50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oliss0n
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord..................................................
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]:
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid
5.4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida vähem on tihedus, seda suurem on poorsus, seda rohkem õhu poorid sisaldavad. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. 5.5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest. Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 6. KASUTATUD MATERJALID 1. Raado, L., EPM 3500 Ehitusmaterjalid 1. Osa, . 2013/2014a, [e- knspekt].http://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid- 22/ehitusmaterjalid-epm3500/, (19.09.2014) 2. Unga, A., EPS-soojustusmaterjalid, [artikkel veebist],http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/4_1998/eps.htm, (19.09.2014) 3. Juurvee, U., Silikaatkivi-vana, hea ja kaasaegne materjal,[artikkel veebist],http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne- materjal, (19.09.2014)
10 Järeldus: Ebakorrapärase kujuga kehade poorsused jäävad ette antud vahemikku: graniit 6,47% ±3,73(etteantud vahemik: 0,5 5%), silikaat telliskivi 23,39%±4,19 (etteantud vahemik: 20 35%) Kuna tulemused jäävad kõik etteantud vahemikesse, siis võib järeldada, et katse õnnestus. Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras. Kõige väiksema tihedusega oli mullpolüstüreen. Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. Neil on suurem poorsus, seega nad juhivad soojust paremini. Kokkuvõtteks võib öelda, et katse tulemused olid usutavad. 11 Küsimuste vastused: 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust?
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi.
võimalik kasutada õiget materjali õiges kohas. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest ja poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest, tihedusest ja poorsusest sõltuvad paljud materjali füüsikalised omadused (soojuspidavus, veeimavus, tugevus, jne). Poorsed ja õhksed ehitusmaterjalid on head soojaisolaatorid, kuna poorides ja tühimikus on õhk, ning õhk on väga väikese soojusjuhtivusega. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid