Arved Viirlaid “Ristideta hauad” (0)

Arved Viirlaid “Ristideta hauad”
Esimene osa.
2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal.
3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt.
4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest
maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli ikkagi veel Vene võimu all aga passi tegemisel aitas teda tema vana pruut Marta .
Sõja ajal olid Taavi naine ja poeg üritanud minna Rootsi, kuid see polnud neil õnnestunud. Kui taavi koju jõudis ja ei ole oma naist ja last näinud otsustas ta nüüd oma perekonda otsima minna aga amal ajal kui Taavi lahkus kodust, jõudsidkoju Ilme ja Lembit, kes olid väga õnnelikud, kui kuulsid, et Taavi oli olnud kodus. Kuna Taavi oli ütelnud, et ta läheb Tallinnasse ,võtsid Ilme ja Lembit ka varsti sinna poole suuna. Hiljem kui Taavi sai kokku Ilmega , kellega koos ta kavatses nüüd jälle põgeneda olles väga ettevaatlik. Põgenemist planeeriti mere ääres ja enne põgenemist oli vaja paika panna kindel plaan, et kõik sujuks hästi. Lõpuks kui tundus, et kõik on korras tekkis probleem rahaga ja Roosi Marta saatis Taavi enda üürikorterisse ehteid tooma (mida tegelikult polnud) ja taavi langes lõksu, kus Taavi pidi veetma kaua vangistuses (mis oli väga ränk üle elamine) aga sellegi poolest õnnestus Taavil tema päästva mõttega vangist põgeneda.
Nagu ka paljud tema sõbrad kes on metsavennad hakkab ka taavi ehitades metsas elamiseks endale punkreid. Samal ajal, kui Taavi tegeles metsavendlusega, piinati vanglas Ilmet ja Lembitut, kes olid kinni võetud Roosi Marta reetmise tõttu. Vanglas olles olid Ilme piinad suuremad, kuna ta ootas last ja oli varsti sünnitams. Ilmel ei olnd vanglas kerge kuna üks naine tahtis talt last ära võtta. Ilmet hoiti vangistuses sellepärast, et tema käest taheti saada teada, kus asub ja millega tegeleb tema mees Taavi Raudoja ja tema sõbrad. Ilme aga ei teadnud ja ta lasti vabaks(Ilme lootis, et Taavi lahendab selle asja ära) kokkuleppel, et Lembit jääb nii kauaks vangi kui ta Taavi sinna saadab aga Taavi otsustas (suurte süümekatega) ikka enda kasuks, sest ta arvas , et kui ta sinna läheb siis ta räägib oma sõbrad ka sisse. Siis kui Ilme oma vastsündinud lapsega vangist vabaks lasti läks ta esimese asjana sõbranna Liisa juurde kus ta sai ainult laspsega korra olla ja ööseks ei ole lubatud jääda. Niisiis alustas ilme teekonda koju kus ta kohtus vägivaldsete venelastega kes tahtsid teda vägistada. Koju minnes külmus Ilme laps surnuks ja Ilme jäi ise kopsupõletikku.
Hiljem kui Ilme rääkis Taavile, et Lembitut hoitakse nii kaua kinni kui sa sinna lähed, siis ta võtakse kinni ja räägib teised ka sisse. Taavi mõtles kas minna või mitte ja selle käigus peeti maha tülisid mille lõplik otsus oli tänu tema sõpradele ohverdada oma poeg. Selles pidi Ilme pettuma kuna ta lootis, et Taavi ikka päästab Lembitu ja hakkas endale sisendama seda, et nende poeg Lembit on surnud. Seejärel hoidis Taavi Ilmest mõnaaega eemal kuna ta ei suutnud Ilmega koos olla.
Siis kui Marta nägi ükskord Taavit, siis oli tal nii suur, et ta asus elama külanõukogu majja, kus oli valve .
NKVD (Nõukogude sotsialistliku vabariigi liidu riiklik julge olek ja sisejulgeolek)hakkas hävitama talusid. Koos taludega hävisid ka inimeste lootused ning nad hakkasid NKVD koostööd tegema. Inimestel ei olnud enam kodule toetuda, neid aitas see eesmärk, et nad suudaksid veel oma elugi säilitada. Kuna talude häving oli täies jõus,olid metsavennad vilkad tegutsemaks oma kodude päästmise pärast. Nad andsid vastulööke vaenlastele nii, kuidas suutsid. Kuigi terve küla oli väsinud võitlemistest, andsid nad omalt poolt kõik, mis anda said ja astusid vaenlasele vastu. Paljud inimesed pidasid paremaks surra või kui nende maja maha põletati. Taavi ema oli kinni võetud nii Marta kui ka NKVD poolt, sest nad tahtsid teada, kus asuvad metsavennad, kuid Taavi ema ei ütlenud. NKVD piinas Taavi ema. Metsavennad ründasid vallamaja ja toimus lahing. Sellest võtsid osa nüüd nii naised kui mehed. Taavi ja ta sõbrad saavutasid küll võidu, aga nad olid siiski nõrgemad ja vähemuses.Taavi leidis oma ema ja nad suundusid tagasi metsa. Peale seda toimus veel paar tulevahetust. Kui Taavi paar päeva peale tulevahetus metsas ringi kõndis, märkas ta, et metsas oli poodud nii Roosi Marta kui ka teised eestlastest äraandjad. Taavi hakkas jälle mõtlema edasi liikumisele, mida ta arutas ka koos Ilmega. Ilme arvates võis Taavi teha nii, kuidas heaks arvab , Ilme lubas jääda teda alati koos emaga ootama. Ka salgakapten arvas nii ja tegigi Taavile ettepaneku minna väljapoole. Kapten soovitas Taavil üle mere sõita ja kõnelda eestlaste eest. Eestis on veel kommunismi vastu võitlejaid, kes sooviksid Eestile vabadust.
5. Tegelased
Peategelane Taavi Raudooja- truu oma perele, ei tunnista sõnu``ei saa``, rahumeelne , vanuselt
läheneb 30-nele, on teeninud Soomes
Kõrvaltegelased :
Aadu Mustkivi – kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes.
Hilda - orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud.
Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa.
Hiie Krööt- perenaine , range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema.
Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu
Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik
Tõmm - Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane.
Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine
Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast.
Osvald Roik- Hiie sulane
Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli
olnud metsas redus
Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus
Eduard Tähna e. Piibu Eedi- Kõne defektiga, õpib keeli, koos Taaviga ``soomepoiss``
Jaan Meos , Manivald Pihu - sundmobilisatsiooniga saksa armees , vabatahtlikuna soome armees.
Joakin Lompus- endine ``soomeposs``, kes reetis paarkümend noort leegionimeest, lubab inimestele Rootsi sõitu ja kogub selle eest alusetult raha.
Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht
Tõnis- vang, vanamees , vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev
6. Üks suur probleem oli nõukogude võimu pealetung ja ka see, et oldi nõukogude võimu vastu ja hirm selle vastu, et hakkab üks suur põgenemine mille tagajärel inimesed läksid metsadesse elama.
7. Täid ja mustus näisid olevat NKVD truud abimehed, aidates suurendada unustatud vangide piina LK204 lõik 6
Oh sa fašistlik müürikoi- isegi NKVD keldrid ei pea kinni! Aga peeneks oled selle
pugemisega jäänud vend! LK 221 lõik 6
8. Mulle pakkus selle raamatu lugemine väga palju huvi, sest kui ma alguses hakkasin seda raamatut lugema, ei uskunud ma, et tegemist võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest. Sain teada, et ka eestlaste enda seas oli äraandjaid, kes reetsid oma kaasmaalasi. Samas nende äraandjate saatus oli ka kurb, sest vaenlase eesmärk oli allutada Eesti ükskõik milliste vahenditega. Jubedust tekitavad autori liiga otsekoheselt kirjeldatud inimeste piinamised NKVD poolt.