Keemia meie igapäeva elus ja tööstuses (0)

Sander Leppik
8c
Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses
Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3→CaO+CO2. Kustutamata lupja “kustutatakse” veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina.
CO- süsinikoksiid e. vingugaas ; oksiid ; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara.
CO2- süsinikdioksiid; oksiid ; Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagundamisel. Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää). Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Süsinikdioksiid on loodusliku süsinikuringe oluline osa. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis
NO2- lämmastikdioksiid; oksiid; Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis seostub paljudel loomakasvatajatel silotornidega. Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse . Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma
NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste, parasiitide ning kasvajatega võitlemisel. Ta edastab informatsiooni närvirakkude vahel ning on seotud õppimise, mälu, magamise , valu tundmise ning depressiooniga. Võitleb põletiku ning reumatismiga. Laialt tuntud erektsioonihäire ravim sildenafiiltsitraat (viagra) sisaldab lämmastikoksiidi ning suurendab peenise verevarustust . Põlevkivi põletamisel tekkiv üks peamisi gaase.
Kütuse põlemisel põlemisõhus ja ka kütuses sisalduv lämmastik reageerib hapnikuga ja moodustuvad lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2), mis eralduvad välisõhku. Neid lämmastikoksiide nimetatakse sageli kui NOx. Lämmastikoksiidide heitmed esinevad ka sellisel juhul kui kütus otseselt lämmastikku ei sisalda (nt. maagaas). Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, pinnase küllastumist lämmastikuga ja veekogude üleväetamist.
SO2- vääveldioksiid; oksiid; Vääveldioksiid eraldub väävlit sisaldavate kütuste (peamiselt kivisüsi ja kütteõlid ) põlemisel. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, eriti nendes piirkondades, kus looduslik regulatsioon on tavapärasest nõrgem.
SiO2- ränidioksiid; happeline oksiid; Ränidioksiid esineb looduses liiva, klaasina kristallidena, ja vääriskividena ( kvarts , opaal). Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete . Räni on üks maakoore peamine koostisosa. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja ränivetikad.
H2SO4- väävelhape; hape ; Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi.
KNO3- kaaliumnitraat e. salpeeter; sool; tekib nt. lämmastikhappe ja aluse reageerimisel. Segades KNO3 suhkur saab suitsupommi. Aine ei põle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega võib põhjustada põlengut. Põlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid.
Ärritava toimega.Võib põhjustada neerude kahjustust, mõjub kahjustavalt vere koostisele .Võib põhjustada hingamisteede ärritust, sümtomideks
köha, hingamistakistused, valus kurk. Põhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist. Põhjustab naha ja silmade ärritust, punetust, valu. Mõningatel asjaoludel võib individuaalselt mõjutada vere koostist, mille puhul nitraadid organismis muutuvad bakteroiloogiliselt nitrititeks ja võivad põhjustada mitmeid tervise mõjusid nagu iiveldus , oksendamine, südame- löökide kiirenemine , katkendlik hingamine , krambid .
NH4NO3- ammooniumnitraat ; sool; kasutatakse väetistes. Lahustades ammooniumnitraat ja kaaliumkarbonaat vees ning kristallieseerides saab KNO3. Reaksioon naatriumhüdroksiidiga tekib plahvatusohtlik ammoniaak
NaOH- naatriumhüdroksiid; alus; Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 1998. aastal ulatus naatriumhüdroksiidi maailmatoodang 45 miljoni tonnini. Põhja-Ameerikas ja Aasias kokku toodeti umbes 14 miljonit tonni ja Euroopas 10 miljonit tonni. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib plahvatusohtlik ammoniaak.
NH3xH2O- ammoniaakhüdraad; nõrk alus; Ammoniaakhüdraak(NH3 x H2O) on üks tuntumaid OH-ioonidega ja aluseliste omadustega vesilahus . Ammoniaak NH3 on värvusetu, terava lõhnaga mõnevõrra mürgine gaasiline aine, mis lahusub hästi vees. Vees seostuvad NH3 molekulid tugevasti vee molekulidega, moodustades ammoniaakhüdraadi NH3 x H2O. Ammoniaakhüdraat jaguneb vees osaliselt inoonideks, muutes lahuse nõrgalt aluseliseks.
NH4OH- ammooniumhüdroksiid e, nuuskpiiritus; alus; Ammooniumhüdroksiid ise ei ole põle. Aga ainest eralduvad gaasilise ammoniaagi tekitavad aine pinnale plahvatusohtliku segu õhuga. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik . Moodustab paljude sooladega (nt. KNO3) plahvatusohtlike segusid. Aine on sööbiv. Põhjustab hingamisteede ärritust ja keemilist põletust: pipitustunne, köha, pinnapealne hingamine, neelu haavandid. Auru sissehingamine võib esile kutsuda tõsise tervisekahjustuse. Allaneelates põhjustab seedetrakti söövitust, valu, krambid, iiveldus, oksendamine. Kokkupuutel nahaga on söövitava toimega: punetus , põletus, valu, villid. Aine ja aine aurud põhjustab silmade ärritust ja põletust: punetus, valu, nägemise hägusus. Võib põhjustada siladele sügavaid põletust kuni nägemise kaotuseni. Aine on keskkonnaohtlik. Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist. 25% ammoniaakvesi on tugevatoimeline lämmastikväetis, mis mahavalgununa kahjustab taimestikku ning veekogusse sattununa mürgitab sealset elukeskkonda.
NaCl- naatriumkloriid e. keedusool; sool; Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja –hüdroksiidiga. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Naatriumkloriid on eluks vajalik aine; enamik kudesid sisaldab suuremal või vähemal määral soola. Keedusoola kasutatakse ka näiteks meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamisel, samuti seebi- jt pesuainete tootmisel, keraamika - ja paberitööstuses ja paljudel muudel otstarvetel. Naatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete tänapäevaste materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel.
KCl- kaaliumkloriid ; sool; Kasutatakse maiustutes, mineraalvetes, väetistes. Suurtes kogustes tekitab soolvaevusi.
Na2CO3- naatriumkarbonaat; sool; Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik.
Reageerib ägedalt hapetega. On klassifitseeritud ääritavaks. Võib olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine võib põhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus , köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Kontakt nahaga võib põhjustada ärritust, võimalikud põletused. Ärritav silmadele. Põhjustadab tõsist ärritust ja põletust. Tulemuseks võib olla sarvkesta kahjustus. Pikaajaline kontakt võib põhjustada nina verejooksu , valu rinnus , bronhiiti.
NaNO3- naatriumnitraat; sool; Ei ole tuleohtlik, kuid olles on tugev oksüdeerija võib
kuumutamisel või kokkupuutel redutseerivate või kergestisüttivate ainetega põhjustada süttimist. Plahvatusohtlik kuumutamise , löögi või hõõrdumise tagajärjel. Laguneb plahvatuslikult kuumutamisel üle 538 ° C . Tundlik mehaanilise mõjutamise suhtes. Kahjulik allaneelamisel, võib põhjustada ärritust nahale, silmadele ja hingamisteedele. Võib põhjustada seedekulgla põletikku, kõhuvalu, iiveldust oksendamist,vererõhu tõusu, südame kloppimist, krampe. Põhjustab ärritust, punetust, sügelust ja valu. Mõningatel asjaoludel muutuvad maos bakterite mõjul nitraadid nitrititeks. Nitritite mürgituse (methemoglobiini tekke) tagajärjeks on iveldus , oksendamine, peapööritus, südame kloppimine, krambid, kooma.
Ca(H2PO4)2- monokaltsiumfosfaat; sool; Ca( H2PO4 )2 on monokaltsiumfosfaadi veevabavorm. Esineb teralise pulbri , valgete õhu käes vedelduvad kristallide või graanulitena. Monokaltsiumfosfaati kasutatakse mineraaltoitainete toomisel.
NaHCO3- naatriumvesinikkarbonaat ; sool; See on ka vees lahustuv värvuseta kristalne aine, mille kuumutamisel (100-150°C) laguneb naatriumkarbonaadiks, süsinikdioksiidiks ja veeauruks. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või – sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks eivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis.
CaSO4x2H2O- dehüdreeritud kaltsiumsulfaat; sool; Kasutatakse laialdaselt ehituses, selle saamiseks kuumutatakse kipsikivi 160°C temperatuuri juures. Kuumutamisel temperatuurini 160°C kips osaliselt dehüdreerub
(vastav valem: CaSO4 x 2H2O  CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O). Kipsipulbri kasutamisel reageerib see veega, mistõttu kivistub kiiresti ning moodustub uuesti esialgne kristallveeline struktuur. (vastav valem: CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O  CaSO4 x 2H2O) Ehitusmaterjalina tuntakse kipsi juba ammustest aegadest. Viimastel aastatel on tähelepanu keskpunkti tõusnud. kipsi kasutamine ehitusobjektidel teostatavate viimistlustööde jaoks. Selle tendentsi põhjustajaks on alljärgnevad asjaolud :

• ökoloogiline puhtus kips on ehitusmaterjalide seas kõige väiksema radioaktiivsusega.
  
• kips avaldab soodsat mõju ruumide mikrokliimale, reguleerides nendes olevat õhuniiskuse taset.
  
• kipsiga viimistletud ehituselementidel on suurepärane esteetline väljanägemine.
  
• kipstooteid iseloomustab suur tulekindlus.
  
• kipstooted on hea termo -ning heliisolatsiooniga.
  
• kõrge külmakindlus.
  
• kipstehnoloogiate kasutamine tõstab viimistlustööde tööviljakust.
  

Kasutatud kirjandus:
http://www.google.co m , keemia õpik