Paul Cezanne (7)

PAUL CEZANNE
Referaat
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2. Elu ja Töö 4
Perekond ja varajased aastad 4
Cezanne – kunstnik 4
Näitused ja teemad 5
Cezanne'i surm 5
3.Cezanne'i loominguperioodid 6
Tume ajajärk Pariis 1861-1870 6
Impressionistlik periood, Provence ja Pariis 1870-1878 6
Küps periood, Provence 1878-1890 7
Viimane, lõplik periood Provence 1890-1905 7
4. Kokkuvõte 9
5. Kasutatud kirjandus 10

1.Sissejuhatus

Paul Cezanne (19. jaanuar 1839. - 22. oktoober 1906.) oli prantsuse kunstnik ja postimpressionismi maalija, kelle töö pani aluse üleminekuks 19 sajandi kunstist uude ja sootuks erinevasse 20. sajandi kunsti. Cezanne loomingut peetakse ka sillaks 19. sajandi impressionismi ja 20. sajandi kubismi vahel. Nii Matisse kui ka Picasso on öelnud, et Cezanne „on meie kõigi isa“.
Cezanne'i töö demonstreerib disaini, värvi ja kompositsiooni meisterlikkust. Tema tihtipeale korduvad ja tundlikud pintslitõmbed on väga omapärased ja selgesti äratuntavad.
Cezanne'i töid oli näitustel suhteliselt vähe. Ta maalis väga palju üksinduses, oli veidi eraklik, kuid sellegipoolest peetakse teda moodsa kunsti üheks suurimaks eelkäijaks. Cezanne oli kaasaegne impressionistidega, kuid ta läks nende huvidest kaugemale, et luua midagi kindlamat ja püsivamat, nagu muuseumide kunst .

2. Elu ja Töö

Perekond ja varajased aastad

Cezanne'id olid pärit väikesest Cesana linnast ja on oletatud, et nende nimi on Itaalia päritolu. Paul Cezanne sündis 19. jaanuaril 1839 Ais-en-Provence'is, Provence'is, Prantsusmaa lõunaosas. 22. veebruaril Paul ristiti kihelkonna kirikus ja tema ristivanemateks said tema vanaema ning onu Louis. Tema isa, Louis- Auguste Cezanne oli ühe eduka pangandusfirma kaasasutaja. Tänu sellele ei pidanud Paul raha pärast muretsema, erinevalt tema teistest kaasaegsetest. Lõpuks sai ta ka suure päranduse. Tema ema, Anne- Elisabeth Honorine Aubert oli elav, reibas ning romantiline, kuid solvus kergesti. Just temalt päriski Paul oma kujutluse ja eluvaated. Tal oli ka kaks nooremat õde: Marie, kellega koos ta iga päev algkoolis käis ja Rose .
Kümneaastaselt läks Paul Saint Joseph'i internaatkooli, kus ta õppis joonistamist hispaania munga Joseph Gibert'i all. 1852 . aastal astus Cezanne Bourboni kolledžisse ( nüüd Mignet' kolledž ), kus ta tutvus ja sai sõbraks Emile Zolaga. Ta jäi sinna kuueks aastaks, kuigi viimased kaks aastat oli ta õpetaja. 1859 . - 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola , kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki , mis vabastas ta kõigist rahamuredest.

Cezanne – kunstnik

Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel. Cezanne'i varajased tööd rõhutasid figuure maastikul . Hiljem hakkas teda rohkem huvitama maalimine otsese vaatlusega. Ta maalimisstiil muutus kergemaks, õhulisemaks ning see mõjutas impressioniste suuresti. Sellegipoolest näeme me Cezanne küpses loomingus tahkestatud, peaaegu arhitektuurilist maalimisstiili. Läbi terve oma elu üritas ta luua meetodit, kuidas kõige täpsemalt kujutada päris maailmas nähtut maalis.

Näitused ja teemad

Cezanne'i töid näidati esimesel Salon des Refusés' näitusel, kus esitati töid, mis polnud vastu võetud Paris Salon'i kohtunike poolt. Salon ei võtnud vastu ühtegi Cezanne'i tööd aastast 1864 – 1869. Cezanne esitas oma töid Salonile kuni 1882. aastani. Sel aastal läbi kaaskunstnik Antoine Guillemet' sekkumise pani Cezanne välja Louis-Auguste Cezanne, kunstniku isa lugemas 'l'Evénement'. See oli tema esimene ja viimane edukas esitis Saloni. Enne 1895 . aastat pani Cezanne koos impressionistidega töid välja kaks korda ( esimesel Impressionistide näitusel aastal 1874 ja kolmandal Impressionistide näitusel 1877 ). Hilisematel aastatel näidati mõnd individuaalset tööd erinevatel venüüdel kuni aastani 1895, mil Pariisi kunstikaupmees Ambroise Vollard korraldas kunstnikule tema esimese sooloekspositsiooni. Vaatamata kasvavale avalikkuse tunnustusele ja majanduslikule edule, otsustas Cezanne maalida aina suuremas üksinduses. Tavaliselt maalis ta Prantsusmaa lõunaosas, oma armastatud Provence'is, kaugel Pariisist. Ta keskendus mõnele teemale ning oli hea igas valdkonnas: natüürmordid, portreed, maastikumaalid . Suplejaid maalis ta enam-vähem peast , kuna aktimodelle oli vähe saadaval. Nii, nagu maastikumaalid, nii olid ka portreed maalitud tuttavatest. Tema modellideks olid mitte ainult tema naine ja poeg, vaid ka kohalikud talupojad ja lapsed. Kuigi Cezanne'i hilisemas loomingus on usuteemat vähe, oli ta pühendunud rooma -katoliiklane ja ta ütles, et kui hindab kunsti, võtab ta oma maali ja võrdleb seda millegi jumala poolt looduga ning kui see kokku ei sobi, siis pole see kunst .

Cezanne'i surm

Ühel päeval jäi Cezanne põllul töötades tormi kätte. Alles peale kahetunnist paduvihmas töötamist otsustas ta koju minna, kuid teel koju kukkus ta kokku. Mööduv vankrijuht viis ta koju. Ta vana majahoidja hõõrus ta jalgu ja käsi, et vereringet taastada. Selle tulemusel tuli ta tagasi teadvusele. Järgneval päeval kavatses ta tööd teha, kuid hiljem minestas. Modell, kellega koos ta töötas kutsus abi. Cezanne pandi voodisse ja ta ei tõusnud sealt enam iial. Ta suri paar päeva hiljem, 22. oktoobril 1906. Ta suri kopsupõletikku ning ta maeti oma armastatud kodulinna Aix-en-Provence'i kalmistule.

3.Cezanne'i loominguperioodid

Paul Cezanne'i elus ja loomingus on välja toodud erinevaid perioode . Ta on loonud sadu maale, mõned neist väga suure turuväärtusega. 10. mail 1999 müüdi Cezanne'i maal Rideau Cruchon et Compotier maha 60.5 millioni dollari eest, see oli sel ajal neljas suurim hind, mis oli maali eest makstud. 2006. aasta seisuga oli see kõige kallim natüürmort, mis oli oksjonil müüdud.

Tume ajajärk Pariis 1861-1870

1863. aastal lõi Napoleon III Salon des Refusés, kus näidati maale, mida ei võetud vastu Paris Salonis. Nende hulgas oli ka noorte impressionistide töid, keda peeti revolutsionäärideks. Cezanne'i mõjutas nende stiil, kuid tema halvad sotsiaalsed suhted nendega (ta näis ebaviisakas , häbelik, vihane ning depressioonis ) tõid kaasa perioodi, mida iseloomustavad tumedad värvid ja laialdane musta värvi kasutus. Tema selle perioodi tööd erinevad teravalt varasematest vesivärvimaalidest ning sketšidest. Selle perioodi tööde hulka kuulub ka maal Le meurtre, mille kohta kasutatakse tihti sõnu antisotsiaalne ning vägivaldne.

Impressionistlik periood, Provence ja Pariis 1870-1878

Peale Prantsuse-Vene sõja algust juulis 1870 lahkusid Cezanne ja tema armuke Marie-Hortense Fiquet Pariisist Marseilles'i lähedale L'Estaque'i, kus ta teemaks oli peamiselt maastik . 1871. aasta jaanuaris kuulutati ta sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaks, kuid sõda lõppes ja paar kolis Pariisi tagasi 1871 aasta suvel pärast nende poja Pauli sündi 1872. aasta jaanuaris kolisid nad Auvers'i Pariisi lähedal. Cezanne'i ema teadis Hortense'st, kuid isa mitte, sest Cezanne kartis , et isa võib vihastada.Ta sai isalt 100 franki taskuraha kuus.
Pisarro elas Pontoise's. Seal ja Auvers'is maalis ta koos Cezanne'iga maastikumaale. Cezanne kirjeldas end tema õpilasena. Pisarro mõju all hakkas Cezanne hülgama tumedaid värve ja ta maalid oli palju heledamad. Jättes Hortense'i Marseilles'i regiooni kolis Cezanne Provence'i ja Pariisi vahel, esitades oma töid esimesel (1874) ja kolmandal (1875) Impressionistide näitusel. 1875. aastal äratas ta koguja Victor Chocquet' tähelepanu, kelle teenustasu pakkus pisut rahalist abi. Kuid Cezanne'i esitatud tööd tõmbasid ligi vaimukust, raevu ja sarkasmi.
1878. aasta märtsis sai Cezanne'i isa Hortense kohta teada ning ähvardas ta rahast ilma jätta, kuid Septembris otsustas ta hoopis Cezanne'ile anda 400 franki pere jaoks. Cezanne jätkas pendeldamist Pariisi ja Provence'i vahel, kuni 1880. aasta alguseni , mil Louis Auguste lasi talle oma koju Jas de Bouffan'i ateljee ehitada. See oli ülemisel korrusel ja sinna lisati suur aken , et põhjavalgus saaks sisse paista. See on säilinud tänase päevani.

Küps periood, Provence 1878-1890

1880-ndate aastate algul jäi Cezanne'ide pere elama Provence'i, sinna nad ka jäid, kui mõned reisid välismaale välja arvata. Hortense'i vennal oli Estaque's maja vaatega Saint Victor'i mäele. Maale sellest mäest (1880-1883) ja teisi maale Gardanne'st (1885-1888) tuntakse mõnikord ka kui „ konstruktiivset perioodi“.
1886 . aasta oli pöördepunkt Cezanne'ide perekonnale . Cezanne abiellus Hortense'ga. Sel samal aastal suri ka Cezanne'i isa, jättes talle valduse, mis oli ostetud 1859. aastal. 1888-ndaks aastaks elas pere endises mõisas Jas de Bouffan, mis oli mahukas maja koos krundi ja lisahoonetega, mis lubasid neile uut luksust. See maja kuulub nüüd linnale ja on piiratult avatud külalistele.
Sel aastal katkestas Cezanne oma sõpruse Émile Zolaga, peale seda, kui viimane tegi tema põhjal tegelase ühes edutus novellis. Cezanne'ile see ei meeldinud ja sõprus, mis sai alguse nooruspõlves oli parandamatult kahjustatud.

Viimane, lõplik periood Provence 1890-1905

Cezanne'i idülliline periood Jas de Bouffan'is oli ajutine. Alates 1890-ndast aastast kuni surmani tabasid teda murettekitavad sündmused ning ta tõmbus sügavamale maalimisse veetes pikki perioode eraklikult. Tema maalid said tuntuks ja nõutuks ning uue põlvkonna kunstnikud austasid teda väga.
Probleemid algasid suhkrutõve puhkemisega 1890-ndal aastal. Haigus muutis ta iseloomu punktini, mil suhted teiste inimestega olid taas rasked. Ta reisis Šveitsi koos Hortense'i ja oma pojaga lootes ehk suhteid nendega parandada. Cezanne naasis Provence'i elama, Hortense ja Paul juunior aga Pariisi. Rahamurede tõttu pidi Hortense naasma Provence'i, kuid nad elasid eraldi eluruumides. Cezanne kolis oma ema ning õe juurde. 1891 . aastal pöördus ta katoliikluse poole.
Ta maalis taas vaheldumisi Jas de Bouffan'is ja Pariisis nagu varemgi. 1895. aastal külastas ta Bibemus'i kivimurde ning ronis Saint Victor'i mäe otsa. 1897 . aastal üüris ta seal majakese ja maalis seal laialdaselt. Need kujud arvatakse olevat inspireerinud arengu algstaadiumis olnud kubismi stiili.
Sel samal aastal suri Cezanne'i ema. See oli kurb sündmus, kuid tegi võimalikuks oma naisega leppimise. Ta müüs tühja maja Jas de Bouffan'is ning üüris koha Rue Boulegon'is, kuhu ta ehitas ka ateljee. Cezanne'i ja Hortense'i suhe oli siiski jätkuvalt tormiline. Paul vajas kohta, kus ta saaks olla üksi. 1901. aastal ostis ta tüki maad piki Lauves'i teed, see oli suhteliselt eraldatud tee Aix' kõrgemal alal, ning lasi sinna ehitada ateljee ( see ateljee on nüüd rahvale avatud). 1903. aastal kolis ta sinna. Vahepeal , 1902 . aastal oli ta koostanud testamendi, millest jättis välja oma naise, pärandades kõik oma pojale. Nende suhe oli nähtavasti taas karile jooksnud (arvatakse, et Hortense põletas mälestusesemed Cezanne'i emast).
1903-ndast aastast kuni oma elu lõpuni maalis ta oma stuudios . 1904 . aastal maalis ta kuu aega Émile Bernardiga, kes peatus seal majakülalisena. Peale Cezanne'i surma sai sellest kohast monument , Paul Cezanne'i ateljee või les Lauves.
Pärand
Peale Cezanne'i surma 1906. aastal näidati tema teoseid Pariisis laiaulatuslikus muuseumisarnases retrospektiivis 1907. aasta septembris. See retrospektiiv tõestas, et ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi kunstnikke.
Cezanne'i tööd inspireerisid Picassot, Braque 'i, Gris'd ja teisi katsetama ning avastama uusi asju.

4. Kokkuvõte

Cezanne oli 19. sajandi üks mõjukamaid kunstnikke. Tema looming inspireeris ning mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka tulevasi kunstnikke. Kuigi teda ei saatnud alati edu, ei andnud ta alla. Ta oli veidi eraklik, ta elus oli palju raskusi, kuid sellegipoolest oli väga hea kunstnik. Teda peetakse ka üheks suurimaks modernismi eelkäijaks.

5. Kasutatud kirjandus

Henri Perruchot „Cézanne“
http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_C%C3%A9zanne