aastat, eeldatav eluiga meestel on 75 ja naistel 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93 %. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Ka mitmete sisemaa linnade elanike arv on viimasel ajal kasvanud Majandus Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainetööstuse-ja korktooted. Töötlev tööstus moodustab 33% ekspordist. Portugal on maailma suuruselt viies tootja volframi, ja maailma kaheksanda suuruselt tootja veini. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Portugali eesmärgiks 2020 aastaks on kasutada 50% taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia.
armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallmaatriksiga (MMKM), sh ka dispersioontugevdatud ja pseudosulamid, plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM) ja süsinikmaatriksiga (SMKM). Komposiitmaterjali maatriks Komposiitide maatriksid on tavalised isotroopsete omadustega materjalid, mida kasutatakse ka mittearmeeritud kujul: metallid ja nende sulamid, plastid, keraamika või grafiit. Plastmaatriks Polümeerplastkomposiitide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, tehnoloogilisus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Nüüdisaegsed polümeerid töötavad temperatuurideni mitte üle 300 - 400 °C. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks kasutamist eelkõige üks liik termoreaktiivsed: epoksü-,
jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum-noorem kiviaeg,mis algas V aastatuhandel e.K.r. ja lõppes II aastatuhande keskel e.K.r., kasutati edasi kivist,luust ja sarvest esemeid,nüüd olid paremini töödeldud,samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad,algas keraamika kasutuselevõtuga Pronksaeg-(II aastatuhande keskpaigast kuni V sajandini e.K.r.)levisid Eestisse pronksesemed. Rauaaeg-jaguneb vastavalt esemetüüpide,matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks: 1)Varane rauaaeg-V sajandist e.K.r. kuni I sajandini p.K.r. 2)Vanem rauaaeg-ehk roomarauaaeg,sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale,Isajandist kuni V sajandi keskpaigani 3)Keskmine rauaaeg-V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni
teras, alumiinium, paber (papp), plast jne. Mõnikord kujundatakse pakendid nii, et väiksemaid osi oleks lihtne eraldada ümbertöötluse hõlbustamise eesmärgil. 4. Energiakasutus – jäätmetest energia tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota. 5. Jäätmetest vabanemine – materjale, mida ei saa taaskasutada, põletatakse või ladustatakse prügilasse. Pakendite tüübid- Klaas, kartong, plast, paber, metall, keraamika. 11. Transport logistikas, veondusstrateegia On logistikas siduv lüli ja on maailma suurim ja dünaamilisem majandussfäär. Transport on kaupadem teenuste või inimeste ümberpaigutamine ehk vedu. Logistika abil üritatakse leida kogukulu minimeerivaid transpordi lahendusi. Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleks vähimad. Veondusstrateegia sisaldab teenuse planeerimise ja juhtimise ning hanke ehk ostu otsused. 12. Kaubaveod
nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.6 1.1 Klaasi saamine Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel. Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. Ajalooliselt sai klaasisulatamine alguse ilmselt keraamika glasuurimisest, varaseimad klaasileiud - Egiptusest pärit klaashelmed – arvatakse olevat valmistatud umbes 2500 a. e. Kr. Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel, haruldaseimaks 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas 3 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid 4 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puit_ja_klaas.htm 5 https://sites.google
esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehtenõelte, kaela- ja käevõrude valuvormide tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks. Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed. Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Eesti vanemal pronksiajal ajavahemikus 18001000 eKr hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus
Kõvadusteimid Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui selle pinda tungib suurema kõvadusega keha. Kõvadust määratakse otsiku (indentori) toime järgi materjali pinda. Vähe deformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulam, karastatud teras) otsik on kuuli- , koonuse- või püramiidikujuline. Kõvadust mõõdetakse otsiku sissesurumise teel. Otsikule rakendatakse küllaltki suurt koormust, mille tagajärjel materjali pind deformeerub plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida pehmem on proovikeha, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga käsutatakse vastavat hüdraulise või mehhaanilise pressi (joon. 1.13.), mille abil surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt D on 10;5;2,5;2 või l mm, jõud F on 9,8...29430 N ehk 1.... 3000 kgf Joonis 1.13. Mehaaniline Brinelli press Joonise...
tulemusrikkalt ammendanud ja interpreteerinud, oli skulptuuris lõppemas ka siin Eestis Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ahti Seppet hingestatus ja osadus ideaalsega ilmnes 1980ndatel Esmased pisiskulptuurid ja objektid olid humoorika alatooniga Hiljem lisandusid sürreaalne nägemus ja perfektne tehnika End kehtestasid kordumatus ja uudsus klassikaliste materjalidekasutamisel: maaliliselt toneeritud puit, pronks, graniit, keraamika ja alumiinium Leebe nali ja vaimukus kasvasid ümber mustaks huumoriks See tähistas pööret: sisse tulid iroonia ja grotesk, tõsised sürrealistlikud väljendusvahendid ,,Hääletu karje" 1987/89 Kuju on kerge sürrealismi alatooniga stiliseeritud rott, mil puuduvad jäsemed Kompositsioonilselt on näha paralleelseid liikumisi, pea ja saba puhul Minimalistlik vorm oli vähestest, mis kipsist metalli jõudis
Põhikooli lõpupoole on õpikud toetavaks ja abistavaks õppevahendiks. Õpilased teevad ise omalevihikud, kuhu nad kirjutavad üles õpitavat, mida nad kaunistavad, ning millest nad pärast õpivad ja kordavad. Selline loominguline ja isetegemine teeb õpitavat meelepärasemaks ja lapsesõbralikumaks. Lastel on tundides loodud võimalused soovitud viisil end väljendada, käsitletut integreeritakse läbi loomingulise legevuse( kunsti, muusika, käeliste tegevuste samas ka läbi luule või keraamika vms) Õpetatakse ka olema kontaktis iseendaga, oma vaimse minaga, kautatakse jooga ja vabastava hingamise tehnikaid. HINDAMINE Koolis kasutatakse nii hindamist kui ka hinnangute andmist. Õpetaja väljendab oma hinnangut õpilase käitumisele sageli minimaalsete abivahenditega pilk, tähelepanu osutamine või selle osutamata jätmine, mõni tunnustav sõna või märkus.Kui tegemist on nn lennult hindamisega, siis sellest ka piisab. Oluline on tähelepanu pöörata vaid sellele,
vormilt veidi sarnane elegantsele sgabellole RUUMIKUJUNUS JA MÖÖBEL 15.-16.sajandist Prantsuse mo obli o itsengu algus Efektsed, rasked nikerdustega kapid ( DRESSER, ARMOIRE) Lauad Baldahhiinvoodi 16. sajandi jooksul levisid Itaalia stilistilised mo jud u le kogu Euroopa Prantsusmaa, Saksamaa, Flandria. Euroopa valitsejate kogud ja lossid sa ilitasid ko rgetasemelist kunsti ta napa evani (vaibad, glasuuritud keraamika, pronksito od, emailmaal jm) Antiikstiilis pronksito od olid eriti ko rgel tasemel Firenzes (Florence), Paduas, Veneetsias Ko rgetasemeline kullassepakunst ta htis ei ole mitte tehniline ta ius, mis on ka muudes piirkondades saavutatud, vaid u lim kunstiline peenus, fantaasia ja maitsekus Veneetsia klaasikunst (cristallo) ajalooline ma rkimisva arsus
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
Ertebølle kultuur kasvas välja Kongemosest, jagatakse kaheks: u 52004500 oli varane ja u 45004000 eKr hiline faas. Ertebølle kultuuri inimesed said oma toidu peamiselt merest. Lisaks kaladele söödi mitmesuguseid molluskeid. Asulakohti varasemast palju rohkem, neid nüüd nii rannikul kui sisemaal. Mõned asulad olid aastaringsed, teised endiselt hooajalised. Ertebølle kultuur on üleminekuks neoliitikumile lõpuosa (alates u 4600 eKr) ongi juba neoliitikumis, kasutusel on keraamika. Ertebølle kultuuri elanikud võtsid keraamika 45 valmistamise kombe ilmselt lõunapoolsetelt rahvastelt, ehkki selle valmistamistehnoloogia on oluliselt erinev. Norras Fosna-Komsa kultuurid. Üks paleoliitilise Hamburgi kultuuri haru jäi pidama Norras, teine haru jõudis Põhja-Jäämere äärde. Fosna kultuur (u 80005000 eKr). Puhas küttide-korilaste kultuur
Linnad ehitati savitellistest ja koosnesid kahest osast: ELUMAJADE osa (lihtrahvas) ja TSITADELL (ülikud) Tsitadell oli künka otsas, täitis kindluse rolli. Poliitilise ja religioosse elu keskus, seal oli viljaladu. Elumajade all oli arenenud kanalisatsioonisüsteem. HÜGIEEN oli väga tähtsal kohal. KULTUUR Orust on leitud 2500 loomapiltidega kivipitsatit, pealised induslaste kirjas, võimalik, et neid kasutasid kaupmehed. Kõrgelt oli arenenud KERAAMIKA. Oli palju osavaid pottseppi võtsid 3500 eKr kasutusele KEDRA. Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega. Induse tsiv kestis 800 aastat, lõpus linnad lagunesid väikesteks kultuurideks.
Kreetal ei olnud kaitseehitisi, Peloponnesosel oli. 8. Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted ,,labürint" ja ,,kükloopide müürid"? Kükloopilised müürid hiiglaslikud kivimüürid Labürint Konossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan 9. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem. Seinamaalid ja reljeefid, keraamika, ehituskunst. Kõrgetasemeliseimad olid kindlustatud lossid ja linnamüürid 10. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Tänu Heinrich Schliemannile 10.PEATÜKK Vanakreeka kunst 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 2. Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? 4
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3
hernhuutlaste liikumise kaudu. 2. Kammkeraamika kultuur. Kammkeraamika ilmumisega seostati varem soome-ugrilaste jõudmist Eestisse. Praeguseks on seda teooriat kõvasti revideeritud. Savinõude kaunistamine kammjäljendite ja lohkudega on siiski laiemalt levinud nähtus, st. Sarnased kultuurid olid levinud ka mitmetes Eestit ümbritsenud maades. Eestisse jõudis kammkeraamika kultuur umbes 4000 ema. Seda iseloomustas varasemast erinev keraamika. Selgelt erinev oli nüüd ka Eesti mandri ja saarte keraamika. Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartes. Pilet nr.13 1.Lennart Meri “Hõbevalge” See raamat ilmus esimest korda 1976. aastal . Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe
Sellega seoses tekkisid boheemlased( väljanägemine vilets) 18,19 saj ( klassitsism) Alexandre Cabanel 20 saj- Andy Warhol Kunstiliigid: Vanemad · Maal( laemaal, seinamaal) · Skulptuur (reljeef- pinnale paigutatud, ümarplastika- monument jne) · Graafika( trükiplaadie tehtud joonistusest paberile tõmmiste tegemine) · Arhitektuur(sakraal arhitektuur- kirikud, profaar arhitektuu- ilmalik, majad jne. · Tarbekunst ( ehituskunst, keraamika,klaasikunst) Uuemad · Videokunst · Graffiti · Elektroonika 1 KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahendid. Klassikalised 5 kunstiliiki on: ARHITEKTUUR e. ehituskunst: 1. Sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, mosee, tempel 2
massilisele tootmisele, mis omakorda soodustas vahetuse arengut teiste piirkondadega. Neoliitikumis võeti kasutusele selliseid kiviliike, mida ei saanud töödelda kildude äralöömise teel vaid neid hakati lihvima ja puurima. Need töötlusviisid võimaldasid välja töötada eseme selgema kuju. Puuriks kasutati torujat luuteravikku, mis pandi vibunööriga pöörlema. Otsa alla raputati märga liiva, mis hõõrudes puuris kivisse rõnga. Teine oluline tunnus oli keraamika kasutuselevõtt. Varaneoliitikumis olid algelised paksu seinaga kumera või terava põhjaga nõud. Selline kuju näitab, et nõud pandi maasse kaevatud lohkudesse. Sellise kujuga anumaid oli ka mugav koldekohas kivide najale panna. Et nõu oleks vastupidavam, segati savisse kivi- või kruusapuru ning kohati ka teokarbitükikesi. Valmistamisel pandi saviribad spiraalselt ülestikku ja suruti põhjast kokku. Savinõude kasutamine võimaldas täiustada toiduvalmistamise tehnoloogiat
· Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina)
KUNSTIAJALUGU ANTIIK 10. VANAKREEKA KUNST Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid VanaKreekas? Filosoofia, teater, kirjandus. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreekakunst? Lisa aastaarvud. 1)arhailine e vana aeg 600480 eKr 2)klassikaline e õitseaeg 480323 eKr 3)hiline e hellenistlik aeg 323 eKr30 pKr Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarm...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
teadus- ning ärikonverentside läbiviimiseks. Auditooriumis hakkavad toimuma nii kunstialased konverentsid-seminarid-diskussioonid kui teiste kultuurivaldkondade tippude etteasted. Oodata on põnevat filmi-, muusika- ja tantsuprogrammi. Hariduskeskus Teisel korrusel asuvad hariduskeskuse õpperuumid on varustatud moodsa info- ja videotehnikaga ning kõige vajalikuga kunstiga tegelemiseks (molbertid, värvid, graafikapressid, keraamika põletusahjud jpm.) Hariduskeskus pakub: * kunstiharidusprogrammid Kumu näituste põhjal lastele, noortele ja täiskasvanutele; * muuseumikool: loengud, kunstistuudio, õpitoad, kunstiklubid lastele ja täiskasvanutele; * kunstiprojektid Kumu näitusesaalides, ateljeedes, õueterritooriumil ja mujal ning nende põhjal koostatud näitused. * Kunstiharidusprogrammides osalejad saavad õppida professionaalsete kunstnike ja
Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilustatud liigitasid arheoloogid kammkeraamika kultuuri. Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud. Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale. Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kondensaatorid Jevgeni Aidamirov 24MEH Tallinn 2009 KONDENSAATORID Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
eeskuju jaapani ja kreeka kunstist dekoratiivseid, tasapinnalisi efekte. Hollandis. Jan Toorop: dekoratiivsed stilisatsioonid. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus ilma ruumilise kujutuseta puhtad värvipinnad on ümbritsetud tumedate kontuuridega (eeskujuks arhailine või kaugete maade kunst) ja sai alguse Prantsusmaal, kus tegutses Pont-Aveni koolkond, mida esindasid mile Bernard ja Paul Gaugin, Jacob Meyer de Haan. Tarbekunstis juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, mosaiigid, plakatid olid dekoratiivsed ja suurte geomeetriliste motiividega. Eestis kuulsaim mööblitootja Thedor Ussisoo. 4.Postimpressionism. Kunstnike seltskond, kes impressionismiga kokkupuutest oma arengusuuna valis. Eredaimad esindajad Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cézanne, kelle looming avaldas mõju paljudele 20. sajandi kunstnikele. Hollandlane Vincent van Gogh maalis alguses porisemate toonidega, hiljem värvid muutusid heledaks ja puhtaks
kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse, millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide. Kunda kultuuri esindajaid oli meie territooriumil umbes 2000. Keeleteadlased on välja selgitanud, et nende sõnavarasse kuulusid sellised sõnad nagu meri, mägi, haug, eile, must ja sugu. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Algas keraamika kasutusele võtuga. Esimesed savinõud olid veel valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipuru, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasin need nõud suuri teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati masse auk või ümbritseti põhi kividega. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta piku e.Kr. Jõudsid meie territooriumile hõimud, kes kaunistasid oma savinõusid kammi kujulise mustriga. Nad kasutasid kivist ja luust viimistletud tööriistu,
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
rauaaega, ehk aega vahemikus 5 saj ekr- 1 saj pkr. aletamine Põllundus, kus saeti maha mets, pandi see põlema ja tühk oli väärtuslik väetis. maaviljelus põhiliselt oli levinud söödiviljelus, kus põld jäeti mõneks aastaks karjamaaks, et looma sõnnik väetaks maad. kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid Kuna oli vaja metalli, tihenes suhlus Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega. Peamised artikklid olid keraamika ja metall. aestid Aastal 98. Tacituse poolt mainitud rahvas, kes olid balti hõimud ja võimalik, et ka eestlased. fennid Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased. Tacitus kirjanik, kelle raamat historia on esmakordne ajalooline teos, sellest ka ajaloo nimi. Kivikirstkalmed Kalme, kus oli inimene maetud kiviringi keskel asuvasse kirstu(Jõelähtme) laevkalmed - Laevakujulised kalmed ehk kivid olid laeva kujuliselt ümber surnu.
ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus.
Kergbetoo 15 n 150,7 149,3 147,8 2120,4 3382,8 627 16 Terea R=20 50 112,8 15,7 7185 ekstruuder polüstüree 17 n 144,3 87,8 50 35,4 691 50,6 18 graniit 26,6 69,3 70,2 326 129 2510 Kerg 19 keraamika 69,3 155,2 126,3 809 1365 590 20 Lubjakivi 51,3 49,7 50 329,3 127,5 2581 21 Klaasvill 101,7 20,3 140,3 24,2 185,6 84,7 Õõnes keraamili 22 ne tellis 243 64,2 119,7 3074 1912 1618 23 Kipsplaat 299,3 200,7 11,8 533,9 708,8 753
Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
- kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a Ürgaja kunst eestis -Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas · Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia, teadmised matemaatikas ja astrononoomias. · Ehitasid suuri asmelisi torne-tsikuraate ehk astmikpüramiide · Tsikuraate kasutati templitena st kultuspaikadena · Mesopotaamiat valitsesid tema ajaloo vältel sumerid, babüloonlased ja süürlased ( babüloon) · Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a Vana Egiptuse kunst U 2800.a ekr-323a. ekr · Vana riik ( 4 dünastiat ) 28.-26.saj eKr
Kirjamärkideks hieroglüüfid, papüürus levinum kirjutusmaterjal. Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus (kuulsaim kirjandusteos ,,Sinuhe jutustus", kirjandus ja usk olid tihedalt põimunud, hümnid jumalatele) ja praktilistele oskustele suunatud teadus, eelkõige geomeetria ja arstiteadus, Võeti kasutusele päikesekalender. 3. Kreeta- Mükeene kultuur Kreeta nn. minoiline ja Mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast, mõlemad kuuluvad pronksiaega. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole. See on seletatav muidugi ka sellega, et Kreekas eneses pole Mükeene kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu Kreetas ulatuvad minoilise kultuuri juured sügavale tagasi
suurplokk plekk tellis, väikeplokk profileeritud metall tehisplaat puitlaast muu roog jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid rullmaterjal puudub muu eterniit välisviimistlus keraamika puudub kergmetall lihtkrohv teras X looduslik kivi looduslik kivi profileeritud metall monoliitne raudbetoon puhasvuuk monteeritav raudbetoon puit plastmass terrasiitkrohv X puit muu
Austria tööstuses on hõlmatud praktiliselt kõik tööstusharud, alates tooraine tootmisest kuni töömahuka lõpptoote viimistluseni välja. Järjest suuremat osakaalu omandavad sisseseaded (selle all tuleb mõista tegevust alates planeerimisest, tootmisest ja tarnimisest kuni montaazini välja, kaasa arvatud muidugi tarkvara), millede ekspordi osatähtsus järjest suureneb. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Praegu tuleneb sotsiaalsest koguproduktist (SKP-st) vaid umbes 3% esmasest sektorist (põllu- ja metsamajandusest), samas langeb 40% sekundaarsele sektorile (kaupade tootmine, energia, mäetööstus). Kolmandast sektorist (teenindus, finantsmajandus, avalik teenistus, kaubandus, transport, turism) pärinevad aga ülejäänud 57% SKP-st. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Ker...
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu". Teatrikunstis prevaleeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu koolkonna muusikaline draama mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid: populaarsed olid heleda värvigammaga maastikumaalid, levinud olid kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uus edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud 16.- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all. Veidi soodsamas olukorras oli teatmeteoste koostamine.
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
• suur kõvadus ja kulumiskindlus, • väike tihedus, Tehnokeraamika puudusteks on: • väike painde- ja tõmbetugevus, • suur haprus, • omaduste suur hajuvus, • halb töödeldavus, • kõrge hind. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja sega- keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, töö- riista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamika on vähese tugevusega ning suure haprusega. Kuna keraamika tõmbetugevus on väike, antakse tugevusnäitajatest tavaliselt painde- või survetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200-3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. 24 23. Komposiitmaterjal Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad.
Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr. Lõunapoolsetes maades tähendas selle algust keraamika ilmumine, põlluharimine ja karjakasvatamine. Kuna eestis oli harimiseks ja karjakasvatamiseks tingimused esialgu halvad, siis Eestis neoliitikumi algus keraamika ilmumine. Saviesemete ilmumine väga suuri muutusi kaasa ei toonud, ikka elati siseveekogude ja mere ääres, tegevusalad olid samad, jätkus aastaringne küla. Sel ajal 3 erinevat arheoloogilist kultuuri. · Kõige varasem Narva kultuur aastast 5000 eKr (savi pole kuigi ühtlane, sees ka
Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas Peipsi järve ja Pärnu jõe) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr. Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kunda kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta. Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde. Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel,
• Veekogude lähedus • Kauplemis- või kogunemis-koha olemasolu • Maastikutingimused Sisemaakogukonnad reeglina liikuvamad Neoliitikum Gordon Childe’i keskne tees: “neoliitilisest revolutsioonist”: neoliitikumi algust märgib üleminek põllumajandusele Välja toodud mitmeid põhjusi: • Rahvastikukasv • Mugavus Neoliitikumile iseloomulik veel • Kivilihvimine • Puurimine: varreauguga kirved nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr) Viljakasvatuse algus Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe, millest kõik ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist. a) – seemnete külvamine, järjepidevat kasvatust ja teadlikku valikut ei kaasne; c) teadlik valik, mis toob kaasa põllumajanduslikult kasvatatavate liikide eristumise looduslikult kasvavatest; e) liigiomaduste muutused sõltuvalt looduslikest
1) Mehaaniline – deformatsioon koormuste mõjul – jäikus, tugevus jm 2) Elektriline – elekrtijuhtivus, elektrivälja mõju 3) Termiline – soojusmahtuvus ja –juhtivus 4) Magnetiline – magnetvälja mõju 5) Optiline – elektromagnetväljakiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime 6) Keemiline – keemiline aktiivsus 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) Metallid 2) Keraamika 3) Polümeerid 4) Komposiidid – 2 või enamat materjali koos 5) Kõrgtehnoloogilised materjalid – pooljuhid, biomaterjalid, targad, nanotehnoloogilised materjalid 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. * koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu) ja ka mittemetallist (C, N, O) * aatomite korrapärane paigutus * tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad * head elekri- ja soojusjuhid; * valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ;
5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha li...
laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis- labürint Kujutav kunst: seinamaalid ja reljeefid elavad, mänglevad, maalilised, inimfiguurid egiptuse poosis, populaarne motiiv oli metsik sõnn ja rituaalsed mängud. Keraamika:värvirõõmus ja dekoratiivne, vaaside kaunistamisel mitu erinevat etappi. Temaatika: mereloomad ja taimed, kas looduslähedaselt või stiliseeritult 3.PELOPONNESOSE PS: ahhailased (vanade kreeklaste hõimud), elulaad karm ja sõjakas, mis mõjutas ka kunsti Arhitektuur: kindlustatud lossid ja linnamürid. Tyrinsi linnus-
saared. Saared asustasid peamiselt hülgekütid. Kekmise kiviaja inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Leitud tolle aegsete haudade järgi võib järeldada, et juba siis usuti hauatagusesse ellu. Haudates on leitud igasuguseid tööriistu ja süüa, mis on kadunule kaasa antud teiselepoole ilma. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum kestis umbes 5000-1800 aastat eKr. Neoliitikumi alguseks loetakse keraamika ilmumist meie alale. Sai alguse Narva kultuur, mis sai nime Narva läheduses leitud leidude järgi. Narva kultuur oli otseses arengupidevuses keskmise kiviaja Kunda kultuuriga. Sarnane oli neil aegadel nii majandus- ja asustusviis. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpiliseks kammkeraamika kultuuriks. Surnud maeti sageli eluasemete juurde või isegi nende sisse
Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust, nende keelest on jäänud meie keelde tundmatu päritoluga sõnu. Järgmine periood on noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000-1800 eKr). Toimuvad olulised muudatused. Võetakse kasutusele keraamika. Idast saabuvad soome-ugri hõimud, sellele viitab kammkeraamika levik meie aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres. Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed.
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
