tagasi Kroonlinna. Siis otsustas Koidula leida oma lastele kasvataja, kes nende eest peale Koidula surma hoolt kannab. Oma kirjas õele kirjutas ta järgmiselt: ,,Elul ei ole minu kohta õlekõrre võrra väärtust! Alaliselt kasvav nõrkus, tolliviisi suremine...''. Koidula surigi 2.juulil (11.august) 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulal ei õnnestunud oma loomingut trükkimiseks koguda ja välja anda, kuigi ta seda teha kavatses. Tema pärand jäi abikaasa valdustesse, kelle surma järel aastal 1907,said selle pärijateks tütred. Kuid kuna noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, jäi kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24
Rakvere Reaalgümnaasium Mailen Remmelg Merilin Kaja FRANZ JOSEPH HAYDN Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 LAPSEPÕLV............................................................................................................................. 4 TÄNAVAELU........................................................................................................................... 5 HAYDN ABIELUMEHENA.....................................................................................................6 AASTAD ESZTERHÁZY ÕUKONNAS................................................................................. 7 ...
Sõja ajal olid Taavi naine ja poeg üritanud minna Rootsi, kuid see polnud neil õnnestunud. Kui taavi koju jõudis ja ei ole oma naist ja last näinud otsustas ta nüüd oma perekonda otsima minna aga amal ajal kui Taavi lahkus kodust, jõudsidkoju Ilme ja Lembit, kes olid väga õnnelikud, kui kuulsid, et Taavi oli olnud kodus. Kuna Taavi oli ütelnud, et ta läheb Tallinnasse ,võtsid Ilme ja Lembit ka varsti sinna poole suuna. Hiljem kui Taavi sai kokku Ilmega, kellega koos ta kavatses nüüd jälle põgeneda olles väga ettevaatlik. Põgenemist planeeriti mere ääres ja enne põgenemist oli vaja paika panna kindel plaan, et kõik sujuks hästi. Lõpuks kui tundus, et kõik on korras tekkis probleem rahaga ja Roosi Marta saatis Taavi enda üürikorterisse ehteid tooma (mida tegelikult polnud) ja taavi langes lõksu, kus Taavi pidi veetma kaua vangistuses (mis oli väga ränk üle elamine) aga sellegi poolest õnnestus Taavil tema päästva mõttega vangist põgeneda.
positsioonisõda. Prantsusmaa sõjaplaan. Prantsusmaa panustas tugevale kindlustusele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud. Venemaa sõjaplaan. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel - Saksamaa ja Austria vastu. Eesmärgiks oli Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa sõjaplaan. Inglismaa kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. I Maailmasõja osapooled: Keskriigid Antant Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi Suurbritannia
Esimene vaatus lõpeb nii et Anne Maiet hüüdes toast väljub. Eesriie langeb maha. Teine vaatus Algab nii et Peeter istub laua ääres, postimees laual tema ees ja Jüts seob uusi pastlaid. Peeter kutsub Jütsi enda juurde et too lehest talle ette loeks. Seal on kirjas pütt punast soola 9 rubla ,, tangu ,, 8 rubla 20 kopikat (Peeter järeldab sellest et tang maksab nii palju aga tegelt hoopis tangusool) Seda uudist oli Peetrile rääkind Enn ja Peetril oli äritegemise plaan valmis. Ta kavatses Ennult 50 vakka tangu juurde laenata. Peeter peab seda üllaks et Enn tal aitab kasumit teenida ja lubab juba mõttes Maie talle. Oma naisele Annele ta sellest rohkem ei räägi kui ainult et ta nende kõik tangud veskile viib. Anne leiab et Peeter on täitsa mõistuse kaotanud ja seda Ennu vägisi väimeheks tahab. Maie, kuuldes et isa kõik odraviljad minema viinud ja Ennuga saab aru et ta vägisi Erastu Ennule tahetakse anda. Ema aga lohutab teda. Saabuvad Märt ja Aadu viinadega
magama. Vana Egiptuse aegadel 3000 e. Kr. Maale tungisid Fööniksi väed. Suur galaktika valitseja Harmendubiak otsustas peita oma suurima väe maa põue. Ta sõlmis Vana-Egiptuse vaaraoga kokkuleppe kaitsta Fööniksi koodeksit. Vastutasuks lubas ta Egiptusele suurt võimu ja rikkust. Suur valitseja lasi ehitada vaaraodele suuri püramiide ja templeid. Aeg edenes ilusti, kuni Harmendubiaki vaenlane Berackia kavatses varastada kõikvõimsa koodeksi. Puhkes sõda keset Egiptuse välja. Harmendubiaki väed suutsid vaenlased minema tõrjuda. Suur valitseja peitis Fööniksi koodeksi tundmatule maale. Ta pani planeedile kaitseks ümber võimsa nähtamatu seina vaenlaste eest kaitsmiseks. Siiani pole olendid maad külastanud. Chris ärkas veidrate külmavärninatega. Talle tundus, et oli näinud midagi kahtlast, midagi mis oli kohati hirmuäratav. Poiss heitis pilgu kellale. See hakkas kohe kümme saama
publicuse (reformimata riigimaa) tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. Astunud ametisse, esitas Tiberius rahvakoosolekule oma seadusprojekti. Vastavalt sellele polnud ühismaa valdajail õigust kasutada rohkem kui 500 jugerumi (umbes 125 ha) maad perekonnapea kohta ja mitte üle 250 jugerumi kummalegi kahest vanemast pojast. Teised perekonnaliikmed maad ei saanud. Sel moel ei võinud ühe perekonna valdused ületada 1000 jugerumi riigimaad. Vabanenud maa kavatses Tiberius jaotada väikesteks 30 jugerumi suurusteks tükkideks ja jagada vaestele kodanikele põlisrendile ilma edasimüümise õiguseta. Maa jaotamist kodanikele pidi juhtima eriline kolmeliikmeline rahva poolt valitud komisjon. Oma seaduse kaitseks pidas Tiberius rahvakoosolekul kuulsa kõne. "Mööda Itaaliat hulkuvail metsloomadel," kõneles ta, "on koopad ja urkad ööbimiseks, neil inimesil, kes võitlevad ja surevad Itaalia pärast, pole aga muud kui õhk ja valgus
Aasta detsembris. Enne seda oli Napoleon sõlminud Vatikaniga konkordaadi. Sõltumata Prantsusmaal toimunud revolutsioonist ja antiklerikaalsetest hoiakutest olid prantslased oma hingelt ikka veel katoliiklased. Selleks, et õnnelik olla, vajasid prantslased ja vajas korrastatud ühiskond tervikuna katoliku kirikut ja katoliku usku, mis oli ainus, mis pidi andma inimesele kindla ja eksimatu teadmise tema algupärast ja saatusest. Napoleoni nägemust maailmast, mille üle ta kavatses valitseda, kroonis religioon, mida vajati nii sotsiaalsetel kui ka moraalsetel põhjustel. Ja just seda soovis Napoleon prantslastele 1800. Aastal ka anda. Ainsaks tingimuseks seati,et kirik alluks valitsejale. Kuigi Vatikani riigisekretär Ercole Consalvi selle tingimuse vastu protesteeris, oli 1801. Aastal taktikaliseltõigem sõlmida Prantsusmaa ja Vatikani vahel konkordaat. Napoleoni arutluskäik kajastus 1790. Aastal Inglismaal ilmunud konservatismi
Et Delfi oorakel oli Akrisiosele ennustanud surma lapselapse käe läbi, sulges kuningas tütre maa-alusesse vaskkambrisse. Kuid Zeus tungis kullavihmana Danae juurde ja tollel sündis Perseus. Kui Danae lapse ilmale tõi, laskis isa tütre koos pisipojaga kasti panna ja merre heita, Nad randusid Seriphose saarel, kus neid päästis üks lihtne kalur. Juhtus aga nii, et saare kuningas armus Danaesse. Ilusal naisel polnud aga mehe vastu mingeid tundeid ning seepärast kavatses mees isegi vägivalda kasutada. Danaed kaitses tema poeg Perseus. Et Danae tülikast pojast lahti saada, teatas kuningas Perseusele, et jätab tema ema rahule, kui noormees toob talle gorgo Medusa. Sangar toimibki edukalt ning lööb Medusal pea maha. Tagasiteel tutvub ta oma tulevase naisega Andromedaga ning võitleb merekoletisega. Naasnud saarele, näitab Perseus gorgose nägu valitsejale ning viimane kivistub. Teeba kuninga tütar Semele sai aga Zeusiga Dionysose tulevase veinijumala.
Kuna nad oli Ilmega jätnud oma korteri paljalt tänu eest tuttavatele, said nad seal kergesti öömaja, kui selleks oli vajadust .Kõigil, kes olid pagenud Tallinnasse NKVD eest, oli kindel soov ületada meri ja põgeneda. Tallinnas oli korter ka Roosi Martal, kes oli hakanud nüüd Taavi vastu huvi tundma. Kõik mehed said kokku kindlakslepitud kohas, kus nad tegid põgenemisplaane.Taavi õnneks juhtus ime ja ta sai kokku Ilmega, kellega koos ta kavatses nüüd põgeneda. Kuna tal oli varem põgenemisel juhtunud palju äpardusi, oli ta nüüd eriti ettevaatlik. Põgenemist korraldati ühes eraldatud metsanurgas mere ääres. Ennem põgenemist tuli veel väga palju asju korda ajada. Lõpuks, kui kõik oli korras ja saadi minema, tekkisid takistused rahaga. Roosi Marta oli ka põgenike seas ning ta saatis Taavi enda korterisse ehete järele,mida tegelikult ei olnud .Taavi langemine lõksu
nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid. nt. Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul. nt. Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. NB! tuna- ja maks-lauseühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust tegi autojuht avarii. Lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks
allikates Falamuse nime all. Tegemist oli Sitsiilia kuninga Roger II tellitud maailmaatlase kommentaaridega. Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ka välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Liivimaa kroonikas on huvitav lõik kaupmeestest Eestis:"1196. aastal liivlaste piiskopp Meynard, pidanud omadega nõu, kavatses reisida Liivimaalt, Ükskülast Eestimaale, et nende kaupmeestega, kes seal olid talvitunud, edasi sõita Gotlandile." Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud
Kui ma olen nõustunud edasi elama, siis seepärast, et teenida teie kuulsust. Ma kavatsen kirjutada ajaloolistest saavutustest, mida me koos korda saatsime. Hüvasti, mu sõbrad. Kui ma saaksin teid kõiki oma südame vastu suruda" Troonist loobumised ja surm Esmane troonist loobumine toimus 1814. aastal. Napoleon saadeti Elba saarele. Pole kahtulust et esialgu jõudnud Elba saarele polnud Napoleonil mingeid plaane. Ta pidas oma poliitilist elu lõpetatuks ja kavatses nagu lubanud kirjutada oma valitsemise ajaloo. Vähemalt jättis ta esimese poole aasta jooksul sellise mulje. Ta oli rahulik ja tasane.Elba saar anti Napoleonile täielikuks valdamiseks ja saare elanikud võtsid oma uut valitsejat suure austusega vastu. Vaikselt ja üksluiselt möödusid esimesed kuud Elba saarel. Mitte millegagi ega kellegi ees ei lasknud ta välja paista seda, mida ta üle elas.Pikki tunde viibis ta sügavais mõtteis. Juba 1815
[Type text] 4. KOLM SOOVI ,,Jakob Hurt oli Eesti rahvusliku ärkamisaja, esimese eestlaste suurema rahvaliikumise suurkuju ning pikka aega selle liider. Hurda tõstis sellele troonile paljuski tema kõne esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus." (http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1905) Ilm esimest üldlaulupidu ei soosinud, ladistas vihma ja nii ei saanud ka Hurt pikka, põhjalikult ettevalmistatud kõnet ette kanda. Kuid seegi, mida ta ette lugeda kavatses oli vihma tõttu läbi vettinud ning nii jäi Jakob Hurda kõne õige lühikeseks. Ometi oli see, "Kolme soovina" sõnastatud ja nõnda ka ajalikku läinud ülesastumine nii võimas, et seda arutati kaua veel rahva seas ning sellest kujunes Rahvusliku liikumise programm. (Ibid) Esimese soovina soovis Hurt "meelt ja mõistust üleüldse kasu peale mõtelda ja seda kasvatada". Hurt kurtis, et eestlastele läheb pahatihti vaid see korda, mis igaühele isiklikult vajalik ja kasulik on
1218-1211 vallutati Kesk-aasia ja jõuti Induse jõeni. Kaug- Aasiasse jõuti 1220. 1223 jõudsid Tsingis-khaani eelsalgad Dsebee ja Subudai-bagaturi juhatuse all läksid Dnepri kallasteni, kus kohtusid vene ning polovetsi vägedega Mongolid taganesid Aasovi mereni, kus Kalka jõe lähedal toimus lahing, millespurustati vene-polovestsi väed. See Dsebee ja Subudai-bagaturi pealetung kujutas endast ettevalmistavat luureretke, mis teostati Tsingis-khaani käsul. Viimane kavatses ette võtta sõjaretke läände, et vallutada kogu Euroopa. Osalistelt viis plaanio täide Tsingis-khaani poja-poeg Batu-khaan.2 Tsingis-khaani surm Tshingis-khaan suri 18. või 25. augustil 1227. aastal äkilise haiguse tagajärjel Hara-Hoto piiramise ajal. Tsingis-khaani surma ajal ulatus tema impeerium Vaiksest ookeanist Kaspia mereni (vt. fotot 1[1] EE9 1996:58 [2] Parker 2007:60 [3] Tsingis-khaan: http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?
maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. 5. Sõjaplaanid. Saksamaa – Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa- Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Venemaa- Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa-. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. 6. Sündmus, mis sai I MS puhkemise ajendiks. 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 7. Sõja algus, kes kellele ja millal sõja kuulutas. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja
oma näole ja teeseldes süütut. Osavaks tõenduseks on see, et "Prints Võluja" peaks sel hetkel olema juba vana, 40 või nii, kuid Dorian seal näeb välja vaevalt 20 aastat vana. James laseb tal minna, olles ise sügavas segaduses, kuid jätkab jälitamist kui kuuleb tollelt libult, et Dorian on oma hinge kuradile müünud oma näo eest ja ongi sama mees keda ta otsib. Dorian on shokeeritud, kui tema korraldatud jahil lastakse maha üks ajajatest, ja kui see tegelikult on hoopis James, kes kavatses teda tulistada, hirmub ta veel rohkem. Pärast seda püüab Dorian end muuta, veedab aega maal ja, võrgutades maal ära ühe tüdruku (kogemata, muidugi), teeb ta tollele enda arvates heateo, ta maha jättes (teooria järgi, et ta rikub kõik, kellega kokku puutub, arvab ta et säästab tüdrukut). Endale ei tunnista ta, et tegelikkuses rikkus ta vaid järjekordse elu. Maatüdruk - millist meest tahaks ta pärast Dorian Grayd? Koju, raamatukogu ja
Vale, mis ei tee kellelegi haiget, vaid aitab kedagi. Vale tagajärjed Esiteks on alguses kaks varianti, kas vale avastatakse või see jääbki avastamata. Kui saadakse vale teada, siis ei tea enam inimesed, kas see inimene, kes ennem valetas räägib antud hetkel tõtt ja nii jääbki olema, kuni nad uuesti saavad tagasi usalduse tema vastu. Samas, kui vale ei avastata, siis läheb peaaegu kõik nii nagu valetaja kavatses. Miks vale võib ebaõnnestuda? Paljud valed ebaõnnestvad. Valed ebaõnnestuvad mitmetel põhjustel. Näiteks valetajaid on sageli reedetud nende poolt, kellele valetaja on usaldanud saladuse. Paul Ekman (mees, kes uuris inimeste psühholoogiat ja emotsioone ja õppis neid lugema) ei ole keskendunud sellist tüüpi põhjustele, vaid neile, millistega valetaja enda käitumisega end reedab. Lühidalt, on olemas kaks põjust, miks vale ebaõnnestub.
Volmarisse 22juunil kell 400 koos side - ja luurekomando ning polgu staabiga Järgmise rongiga pidi pataljoni toetuseks kohale jõudma 1 suurtükipolgu 1patareiVolmari jaamas sai pataljon al-polk N Reegilt korralduse Stürzenhofi ümbruse vallutamiseks Astudes seal ühendusse Kalevlaste Malevaga, pidi pataljon looma ühtlasi side 3polguga Smurgise juures, millega sakslaste sügav läbimurre Volmari suunas taheti täielikult sulgeda Alles pärast Stürzenhofi vallutamist kavatses diviisi juhatus üle minna üldisele vastupealetungile Pataljon jõudis rindele rännakukorras ja asus pealetungile, ootamata patarei saabumist, mille katteks ta jättis Volmarisse 8 roodu Pataljon murdis soomusauto Vanapagan ja läti patarei toetusel keskpäeval lõplikult sakslaste vastupanu Stürzenhofi juures Sakslaste kaotused osutusid raskeks: kohapeale jäi maha kümmekond surnut, vangi langes 21 landesveerlast, võeti kolm kuulipildujat ja muud varustust Pealetungil andis vaenlasele
Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima . Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3. augustil, 1492 aastal , sõitsid Palo`st (sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3
Esimene vaatus lõpeb nii et Anne Maiet hüüdes toast väljub. Eesriie langeb maha. Teine vaatus Algab nii et Peeter istub laua ääres, postimees laual tema ees ja Jüts seob uusi pastlaid. Peeter kutsub Jütsi enda juurde et too lehest talle ette loeks. Seal on kirjas pütt punast soola 9 rubla ,, tangu ,, 8 rubla 20 kopikat (Peeter järeldab sellest et tang maksab nii palju aga tegelt hoopis tangusool) Seda uudist oli Peetrile rääkind Enn ja Peetril oli äritegemise plaan valmis. Ta kavatses Ennult 50 vakka tangu juurde laenata. Peeter peab seda üllaks et Enn tal aitab kasumit teenida ja lubab juba mõttes Maie talle. Oma naisele Annele ta sellest rohkem ei räägi kui ainult et ta nende kõik tangud veskile viib. Anne leiab et Peeter on täitsa mõistuse kaotanud ja seda Ennu vägisi väimeheks tahab. Maie, kuuldes et isa kõik odraviljad minema viinud ja Ennuga saab aru et ta vägisi Erastu Ennule tahetakse anda. Ema aga lohutab teda. Saabuvad Märt ja Aadu viinadega
Kohates naisi pidi ta veenvalt valetama, et neid lõksu püüda. Kui ta sai teada, et don Carlos otsis just teda, suutis ta veenvalt edasi mängida don Juani sõbra rolli. Don Juan oli ka kaval. Ta suutis osavalt võlausaldaja Dimanchega mängida nii et mees ei jõudnudki talt raha tagasi nõuda. Ka kavalalt lahendas ta Charlotte'i ja Mathurine'i vahelise tüli. Don Juan ei talunud ära ütlemist. Kui naine, kelle pärast don Juan hülgas donja Elvira, ei hoolinud mehe pingutustest, kavatses mees ta röövida. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast esimese ettejuhtuva sümpaatiaga siduda. Enda sõnul armastas ta armastuses vabadust. Erinevalt teistest tolle aja inimestest ei uskunud don Juan ei taevasse, põrgusse ega kuradisse. Nähes vaimu ei hoolinud ta looritatud naise hoiatusest vaid proovis teda mõõgaga torkida. Don Juan põlvnes suursuguse päritoluga suguvõsast
Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale. Proua Sowerberry ja teenija tulid appi ja panid Oliveri luku taha. Noah saadeti härra Bumble juurde ja härra Bumbe arvas et see tuleneb Oliveri ülesöötmisest. Pärast härra Sowerberry kojutulekut andis härra Sowerberry Oliverile tappa
ka tirooli laulukesi. Seetõttu kohtabki Haydni teostes sagedasti neid imepäraseid meloodiaid, enamasti ka lõbusaid ja elurõõmsaid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. Esimesi vilju hakkas andma ka tema suur loomeanne. Krahv Morzini kapellmeistrina töötades oli Haydn armunud ühe oma tuttava, Viini parukameistri Johann Peter Kelleri nooremasse tütresse theresesse ja kavatses neiuga tõsimeeli abielluda. Ent piiga pidas teadmata põhjustel paremaks vanematekodust jalga lasta ja tema isal ei jäänud muud üle, kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Ja Haydn võttis selle ettepaneku vastu. Peigmees oli 28-aastane, mõrsja Maria Anna Aloysia Apollonia Keller- 32. Abielu sõlmiti 1760. aasta 26. novembril ja Haydnist sai tervelt kümneks aastaks õnnetu abielumees. Õsna varsti ilmnes, et ta oli abiellunud ülimalt piiratud, tuima ja riiaka naisterahvaga
muutus 1887. aastast alates tsaarivalitsuse reaktsioonilise poliitika ülistajaks ja vestuse pooldajaks. J. Kõrv reetis rahvusliku liikumise huvid, jutlustades kõige selgrootumat allaheitlikust tsaarivõimule ja eesti rahvuse kadumist ning kutsudes üles siirduma "Keisrli usku"(mida ta ise ei kavatsenud teha). Pärast C. R. Jakobsoni surma oli ta "Sakala" vastutavaks toimetajaks , kuni aastani 1885 , kuigi lehe toimetas peamiselt Rosalie Jakobson. Algul kavatses Kõrv küll pärast "Valguse" käima saamist "Sakala" toimetajaks tagasi minna, kuid ei leidnud endale sobivat asemikku "Valguse" juurde. Ka tekkis tal lahkhelisid Jakobsoni pärijatega. 1882. a. lõpul viis Kõrv "Valguse" Rakverest üle Tallinna. Ajakijandusemaailmas muutud Kõrv peagi kurikuulsaks oma salakaebuste ja kohtuprotsessidega teiste eesti ajalehtede vastu. 1895 suurenes "Valgus" ajalehe trükiarv 10 000-ni , kuid siis sattus Kõrv
kirjaniku T.Simokatta poeetiliste kirjade kogu, mille oli tõlkinud kreeka keelest ladina keelde.1543 avaldas ta oma peateose ,,Taevasfääride pöörlemisest". 6.Milles seisnes maadeavastuse mõju Euroopa arengule? Maadeavastusteni viisid paljud asjaolid, Euroopa valitsejad vajasid väärismetalle, kuna sõditi palju ja kulutused olid suured. Euroopa ülikud vajasid vääriseid selleks, et osta idamaiseid vürtse, siidi ja lõhnaaineid. Lääne suunas purjetades kavatses Indiasse jõuda Christoph Kolumbus. Tema avastuste tulemusena laienesid eurooplaste geograafilised kujutlused, toimus keskaegse maailmavaate ümberhindamine ja algas koloniaalimpeeriumide kujunemine. 7.Milliseid uuendusi majanduselus tõid kaasa maadeavastused? Maadeavastuste tagajärjel vähenes Vahemere-äärsete kaubalinnade osatähtsus, kaubanduskeskusteks muutusid Atlandi ookeani äärsed linnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs,
1Miks puhkes uus maailmasõda? 1.poliitilised eeldused:Rahvaliit ei suutnud enam suurriike ohjeldada ning 1930.aastate lõpul hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhossolvakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ain...
letters to a friend". Ta abiellus uuesti, seekord William Petersi nimelise arhitektiga, sünnitas tütre Olga. See abielu jooksis tema suureks meelehärmiks karile. 1985. aastal pöördus ta Moskvasse tagasi, kus KGB sundis teda avaldama vaba maailma vastu suunatud kirjutisi. 1987. aastal lahkus ta taas Nõukogude Liidust ning saabus ilma ühegi pennita Londonisse. Svetlanale anti peavarju ja toitu ühes vaestemajas, ta kavatses minna kloostrisse. Tundub, et ta loobus sellest mõttest, praegu elab ta tagasitõmbunult ühes väikeses majakeses Inglismaa läänerannikul. Svetlana ei soovi enam kellegagi kohtuda. Kokkuvõte Valisin oma referaadi teemaks Jossif Stalini eluloo, kuna just tema valitses Venemaad sel ajal, kui minu vanaema oli sattunud sinna elama. Vanaema jutustuste järgi oli elu Venemaal üsna hirmuäratav. Seetõttu otsustasin rohkem teada saada tollase riigijuhi
peagi läks Virgo minema. Joonatani ja Veronika suhtele see väike vahejuhtum midagi halba ei teinud. Klara sai jälle metsaülemaga kokku, sest oli vaja kivid ära osta. Klara ajas paberiasjad korda, maksis kivide eest ning üks töömees tõi kivid Pariisi, Tuudami tallu. Talus avastas Klara suure üllatusega, et metsaülem Hardi oli ehitanud sinna väikese varjualuse, kuhu kivid panna. Kätte jõudis Jorma sünnipäev, sellel päeval kavatses Klara oma pojale mingit moodi selgeks teha, et Kalev ta isa on. Klara tahtis enne seda Kaleviga kokku saada ja arutada, kuidas seda teha. Vastupidiselt tema ootustele ei rõõmustanudki Kalev selle uudise peale, sest seitse aastat vaikimist (ka Kalev sai sellest hiljuti teada) oleks võinud tast väga kehva mulje jätta. Sünnipäevapeol rääkis Kalev pojale ära, et ta poisi isa on, kuid tekkis tunne, nagu Jorma oleks arvanud, et tegu on vaid mänguga. Peole tuli ka Veronika
oma näole ja teeseldes süütut. Osavaks tõenduseks on see, et "Prints Võluja" peaks sel hetkel olema juba vana, 40 või nii, kuid Dorian seal näeb välja vaevalt 20 aastat vana. James laseb tal minna, olles ise sügavas segaduses, kuid jätkab jälitamist kui kuuleb tollelt libult, et Dorian on oma hinge kuradile müünud oma näo eest ja ongi sama mees keda ta otsib. Dorian on shokeeritud, kui tema korraldatud jahil lastakse maha üks ajajatest, ja kui see tegelikult on hoopis James, kes kavatses teda tulistada, hirmub ta veel rohkem. Pärast seda püüab Dorian end muuta, veedab aega maal ja, võrgutades maal ära ühe tüdruku (kogemata, muidugi), teeb ta tollele enda arvates heateo, ta maha jättes (teooria järgi, et ta rikub kõik, kellega kokku puutub, arvab ta et säästab tüdrukut). Endale ei tunnista ta, et tegelikkuses rikkus ta vaid järjekordse elu. Maatüdruk - millist meest tahaks ta pärast Dorian Grayd? Koju, raamatukogu ja
sõjaline ja poliitiline nõrkus, rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas) 2. ajend (Tartu maks)- maks (üks mark aastas elaniku kohta) 3. osapooled- algul oli Liivi Ordu vs Moskva tsaaririik; hiljem: Venemaa vs Rootsi, Poola- Leedu, Taani, kes võitlesid ka omavahel. 4. hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail- 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde
* sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike suurriikide vastuolud Sõjaplaanid: * Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. * Prantsusmaa sõjaplaan (nim. plaan 17)- nägi ette lõuna pool asuva Elsass-Lotringi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kaitses end kindlustustega Saksa- Prantsuse piiril. *Inglismaa sõjaplaan- hoiduda sõjategevusest, kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. *Venemaa sõjaplaan- planeeris sõdimist kahel rindel- Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. *Austria-Ungari sõjaplaan- planeeris sõdida kahel rindel- lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu (ühtlasi Saksamaa toetus). Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28.06.1914, mõrvariks oli Serbia terrorist, mistõttu kuulutab Austria-Ungari Serbiale sõja. Sõja tagajärjed:
Oliveri ei antudki korstnapühkijale. Järgmisena tuli surnumatija härra Sowerberry, kellel oli ka soov Oliveri õpipoisiks võtta. Oliver läkski surnumatja juurde. Tale anti juba esimesel väeval koera toitu (liha kont, mis oli koerale hoitud).Hommikul kolistas ukse taga Noah, kes töötas surnumatja juures. Noah ja proua Sowerberry kohtlesid Oliveri halvasti. Ühel päeval võttis härra Sowerberry Oliveri endaga päris töö juurde kaasa ja kavatses poisist teha noore mingi surnu saatja teha, kes käib seal kusagil matuse ronkkäigus kirstu taga. Noah oli sellepeale kade ja hakkas Oliveri veel rohkem mõnitama kasutades Oliveri surnud ema. Oliver ei suutnud seda enam kannatada ja läks Noah'le kallale. Proua Sowerberry ja teenija tulid appi ja panid Oliveri luku taha. Noah saadeti härra Bumble juurde ja härra Bumbe arvas et see tuleneb Oliveri ülesöötmisest. Pärast härra Sowerberry kojutulekut
aastal) seal oli toimunud ka Iisaki ohverdamine. Oktagonaalne e. kaheksakandiline. Moslemitele on see koht tähtis sellepärast, et siin läks Muhamed taevasse, et võtta vastu Jumala käsud. Mosee ehitas kaliif Omar pärast Jeruusalemma vallutamist 635. aastal. Dünastia on Omajaadid. Kivi, millel toimus Iisaki ohverdamine, on kõigile tahtjatele nähtav. 3. Juudi tempel Jeruusalemmas. Templimäel e Morija mäel. Kuningas Taavet tõi seaduselaeka Jeruusalemma.. Ta kavatses ehitada sinna alalise templi Jumalale. Aga Taavet ei teostanud oma kavatsust. Ta pidi piirduma ehitusmaterjali kogumisega. Saalomonist, tema pojast, sai Jeruusalemma esimese templi ehitaja. Templit ehitati 972932. Püha paika valgustasid kõrged aknad ja lambid. Tagaruumis valitses täielik pimedus. Sellest ajast alates oli Jeruusalemma tempel Jumala teenimise keskuseks. Kuningas Saalomoni templi hävitas lõpuks Paabeli kuningas Nebukadnetsar II, kui ta vallutas Jeruusalemma linna 586. e.Kr
kindlustamisele, peljates tõsiselt Vene väe poolseid tiibamise katseid. Venelastel oli arvukas kergeratsavägi. Vasakut tiiba kaitses 30 000 meheline preisi korpus ja paremat 35 000 meheline austria korpus. Bonaparte ei olnud unustanud ka 170 000 mehest koosnevat tugeva reservväe moodustamist, mis paiknes peamiselt Ida-Preisimaa territooriumil. Kui oli vaja, võis ta endale appi kutsuda veel üle Euroopa laiali paisatud garnisoniväed. Ta kavatses vastase väed sisse piirata juba piiri lähedal, et siis Vene 1. ja 2. Läänearmee ükshaaval purustada. Pärast seda kavatses suunduda Moskvasse ja see hõivat ja sealt dikteerida Sankt Peteburgis paiknevale õukonnale rahulepinug tingimusi. Pärast neid sõdu oli tal kavas arved õiendada inglastega. Vesteldes enne Venemaale Tungimist Prantsuse saadikuga Varssavis abee Padtiga ütles Napoleon: "Ma lähen Moskvasse ja lõpetan selle sõja ühe või kahe lahinguga..
· Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda on tegelikult paratamatu nähtus, sest kapitalismi edasiareng toimub ainult sõdade ja kriiside abil.
· Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooniat, Türgi Tagakaukaasiat. · Suurbritannia eesmärk oli lüüa oma ohtlikemat võistlejat, Saksamaad. Saada Türgilt Mesopotaamia ja kindlustuda Egiptuses. · Prantsusmaa tahtis tagasi 1871.a kaotatud Alsace-Lorraaine'i ja vallutada Saarimaa. · Venemaa tahtis Galiitsiat, Kontsantinoopolit ja Musta mere väinu ning hegemooniat Balkanil. · Jaapan kavatses vallutada osa Saksa asumaid ja Hiina alasid. Sõjakäik · 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). · 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu
rootslased lahingus taaniga kopenhaageni all. Taanlased said lüüa. Peale seda läks Rootsi appi Narvale. 30.nov 1700 toimuski Narva all Venemaa ja Rootsi vahel lahing, mille võitsid rootslased. 1701.a vabastati ka Riia sakslaste käest.Sõda jätkus nüüd Poola valdustes. 1701.a tungisid venelased taas Liivimaale. Rootslased ei suutnud venelastele vastu panna ja 1704.a langes vene kätte narva ja tartu. Poolas võideldi märksa paremini. Rootsi ainsaks vaenlaseks jäi Venemaa. 1708.a kavatses Rootsi moskva alla minna ja sundida venelasi alistuma, kuid saabus sügis ja talv, ilmad läksid poriseks ja külmaks, suundus Rootsi hoopis Poltaava kindlust piirma kevade algul. Ka vene väed koos peeter 1 jõudsid sinna. 8.juulil 1709.a said rootslased hävitavalt lüüa. Peales seda vallutas venemaa 1710.a ka riia ja tallinna ja ka osa soomest. Sõja lõpp: Peale Karl12 surma 1718.a algasid pikad rahuläbirääkimised. Sõda lõppes 1721.a Uusikaupunki rahuga. Tähtsamad aastaarvud
Juba koolipäevil alustas ta esimeste kirjatöödega, millest tädipoeg A. Mohrfeldi abiga, ka mõningad trükis ilmusid. Kuna Bornhöhel puudusid võimalused õpingute jätkamiseks, tuli tal otsida iseseisvat leivateenistust. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures, peale seda siirdus ta 1878. aasta kevadel kaubakontori õpilaseks Peterburgi. Peagi sai Bornhöhe aru, et hingelaadile võõras tegevusala ei paku talle rahuldust ning ta kavatses hakata õppima maalikunsti, milleks olid tal ka väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düsseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läksid kaduma. Samal ajal 3 ilmusid trükist algaja kirjaniku esimesed katsetööd: seiklusjutt ,,Röövel ja mõisnik" ja ajakirjas ,, Meelelahutaja" lugu ,,Üks leht Vanapagana tähtraamatust". 1879.a. aasta augustis
Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim. Arest ja hukkamine Pärast Nikolai II troonist loobumist ja Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemise algust arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal tapeti Nikolai Aleksandrovits Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi korraldusel bolsevike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: · 13
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu
kirikusse oma vanaisa Magnus Celsiuse kõrvale. Tema nimi on antud kraatrile Kuul. Tegevused Uppsalas Pärast mitmeaastast eemalolekut naasis Anders Celsius nüüd tagasi kodumaale, täpsemalt Uppsalasse, ja asus astronoomia professori ametikohale. Sellel ajal ei olnud Uppsalas observatooriumit, aga Celsius oli kaasa toonud Prantsusmaalt ostetud kvadrandi ja Inglismaalt soetatud ühejalgse teleskoobi. Maupertuis'lt oli ta kingituseks saanud väikese kvadrandi, mille ta kavatses üles seada oma ema aiamajakeses. Observatooriumi ehitamine Aastal 1738 palus Celsius Rootsi võimudel annetada vahendeid moodsa observatooriumi ehitamiseks Uppsalasse. Tema palvele tuldi vastu ning kolm aastat hiljem oli ehitis valmis kasutamiseks. Celsius oli veennud ülikooli nõukogu ostma suure kivist maja Uppsala kesklinnas, mille katusele konstrueeriti observatoorium. Arvata võib, et Celsiust aitas uue observatooriumi ehitamiseks toetuse leidmisel tema suur tuntus kodumaal
rongkäigud liikuda ainult ümber templi. Eemalt tervikuna mõjuvad templi sambad näivad üksteisega kokku sulavat ja teise müüri moodustavat. See ei muuda aga templit isoleeritud kohaks, vaid jätab ta vaatajale alati avatuks ja ligipääsetavaks. Goethe sai ehituse niisugusest omapärast aru, kui ta Paestumi templi kohta ütles: "Ainult siis, kui kõndida nende ümber, võib tajuda, et neis tõepoolest on elu, võib tunda neist hoovavat seda, mis ehitusmeister kavatses, mida ta sinna kätkes." Juba ammu pandi tähele seost kreeka templi ja inimkeha vahel, mis eriti selgelt väljendub sammaste juures. Ja esmajoones sammaste ehitusviisi poolest erinevadki üksteisest kreeka templiehituse kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil. Vitruvius võrdles nende stiilide sambaid vastavalt mehe, naise ja tütarlapse figuuriga. Dooria stiilis sambal puudub baas ja ta toetub otse templi alusele. Sammast kattis 16 - 20 püstloodset vaokest - kannelüüri
BOHDAN BONDARENKO Bohdan Bondarenko sündis sportlaste perekonnas 30.august 1989. Ta isa on endine kümnevõistleja, parim isiklik tulemus 7500 ning kõrgushüppes 2.16m. Kuigi Bohdan Bondarenko isa töötas kergejõustiklaste treenerina, huvitus poeg hoopis rahvatantsust. Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan Bondarenko võitis sealt hõbemedali. 2006ndal aastal tõusis Bondarenko uuele tulemustetasemele. 10ndal jaanuaril püstitas ta noorte siseruumide rahvuslikel võistlustel uue rekordi, 2.21 meetrit ja tõusis sellega Ukraina par...
all.Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organistasioonidesse.Nõukogude Liidu ülimaks eesmärgiks jäi endiselt maailmarevolutisooni läbiviimine. 8. NSV Liidu liiduvabariigid. Loetelust ära tunda. 9. Massirepressioonid NSV Liidus (tunnis kasutatud lisamaterjalid!) Stalin lasi tappa oma poliitilised konkurendid 1934. aastal kui sai teada, et oleks valimistel saanud palju vastuhääli. Alguses kavatses hävitada vaid need, kes olid kunagi olnud või võisid tulevikus olla tema vastu. Lõputute ülekuulamiste käigus kasutati arreteeritute suhtes nii psüühilist kui ka füüsilist terrorit, kuni nende vastupanu murti ja nad kirjutasid alla kõigele, mida neilt nõuti. Ühelgil protsessil ei esitatud süüaluste kohta süüd tõendavaid dokumente, ainult nende eneste ja väidetatavate kaasosaliste tunnistused.
kaitsesõdade käigus. Pärast Tiberiust kuulutas senat princepsiks pretoriaanide soosiku Gaius Julius Caesar Germanicuse ehk Caligula. Esimesed uue keisri sammud olid väga vabameelsed, aga õige pea läks ta pea kiitusest segi. Caligula meeltesegadus, alalised pidutsemised, tohutud rahvapeod ja uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud. Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast. Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele. Rahvas foorumil nõudis samuti uut keisrit ja senat oli võimetu. 50- aastaselt keisriks saanud Claudius oli vaikne teadlane, kuid kohmakas, hajameelne ja inetu välimusega. 17-aastaselt võimule saanud Nero (54-68. a) sooritas esimestel valitsusaastatel
mida näevad ainult seaduslikest abieludest sündinud inimesed. Vagandid - nendeks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima hoopis maiseid rõõme ja mõnusid. "Roosiromaan" - kask autorit: Guillaume de Lorris (Xiii saj 1. pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66)
Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi
jumala poolt looduga ning kui see kokku ei sobi, siis pole see kunst. Cezanne'i surm Ühel päeval jäi Cezanne põllul töötades tormi kätte. Alles peale kahetunnist paduvihmas töötamist otsustas ta koju minna, kuid teel koju kukkus ta kokku. Mööduv vankrijuht viis ta koju. Ta vana majahoidja hõõrus ta jalgu ja käsi, et vereringet taastada. Selle tulemusel tuli ta tagasi teadvusele. Järgneval päeval kavatses ta tööd teha, kuid hiljem minestas. Modell, kellega koos ta töötas kutsus abi. Cezanne pandi voodisse ja ta ei tõusnud sealt enam iial. Ta suri paar päeva hiljem, 22. oktoobril 1906. Ta suri kopsupõletikku ning ta maeti oma armastatud kodulinna Aix-en-Provence'i kalmistule. 3.Cezanne'i loominguperioodid Paul Cezanne'i elus ja loomingus on välja toodud erinevaid perioode. Ta on loonud sadu maale, mõned neist väga suure turuväärtusega. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
