L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola (1)

L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
Tegelased:
Mäeotsa Peeter Pint , vana talunik
Anne, tema naine
Maie , tema tütar
Jüts, poeg
Erastu Enn – Maie kosilane
Männiku Märt – noor mulk, Maie kosilane
Kure Aadu, vallavalitsuse kasak
Vallakirjutaja
Esimene vaatus
  Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni . Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu .
  Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi.
  Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja.
  Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks. Parim variant oleks Maie, sest ta nii ilus on, aga teda ta võtta ei saaks.
  Siseneb Maie leiva, või ja õllekannuga. Jüts väljendab rõõmu et Maie Märdi kosib. Et isale see mõte ei meeldi, lubab Jüts Maiet ja Märti aidata.
  Kui kõik jälle toast väljas ronib Enn alla ja siunab jälle omaette neid Mäeotsa talu inimesi. Kui kuuleb jälle kedagi tulemas ütleb:”pagana lugu:jälle juba sabatäis teisi taga! Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval.” Ja ronib jälle üles.
  Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Peeter seletab et tema mulke ei salli. Aadu räägib head Märdist, et too päriskohta otsib. Anne kostitab lahkelt Aadut, pakkudes talle süüa ja juua. Anne üritab Peetrile selgeks teha et Märt hea poiss on. Peeter mainib et Erastu Enn on ikka parem kosilane. Anne räägib et Maiele on kavas kaasa anda 50 vakka rukkeid ja teist niipalju otri, nisu. Aadul kõht täis ja läheb ära. Peeter kutsub Jütsi, et ta talle musta vammuse parsilt alla tooks, ta hakkab Erastu poole minema. Kui Jüts üles jõuab, näeb Erastu Ennu. Enn hakkab Peetrit moosima ikka teietades ja teda ülistades. Peeter ütleb Jütsile et kui too hea laps on ja sõna kuulab ja maja valvab seni kuni isa ära on siis saab Jüts pärast uued pastlad jalga.
  Emale ei lubanud isa rääkida et Enn parsil end peitnud oli, Jüts on kahtlev, sest ta lubas õde aidata aga emale seda ennuasja rääkida ei või, otsustab et Maiele rääkida isa ei keelanud. Lähebki välja, uksel põrkab emaga kokku ja tahaks peaaegu öelda aga tuletab meelde et ei tohtinud.
  Anne üksi toas, mõtleb kus kõik on kadunud, tuletab meelde miks ta Ennu ei salli, sest too ütles Annele et ta „ hernehirmutis ” ja „karuohakas” on. Anne leiab et Peeter oma raha ainult raiskab sellele Postimehele.
Esimene vaatus lõpeb nii et Anne Maiet hüüdes toast väljub. Eesriie langeb maha.
Teine vaatus
  Algab nii et Peeter istub laua ääres, postimees laual tema ees ja Jüts seob uusi pastlaid. Peeter kutsub Jütsi enda juurde et too lehest talle ette loeks. Seal on kirjas
pütt punast soola 9 rubla
,,     tangu   ,,     8 rubla 20 kopikat
(Peeter järeldab sellest et tang maksab nii palju aga tegelt hoopis tangusool )
Seda uudist oli Peetrile rääkind Enn ja Peetril oli äritegemise plaan valmis. Ta kavatses Ennult 50 vakka tangu juurde laenata. Peeter peab seda üllaks et Enn tal aitab kasumit teenida ja lubab juba mõttes Maie talle. Oma naisele Annele ta sellest rohkem ei räägi kui ainult et ta nende kõik tangud veskile viib.
  Anne leiab et Peeter on täitsa mõistuse kaotanud ja seda Ennu vägisi väimeheks tahab.
  Maie, kuuldes et isa kõik odraviljad minema viinud ja Ennuga saab aru et ta vägisi Erastu Ennule tahetakse anda. Ema aga lohutab teda.
  Saabuvad Märt ja Aadu viinadega. Minnakse tuppa kus vesteldakse, Märt teeb Annele komplimente ja küsib oma kanapojukese ehk Maie järele. Kui Peeter ja Enn saabuvad tekib segadus . Märt kuuleb et Ennule on Maie lubatud ja küsib siis Peetri käest ise, aga Enn segab koguaeg vahele. Lõpuks ütleb Märdile väga halvasti et temast ei saa tema väimeest nii nagu ei saa ta oma Alutaguse talu tagasi. Kui Peeter ja Enn ära minema hakkasid siis tuli Enn veel korra tuppa tagasi ja irvitas Märdile näkku  ja ütles:”ohjad on minu käes, nüüd mina sõidan. See puder sööge ära, mis mina teile tangudest nüüd keedan” ja läks minema.(palju sõimamist nõgesepõõsaks)
  Märt, Maie ja Anne on toas ja mõtlevad mis nüüd saab. Maie kardab et Märt enam tema juurde ei jää aga Märt ei anna alla. Ta loeb postimehe artiklit ja seletab ka naistele et seal on kirjas hoopis tangusool ja ise muigab. Siis tuleb Märdile pähe Enn üle kavaldada.
  Sisenevad Jüts ja Aadu. Jüts on kindel et Maie  Ennule ei lähe ja ütleb seda ka Aadule aga Aadu nii kindel pole. Ütleb et naiste tujud on nagu kõrkjas tuule käes kaldal . Jüts lubab oma uued pastlad Aadule anda kui Maie peaks Ennule minema.
  Tuleb Märt ja otsib Maiet. Märt tahab Ennu üle kavaldada et tõestada Peetrile et kõik mulgid ei ole petised. Tuleb Maie. Ta on häbelik ja kõhklev, sest ta peab isale valetama kuigi ise ütleb koguaeg Jütsile et valetada ei tohi. Et ta ei suuda peast teksti öelda laseb ta Märdil selle kirja panna, seal seisab: armas taat, mina olen koolis kuulnud , et peab isa sõna kuulma , ja ma tahan sellele minna keda taat omast tarkusest mulle annab.
  Maie jääb üksi teksti harjutama, kahjuks kuuleb seda ukse tagant Jüts kes ei tea et se petutrikk on ja mõistab et Aadul võis õigus olla ja ta oma uued pastlad nüüd kaotab.
Kolmas vaatus
  Algab nii et Peeter istub üksi mures laua taga ja mõtleb et ta poleks pidanud Ennu usaldama.
  Astub sisse Enn, uhke ja upsakas, piip suus , müts peas, käed taskus,kõneleb suure suuga . Nõuab võlga sisse 50 vaka tangu eest 125 rubla. Sõimavad teineteist veidi. Peeter kahetseb et ta temaga lepingu tegi ja Maie talle lubas. Kui Enn lahkub mõtleb Peeter kui halvasti ta Märdile ütles ja mis Anne ütleb kui teada saab.
  Saabub Anne, teeb näo nagu midagi poleks juhtunud ja Peeter ei saa aru et Anne teeskleb, et talle nüüd Enn väimeheks sobib. Siis tuleb Maie kes samuti kiidab Ennu ja end talle lubab, ette lugedes kirja mille Märt kirjutas. Anne ja Maie rõhutavad kogu aeg „ iseenese tarkusest” Peetrile. Kui Maie isale räägib et ta enne hüppaks ojja kui Märdile läheks tormab sisse Jüts kes kukub küsimusi esitama. Maie tirib ta eemale ja seletab et se petuskeem.
  Saabub Märt. Endiselt viisakas, Peeter nüüd samuti väga viisakas ja loodab et äkki mulk teda aitama soostub. Kohtleb teda väga lahkelt. Märt mainib et tahab nende vilja osta ja sis Anne räägib et ta suure raha eest ära lubanud ja et Märt rohkem peab maksma aga Peeter ütleb et mis ta Annet kuulab.
Tuleb Enn oma raha nõudma jälle, seekord kohtu paberiga. Ja lehvitab ka lepingut tema ja Peetri vahel. Peeter häbeneb ja keeldub Maiet talle andmast. Kui Enn Maie vägisi enda juurde tõmbab sekkub Märt ja lükkab Ennu tagasi ,tõukab v nii. Siis avaneb välisuks ja sisenevad Jüts, kirjutaja ja Kure-Aadu. Ennu on terve näidendi vältel taga otsitud, nüüd leitakse. Kirjutaja loeb Ennule ette: nekrutikomisjoni nõudmise peale käsib Arusaate vallavalitsus igaühte kes talupoega Erastu Enn näeb keda vannutatud tunnistajate sõna järele nähtud iseennast vigaseks tegevat oma parema pöidla maharaiumisega et ennast kroonuteenistusest lahti petta : sedasinast kroonu ja valla ülekohust petjat ise või külakasaka abiga kus teda nähtakse jalapealt kinni võtta ja kohtu kätte teenitud nuhtluse ja pettusepalga alla heita.
  Enn viiakse minema aga enne maksab Märt talle 125 rubla Peetri võlga. Peeter on vaimustuses Märdist ja tänab teda ja lubab Maie talle kui Maie teda tahab. Märt laseb Jütsil ette lugeda lehelt mille annab kus seisab et Märt Aluste talu päriseks ostnud on. Kõik hõiskavad rõõmust ja Peeter  on ülimas vaimustuses. Anne tuletab Peetrile endiselt meelde „iseenese tarkusest” tehtud asju. Jüts on õnnelik et ta pastlaid ära andma ei pea. Peeter muudab arvamust mulkide suhtes.