Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Kondensaatorid (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Kondensaatorid #1 Kondensaatorid #2 Kondensaatorid #3 Kondensaatorid #4 Kondensaatorid #5 Kondensaatorid #6 Kondensaatorid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skat1k Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Kondensaatorid

gaas-, vaakumkondensaatoriteks. Püsikondensaatorite eriliigiks on elektrolüütkondensaator, kus kasutatatakse elektroodide vahel elektrit juhtivat elektrolüüti. 2 Kondensaatorite tunnussuurused · Nimimahtuvus ­ kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus. · Mahtuvushälve ehk tolerants ­ lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest. · Nimipinge ­ maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur ­ suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus ­ kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool ­ kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens ­ suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. Kondensaatorite ühendused.

Elektroonika
thumbnail
3
doc

Kondensaatorid

Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. 2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest

Füüsika
thumbnail
7
pptx

Kondensaatorid

Kondensaatorite eesmärk on elektronide säilitamine ja/või juhtida vahelduvvoolu. Samas takistades alalisvoolu (DC) läbipääsu. Kondensaatorite mahtuvust tähistatakse mitmel eri viisil. Kõigepealt tuleks selgeks teha ühikud ja nende teisendused Kondensaatorite tunnussuurused Nimimahtuvus ­ kondensaatorile ettenähtud mahtuvuse suurus Mahtuvushälve ehk tolerants ­ lubatud kõrvalekalle nimimahtuvusest Nimipinge ­ maksimaalne alalispinge, millele kondensaator kestval töötamisel vastu peab Mahtuvuse temperatuuritegur ­ suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist Isolatsioonitakistus ­ kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele Lekkevool ­ kondensaatorit nimipingel läbiv vool Kaonurga tangens ­ suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral Kondensaatorite ehitus ja liigitus Püsikondensaatorid Kilekondensaatorid Keraamikakondensaatorid Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid

Füüsika
thumbnail
13
pptx

Kondensaator

4. Elektrolüütkondensaatorid Teiseks põhiliigiks on muutkondensaatorid, mis jaguneb kolmeks. 1.Häälestuskondensaatorid 2.Seadekondensaatorid 3. Superkondensaatorid Kondensaatori tunnussuurused Nimimahtuvus Mahtuvushälve ehk tolerants Nimipinge Mahtuvuse temperatuuritegur Isolatsioonitakistus Lekkevool Kaonurga tangens . Kilekondensaator Nende materjaliks on metalliseeritud isolatsioonkile . Suure mahtuvuse ja kõrge tööpingega kondensaatorid. Mahtuvus nanofararditest kümnete mikrofararditeni. Kilekondensaatorite monteerimisel ei ole suunal põhimõttelist tähtsust. Keraamikakondensaatorid Senjett Kõrgsagedus Elektrolüütkondensaator Suure mahtuvusega püsikondensaator Superkondensaator Ülikondensaator. Üli suur mahutuvus. Energia salvestamis ja kättesaamis aeg. Kasutusalad Elektrodünaamika Elektrotehnika Elektrostaatika Elektroonika

Füüsika
thumbnail
12
odp

Kondensaator

Kondensaator Kondensaator ● Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent ● Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, ehk võime salvestada elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat. ● Mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala (A) ja mida väiksem on plaatide vahekaugus (d). ● Kondensaator ei juhi alalisvoolu, kuid laseb läbi vahelduvvoolu. Ehitus ● Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast dielektrikukihist. ● Plaatideks on õhukestest metalllehtedest (fooliumist) ribad või metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad. ● Elektroodide küljest lähtuvad kaks ühendusviiku või kontaktpinda. Liigitus ● Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille

EHITUSFÜÜSIKA
thumbnail
2
pdf

Kondensaator

Kondensaator Kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teineteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute

Füüsika
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja

Elektroonika
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6

Mehhatroonika



Lisainfo

referaat kondensaatoritest

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

wilps profiilipilt
wilps: enamvähem aitas isegi
09:46 05-05-2011
babai profiilipilt
babai: Väga kasulik info
16:36 12-09-2009
kertupiiga profiilipilt
kertupiiga: sobis kenasti :) !
20:36 24-11-2009





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun