FRANZ JOSEPH HAYDN (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
Mailen Remmelg
Merilin Kaja
FRANZ JOSEPH HAYDN
Rakvere 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
LAPSEPÕLV 4
TÄNAVAELU 5
HAYDN ABIELUMEHENA 6
AASTAD ESZTERHÁZY ÕUKONNAS 7

SISSEJUHATUS

Haydn on muusikalukku läinud eeskätt instrumentaalmuusika loojana. Haydni muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikust stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näideteni. Osalt on tema hilisloomingu väljenduslikkust seostatud juba järgnenud romantismiperioodiga. Eszterhazy õukonnas oli heliloojal võimalik eksperimenteerida uute vormide ja kõladega ning võibki öelda, et klassitsismiajastu uued žanrid kujunesid lõplikult välja just Haydn loomingust. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniažanri rajajaks (2).

LAPSEPÕLV

Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, väikesed Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. Tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema – sündinud Anna Maria Koller – töötas köögitüdrukuna.
Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt. Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev laulmine .
Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukooli ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku ( peakiriku ) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saad muusikaharidust.
Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoos esines sageli ka linnapidustustel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidee ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust.
Joseph oli taibukas ja kõike kuut kiiresti omandab. Ta leidis koguni veel aega tegelda viiuli- ja klavikordimänguga ning tegi selleski osas märkimisväärseid edusaame. Seevastu ei tahetud kuidagi toetada tema katseid ise muusikat kirjutada. Üheksa kooriaasta jooksul sai ta kapelli juhatajalt kõigest kaks kompositsioonitundi.
Kui Haydnil algas häälemurre, mis muutis võimatuks kooris laulmise, vallandati ta pikemalt tseremoonitsemata. Noorukil tuli nüüdsest alustada iseseisvat elu, kannatades puudust ja näguripäevi, ent tehes seejuures pidevat ja visa tööd.
„Kui ma lõpuks oma hääle kaotasin ,“ kirjutas Haydn oma märkmetes, „tuli mul tervelt kaheksa aastat kuidagiviisi toime tulla noorukite õpetamise varal .“ (1).

TÄNAVAELU

Enne Haydn Eszterhazy õukonda jõudis tuli tal tänaval karmi elu elada, mida võib nimetada ka meeleheitlikuks tööotsingu ajaks. Ühtteist õnnestus tal leida - ära elamiseks küll kaugeltki mitte piisavat, kuid vähemalt näljasurmast päästvat. Ta hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit . Tellimusel kirjutas ka mõned oma esimesed muusikapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Ta mõistis, et heliloojaks saamiseks on tal vaja visalt õppida. Tulusaks kujunes tal koostöö Kurz-Bernardoniga, kellega koostöös kirjutati muusika ooperile „ Kõver kurat „. Need noodid ei ole tänapäevani säilinud.
Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja – moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid.
Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas.
1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa , milles väljendus tolle žanri moodsate võtete oskuskilk valdamine ja kalduvus luua lõbusat kirikumuusikat. Sellest olulisemaks osutus tema esimene 1755. Aasta kirjutatud keelpillikvartett . Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembelise mõisniku Karl Joosep Edler von Fürnbergiga. Tiivustatuna Fürnbergi tähelepanust ja materiaalsest toetusest kirjutas Haydn kõigepealt mitu keelpillitrio ja seejärel ka oma esimese keelpillikvarteti, millele peatselt järgnes neid veel ligi paarkümmend. Fürnberg soovitas Haydnit Morzinile. Tegutsedes Morzini juures helilooja ja kapellmeistrina, sai Haydn nii tasuta ulualuse, söögi kui ka palga.
Teenistus osutus küll lühiajaliseks, kuid aitas siiski kaasa Haydn edasistele sammudele heliloojateel (1).

HAYDN ABIELUMEHENA

Töötades Morzini kapellmeistrina oli Haydn armunud ühe oma tuttava nooremasse tütresse ja kavatses neiuga abielluda. Teadmata põhjustel otsustas piiga aga vanematekodust lahkuda ja tema isal ei jäänud muud üle , kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Haydn võttis selle ettepaneku vastu. Peigmees oli 28- ja mõrsja 32aastane. Nii sai temas tervelt kümneks aastaks õnnetu abielumees. Abikaasa hävitas hoolimatult Haydni mitu noodikäsikirja, oli tõeline raiskaja ja äärmiselt nõudlik. Abielludes rikkus Haydn krahv Morzini tingimusi – too võttis oma kapelli üksnes poissmehi. Krahvil tekkisid rahalised raskused ning oli sunnitud kapelli täies koosseisus vallandama. Nüüd ähvardas Haydnit taas oht jääda alalise tööta (1).

AASTAD ESZTERHÁZY ÕUKONNAS

Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris  rikkas Eszterhazy õukonnas, mis asus Viinist 50 kilomeetri kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast lugu pidav vürst Paul II Anton Esterházy. Seal veetis Haydn 30 aastat kapellmeistrina. Tema ülesandeks oli kapelli ja lauljate juhatamine . Peale selle pidi ta kirjutama ka sümfooniaid , oopereid ja kvartette sageli juba järgmiseks õhtuks.
Vürst Eszterhazy teenistuses kirjutas Haydn enamuse oma ooperitest , kvartettidest ja sümfooniatest. Sümfooniaid lõi ta kokku 104!
Haydn sümfooniliste kontseptsioonide määratu väärtus peitub kogu nende suhtelise lihtsuse ja sundimatuse juures inimese vaimse ja füüsilise maailma ühtsuse väga selgesti piiritletud peegeldamises ja väljendamises.
Aastatega saavutas Haydn meisterlikkus täiuse. Ikka ja jälle vaimustas tema muusika Eszterhazy arvukaid külalisi. Helilooja nimi oli laialt tuntud ka väljaspool kodumaad- Inglismaal, Prantsusmaal, Venemaal. Ent kõige selle juures ei olnud Haydnil lubatud ilma vürsti loata tema valdustest kuhugile ära sõita, oma teoseid välja anda ega isegi neid kellelegi kinkida. Vahel õnnestus tal siiski vürsti juurest pääseda ja Viini sõita, et kohtuda sõprade ja tuttavatega. Tõelist rõõmu valmistasid talle kohtumised oma lemmiku Mozartiga. Mozartile meeldis eriti meeldis Haydn kirjutatud kvartette mängida. Selles žanris pidas kuulus helilooja ennast Haydn õpilaseks.
Ometi õnnestus tal nautida ka muid rõõme – armurõõme. 1779 aastal võeti Eszterhazy kapelli tööle abielupaar Polzelli. Laurjatar, kellesse Haydn armus, oli vaid 19aastane. Ilmselt Luigia vastas Haydn tunnetele ehk tema suhtumises ilmnes rohkem omakasupüüdlikkust kui siirust . Igaljuhul nõudis ta alatasa ja väga visalt Haydnilt raha. Arvati ka, et Luigia noorema poja isa võib olla Haydn.
1791. Aastal suri vürst Eszterhazy, kui Haydn oli juba ligi 60aastane. Eszterhazy pärija ei pidanud muusikast lugu ja saatis kapelli laiali ent Haydnist siiski ei loobunud . Nii sai Haydnist vaba mees (1).
HAYDN VABA MEHENA
Pärast orkestri laialisaatmist jäi Haydn küll õukonda palgale, kuid nüüd oli tal seal vähem kohustusi ja tal lubati elada Viinis . Ta sai palju tööpakkumisi. Haydn otsustas sõita Londonisse. Esimene reis toimus 1791–1792. Haydni saabumine tekitas suurt elevust. Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Londonis pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja veel teisi teoseid. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus  Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse (1794–1795). Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Pensionirahast elas ta oma elu lõpuni.
Haydn suri 1809. aastal Viinis (3).
LOOMING
Haydni loomingus arenes sümfoonia õukondlikust meelelahutusest keskendunud kuulamist nõudvaks kontsertteoseks. Haydni 104 sümfooniast on kuulsamad 6 „Pariisi sümfooniat“, 12 „Londoni sümfooniat“, „Lahkumissümfoonia“.
Haydni küpse perioodi sümfooniatele on iseloomulikud aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. Paljud meloodiad meenutavad rahvaviise, see oli tingitud sajandi lõpul süvenenud folkloorihuvist.
Keelpillikvarteti areng Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Kas see žanr muutus meelelahutuslikuks, suhteliselt primitiivse faktuuriga palast keerukaks läbikomponeeritud kontsertteoseks. Kvarteti väiksem esitajate arv ja kammerlikkus võimaldasid selles žanris rohkem eksperimenteerida ja välja töötada võtteid, mis hiljem jõudsid ka Haydni sümfooniatesse. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti.
Haydn vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat (2).
KASUTATUD ALLIKAD

Grünberg, L. (2005). 21 maailmakuulsat heliloojat. Odamees OÜ

Kaldaru, M. (2003). Muusikaajalugu gümnaasiumil. Õhtumaade muusikalugu 1. Konspekt. Avita .

Vikipedia. [10.aprill 2012]
http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn
10