga šabloone. Lihtsamad ümarnurgad lagede all aga tehakse käsitsi.
*Vastava profiiliga ja mõõtmetega šabloonid tuleb puidutöökojas varem valmis teha.
Šabloonid karniisi tõmbamiseks
*Sageli on vaja teha krohvitöödel erinevaid arhitektuurilisi (lihtsaid ja keerulisi) tõmmiseid.
*Tõmmised on edasi tõmmatavate šabloonide abil mördist tehtavad sirged või kõverad profiilid .
*Iga tõmmis koosneb erineva suuruse ja kujuga üksikprofiilist.
Sirgjooneliste tõmmiste tegemine
*Paigaldatakse alumise ja seejärel ülemise juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollides neid vaaderpassi ja šablooni järgi.
*Kantakse vööle üksteise järel ja vajalikke tehnoloosi vaheaegu arvestades kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni , šablooni lükatakse juhtlattide vahel edasi.
*Kantakse pinnale vedela viimistluskihi;
*Viimistletakse üksikud kohad, mis šabloonist jäid, kasutades selleks pahtellabidat või hõõrutit.
*Eemaldakse juhtlatid ja puhastakse servad .
Kõverjooneliste tõmmiste tegemine
*Kiilutakse avakülgede vahele laud ja tõmmise keskmesse lüüakse nael .
* Aluspind puhastatakse ja karestatakse.
*Kantakse krohvikihid peale, arvestades tehnoloogilisi vahaegu.
*Kõverjoonelisi tõmmiseid tehakse sirkel šablooni abil
*Vertikaaltõmmised tehakse pärast kõverjooneliste tõmmiste tegemist
Krohvi vead ja nende vältimine
*Lööve - mullikeste ilmumine krohvi pinnale. Iga mulli keskel on valge või kollakas täpp. Mullid tekivad sellest, et mört on valmistatud laagerdamata lubjast, s.t. et lubjas on väikesi kustumata osi. Kollased plekid tekivad seetõttu, et koos liivaga on mörti sattunud väikesi kuivi savi tükke. Liiv tuleb läbi pesta või läbi tiheda sõela lasta.
*Kuivamispraod on tekkinud sellest, et on kasutatud rasvast või halvasti segatud mörti. Praod tekivad ka sellest, et korraga on peale kantud liiga paks mördikiht või kui kantakse õhukeste kihtidena värskelt pealekantud tardumata mördile.
*Krohv koorub lahti või kerkib üles - krohvitud on märjale pinnale või kui pind on pärast krohvimist pidevalt märgunud.
*Pragude võrk - puitpinnad pragunevad mööda krohvipeerge, seljuhul on mördikiht liiga õhuke või peerud liiga laiad . Tellispindadel tekivad praod mööda vuuki, seljuhul on kantud väga õhuke kiht ilma pindu eelnevalt veega niisutades.
*Krohvi lahtitulek aluspinnalt -
Võimalikud vead:
1. Mördi kandmine kuivale, niisutamata pinnale.
2. Tugevama mördi kandmine nõrgemale. Kihid peavad olema peale kantud tugevuse järjekorras.
Krohv praguneb nurkades ja erinevatest materjalidest aluspindade liitekohtades, sest:
1. Pole löödud võrguribasid.
2. Aluspinnad on liiga kuivad.
3. Konstruktsioonid on ebakindlad ja halvasti kinnitatud.
*Kihistuv krohvi põhjustavad:
1. Ebakvaliteetne sideaine või projektile mittevastava margiga krohvimört.
2.Krohvi läbikülmumine enne kuivamist.
3.Krohvikihi kiire kuivamine või pidev niiskumine.
4.Krohvi kuumutamine.
* Pruunid laigud krohvipinnal.
1.Rooste või korstnapigi läbiimbumine krohvist.
2.Krohvitud konstruktsioonide pidev niiskumine.
3.Tahmunud aluspind.
Õnekrohv
*Lobrikrohvikihi paksus - 2-3mm.
*Lobrikiht jätab aluspinna struktuuri paista.
*Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga.
*Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse.
Tihenduskrohvid
*Vetthülgavad ja ka veetihedad.
*Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool.
Torkreetkrohvid
*Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm.
*Pritsitakse krohvipumbaga terasvõrgu peale kihtide kaupa, ühe kihi paksus kuni 1cm.
*Kõik nurgad ja ühendused tehakse kumerad.
Soojuskrohvid
*Kõrgema soojapidavusega krohvid .
*Pannakse juurde lisandeid, mis tõstavad krohvi soojapidavust.
*Pealiskrohv tehakse tugevamast krohvist kui soojuskrohv (soojuskrohv võtab vastu pealispinnal tekkivaid pingeid).
Akustilised krohvid
*Jämedateralised krohvid
*Isolatsioonikihile pealekantavad krohvid.
*Tasandamata pinnaga krohvid.
*Värvimata krohvid.
*Täiteainena kasutatakse poorseid materjale (pimss, kergkruus).
Röntgeni kiirugst tõkestavad krohvid
*Krohvitakse (barüütmaterjaliga) röntgenikabinettide piirdekonstruksioone.
Saneerimiskrohvid
...on krohvid, mida kantakse sooldunud müüritisele.
Nõuded krohvile:
*Suurema veetõrjega
*Kõrge difuussusega
*Soolade suhtes püsiv
*Külmakindel
Polümeerkrohv
*Krohvi nimetus tuleneb krohvis sisalduva polümeerse sideaine järgi.
*Polümeerne sideaine on dispergeeritud (pihustatud vette.
*Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83% mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi , lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi.
*Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse.
*Kui mört on tardunud , alustatakse kattekihi silumist terasest , alumiiniumist või kummiisilutiga.
*Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad keemilise protsesssi tulemusel, polümeersed krohvid aga kivinevad vee välja aurumise tulemusel.
Õhekrohv - soojustussüsteem
*Aluspind peab olema puhas, tasane ja kõva.
* Mustus kõrvaldatakse ja muuhulgas ka murenenud kohad lüüakse puhtaks ja parandatakse.
*Aluspinna ebatasasused silutakse mördiga, kaetakse erimatejaliga või kõrvaldatakse ebatasasused mehhaanilisel viisil.
*Soojustusmaterjal valitakse vastavalt olemasolevale seinakonstruktsioonile (vahtpolüstürool, kõvad min. villad ).
* Soojustuse esimene rida paigaldatakse spetsiaalsele soklisiinile (kinnitatakse seinale tüüblite abil), mille abil saavutatakse sirge toetuspind ja ka soojustuse tugevdatud alaserv.
*Soojustusmaterjal liimitakse seina liimisegu abil. Liim kantakse ühtlase paksu ribana plaadi servale ning keskele pannakse lisaks kaks kuhilat.
*Sirgete seinte puhul võib segu peale kanda segukammiga.
*Punktliimimise meetod. Vähemalt 60% isolatsiooniplaadi pinnast peab olema aluspinnale liimmördiga kinnitatud.
*Segukammi meetod (hambavahe on vähemalt 10x10 mm). Plaadi servad tuleb hoida puhtad.
*Pritsiga pealekandmise meetod
*Seinale pealekandmise meetod. Plaadid pannakse paika vahetult mördi pealekandmist ja surutakse aluse külge kinni. See liimimismeetod on eriti praktiline kui isolatsioonina kasutatakse lamellisolatsiooni.
*Kasutades EPS-isolatsiooni, mille paksus on üle 100mm, tuleb avadest ülalpool kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks.
*Nurkades paigaldatakse isolatsiooniplaadid vaheldumisi , püstviigud ei tohi jääda pealekuti.
*Isolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti.
*EPS-isolatsiooniplaatide puhul kõik isolatsiooniplaatide pinnakõrguserinevused ja ka päikese mõjul pleekinud pind või määrdunud pind lihvitakse.
*Üldjuhul tuleb soojustusplaadid ka lisaks kinnitada spets . tüüblitega.
* Aknapaled ja nurgad tehakse alati enne muu pinna katmist võrguga või pinna katmist.
*Aknapaled ja nurgad tuleb alati tugevdada nurgaliistuga ja nurgaliistu võrk peab ulatuma abiliistuni.
*Liistud kinnitatakse võrgu/alusmördiga. Aknapalevõrk peab olema paigaldatud vähemalt 10cm ülekattega muu fassaadivõrgustiku suhtes.
*Sirgete nurkade tegemisel kasutatakse nurgaliiste ja võrku.
*Nurgaliistuna võib kasutada selleks ettenähtud tugevdatud nurgavõrku.
*Nurgavõrk kaetakse täielikult võrgumördiga.
*Võrk peab ulatuma vähemalt 10cm üle nurga ja fassaadivõrgu suhtes on nurgavõrgu üleulatus vähemalt 10cm.
*Välisnurkade puhul võib kasutada ka näit. alumiiniumist nurgaliiste, kus on võrk juba olemas.
*Tsingitud nurgaliist, millel on valge plastserv. Nurgaliistud surutakse võrgumördisse.
*Määri võrgumörti isolatsiooni peale võrgu laiuselt.
*Mörti võib peale kanda käsitsi või pritsiga.
*Kammi mört lahti ja suru võrk mördisse, tasanda.
*Võrgu üleulatus peab olema 10cm.
*Võrk tuleb suruda võrgumördisse nii, et õhukese mördikihi puhul jääb võrk mördikihi poolepeale ja paksu mördikihi puhul kõige ülemisse kolmandikku.
*Fassaadiavade nurkadesse pannakse tugevdused diagonaalarmeering.
*Tugevduste mõõdud peavad olema umbes 25x25cm.
*Pingutusvõrk paigaldatakse enne üldist võrkude paigaldust pindadele .
*Pinnatöötlust võib alustada kui võrgumört ja krunt on kuivanud.
*Valitsevaid ilmastikuolusid tuleb arvesse võtta. Kõrge temperatuuri ja kõrva tuule puhul tuleb eriti hoolt kanda, et mineraalide baasil mördid ei kuivaks liiga kiiresti. Vastavalt tuleb niisketes tingimustes arvesse võtta pinnakatte aeglasemat kuivamist.
*Töövuukide vältimiseks peab terviklikud pinnad töötlema märga märjale põhimõttel. Pinnatöötlustööle tuleb kaasata piisav arv töötajaid, et terviklikud pinnad saab valmis teha ilma vaheajata.
*Pinnatöötlus tootele vastava krundiga on soovitav, sest see teeb pinnamördi pealekandmise lihtsamaks.
*Krundi kasutamine on eriti mõttekas kui pinnamört on sooniline, et pinnamört ei paistaks läbi.
*Krunt ka tasandab aluspinna niiskusolusid ja võimaldab pinnamördi ühtlasema kuivamise.
*Krunt kantakse peale kui võrgumört on kuivanud.
*Pinnamört kantakse pinnale roostevabast terasest labidaga või pritsiga.
*Pinna paksuse puhul võetakse arvesse mördi terajämedust ja pinnastruktuuri.
*Ühtlase lõpptulemuse saavutamiseks kantakse pinnale mördikiht, mis võrdub tema terajämedusele.
*Ühtlase pinnaga pinnamördid silutakse ringikujuliste liigutustega .
*Mörtide puhul saadakse erinev pinnamuster hõõrudes pinda eri viisil: vertikaalselt või horisontaalselt või ringikujuliste liigutustega. Hõõrutakse plastlabidaga.
*Pinnamördi võib jätta ka pritsituna pinnale.
Nõuded krohvijatele, kes töötavad tellingutel või töölavadel
*Ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaažilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale;
*Trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega.
*Väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajmuise;
*Kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid
Küsimused
1. Millistest koostisainetest koosnevad krohvimördid?(üldiselt)
2.Millised möre nim. õhkmörtideks?
3.Milliseid mörte nim. hüdraulilisteks mörtideks?
4.Milliseid sideaineid kasutatakse õhkmörtide valmistamisel?
5.Milliseid sideaineid kasutatakse hüdrauliliste mörtide valmistamisel?
6.Krohvitööde vajalikkus(6).
7.Millest oleneb krohvimördi tardumiskiirus?
8.Millest oleneb krohvimördi nakkuvus?
9.Millest oleneb krohvimördi veehoidvus ?
10. Millest sõltub krohvimördi plastsus ?
11. Mis on ja millest sõltub krohvimördi mahupüsivus?
12.Mis on märg- ja mis on kuivkrohv ?
13.Kuidas jaotatakse krohve täitematerjali järgi?
14.Kuidas jaotatakse krohve tardumis ja kivinemiskiiruse järgi?
15.Kuidas jaotatakse krohve sideaine järgi?(üldiselt)
16.Kuidas saab reguleerida krohvimördi tardumis- ja kivistumiskiirust?
17.Mineraalsete krohvide liigitus (5)?
18. Lubimörtide plussid ja miinused.
19.Tsementmörtide plussid ja miinused.
20.Täiteaine ülesanded krohvis (2).
21.Vee ülesanded krohvimördis (2).
22.Krohvimördi keemilised lisandid.
23.Krohvimördi mineraalsed lisandid.
24. Krohvimise järjekord.
25.Lööve ja selle põhjused.
26.Kuivamispragude põhjused.
27.Krohvi aluspinnalt lahtituleku põhjused
28.Krohvi kihistumise põhjused.