Ühiskonna töö materjal (1)

ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja  areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit : Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.
AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad . Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud.
RIIGI INSTITUTSIOONID:Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstit. süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus - seaduslikkuse järelevale instit. Seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Igal riigiasutusel on iseloomulikud tunnused: neil on kindel sisemine struktuus ja hierarhia . Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel. Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest. Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud.
ERASEKTOR: Nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduse põhimõttele. Konkurent ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõteid kulub erakapitalile. Ja sellest nim. erasektor. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nendes hõivatud töötajate hulga järgi. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tugevuslubade, kauplsemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta.
KODANIKUÜHISKONNA JA RIIGI SUHTED: Ühiskonna iga koostisosa toimib ja areneb, elab oma elu. Samal ajal on nad omavahel seotud ning sõltuvad üksteisest. Nõnda ei moodusta ühiskonda ainult kolm sektorit , vaid ka suhted sektorite sees ja vahel. Partenlus avaliku ja kolmanda sektori vahel teostub erinevates maades erinevas vormis, ent põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma on sarnased: Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt demineerida. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad pliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliit vastu.
Kihistuse mõiste: mitmed ühisk jaoks olulis tunnused jagavad inim-d kihtidesse e ühisk on sotsiaalselt kihistunud,mängib olul rolli ühisk korrastam, sidumisel,muutub pika aja jooksul.Praegu ühisk arengutempo kiireneb .Sostsiaalne mobiilsus -inim-te v tervete rühmade liikum ühest ühisk.kihist teise.Horisontaalne-ühest linnast,majandusharust teise,Vertikaalne-lihtöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.Sots mobiilsus peegeld ühisk avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused : Sotsiaalne klass-omandisuhe pole ainumäärav,arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Keskklass :teatav elatustase,hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Nüüdisühisk tunnusjooneks kihistumise seotus inim-te haridusnäitajaga.Väheharitud madalad,kehvem töö,ei saa elatustaset parandada. Arusaam inim-te sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust, nahavärvist, soost, rahvusest on muutnud klassipiirid ületatavateks ja tõstnud sots mobiilsust .On kasvanud põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad vanematest erineva ameti. Ühisk on säilitandu hierarhilisuse-ühed inimgrupid omavad ühisk-s kõrgemat positsiooni e staatust kui teised.Kõrge staatusega grupid- eliidid v kõrgklass(juurdepääs riigivõimule).Eliidist eristub mass e tavalised inim-d,kuulub keskklass, sinikraed . Alamklass-kõige madalama sotsiaalse staatusega inim-d, mõistel põlastav alatoon (teevad lihtsat tööd,väike palk,haridustase, kultuursus madalad) Sotsiaalsed rollid: Staatus on inim-te poolt kujundatud ja hinnanguline(eliidist räägit pos-lt,massist neg-lt)Omistatud staatus-muutumatu tunnus (sugu,vanus,rahvus),on inim-le omistatud enese soovist v pingutusest sõltumata.Saavutatud e omandatud staatus-omistatud staatus, teatavate valikute,teenete,pingutuste tulemus(abielu,õpingud) Inimese staatused pole võrdse tähendusega,mõni olul-m, eeldatakse et see tingib teisi karakteristikuid.Sosts status tähendab,et ühisk ootab inim-lt teatud täitumist. Igale staatusele vastab etatud sobiliku käitumise mall. Rollikonflikt -olukord,kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku(õpet õpilase ema) Võimu olemus, ressursid :Võimu tuntuim teoreetik sakslane M.Weber,määratles võimu kui inimese v grupi suutlikkust mõjut teiste tegevust,saavutada sel viisil oma huvide elluviimine .Võimusuhted on ühisk ebavõrdselt jaotunud.Domineerimine-valitsem,ülekaalus olemine,kasut võimusuhete kirjel-ks. Võimu ressursid võivad olla ainelised(omand,capital) ja vaimsed(teadmised,kogemused) Nüüdisajal lisaks Ainelisele kapitalile tähtis inimkapital (teadmised-oskused),sotsiaalne capital(suhted, usaldus,koostöö tieste ühisk.liikmetega).
VÕIMU OLEMUS JA RESSURSID:võim-inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine,jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt.ressursid võivad olla ainelised(omand, kapital ) ja vaimsed(teadmised,kogemused)
VÕIMU TEOSTAMISE MEETODID:kaks tüüpi-sund(kuuletutakse hirmust vägivalla v karistuse eest nt trahvid,vang,vallandamine) autoriteetne (kuuletutakse veendumusest et nõudmised on õigustatud ja targad)Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul,juhte kes omandavad autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele nim karismaatilisteks liidriteks.nüüdisühiskonnason liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus .nt makse makstakse.üldiselt pole riiki, kus oleks vaid ühte tüüpi võim.
RIIGIVÕIMU ERIPÄRA:riigivõimu tunnused-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks,selle otsused on kohustuslikud kõigile,korraldada igapäevaelu,esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises,võimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.riigvõimu komponendid-spets asutused ja institutsioobud,mille kaudu võimu teostatakse,inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks,kirjalikud õigusnormid.
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD:levinuimad on liberalism(ülim väärtus on indiviidi vabadus,majanduses pooldavad vabaturumajandust,konkurentsi,avatud turgusi ja minimaalsed riigi sekkumist,sots nõudmised on maj.poliitikaga seotud,taotletakse ikka vabadust,konkurentsi,individualismi)konservatism(kujunes välja libearismi vastandina,nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile,pooldavad stabiilsust,ettevaatlikke ja järkjärgulisi reforme, kollektiiv (rahvus)on tähtsam kui üksikisik,pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist,maj-s on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandyse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad eeskätt rahvuskiku kapitali ja ettevõtjate huve),kristlik demokraatia(pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale, turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ül on seda leevendada.
VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD: enamlevinud on sotsiaaldemokraatia - keskne väärtus on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile,valitsus regul. maj.eeskätt maksusüsteemig abil,suurema tulu saajatele ka suuremad maksud ,laekuv raha kasutatakse hariduse,sotsvaldkonna ja omavalitsuste edendamiseks,riik peab pehmendama turukonkurentsi ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
PEAMINE HEAOLUREZIIM: konservatiivne mudel(orienteerub eeskätt töötavatele inimestele,kelle palk ja sotstagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused,tunnusjooneks on sotspartnerluse tugevus,tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad mitmete sotskindlustusskeemide haldamist,valitsusele jääb järelvaataja roll)sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (märksõnad on solidaarusus,mis tähendab,et sotshüvesid peaksid saama kõik kodanikud,olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest,peamiseks heaolu pakkujaks on riik) liberaalne heaolumudel(lähtub liberalismi põhiväärtustest, haridus , tervishoid ja eluase on kaubad nagu kõik muu,seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud)