Viktor Kingissepp (0)

Viktor Kingissepp
Täisnimi: Viktor - Eduard Kingissepp .
Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal
Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune , kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis.
Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise . Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaþiga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine
Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde Meta Alabajeva ( Kingissepp ).
Haridustee: Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 –1906 õppis ta Kuressaare Poeglastegümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled.
Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust , Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks.
1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda .
Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht.
1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite kollektiiviga, kes tegi poliitilist selgitustööd Peterburi eesti tööliste hulgas.
Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolðevike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917...
Viktor Kingissepp on ilmselt kurikuulsaim Eesti kommunist . Tema tegevusaeg langeb Eesti Vabariigi loomisaastatesse ja vanuselt oli ta peaaegu üheealine ühe iseseisvuse looja Jüri Vilmsiga. Kuid Kingissepp tegutses hoopis teisel poolel ja püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. Ideoloogiliselt vankumatu ja Nõükogude ladvikuga väga tihedates sidemetes olev Kingissepp jätkas Eestis õõnestustegevust ka pärast Vabadussõda. 1922. aastal õnnestus Kaitsepolitseil ta aga tabada ning pärast lühikest välikohut lasti ta maha. Nõnda sai Kingissepast kommunistlik märter, keda kogu Nõukogude Liidu eksistentsi jooksul seati eeskujuks teistele. Kingissepa auks nimetati ka Ingerimaal asuv Jamburgi linn ümber Kingissepaks; seda nime kannab ta tänini. Ka Kuressaare linn kandis aastatel 1952–1988 Kingissepa nime.
Võnnu lahing
Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks
selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste
iseseisvuse teel. Saksa okupatsioonivõim Baltikumis Saksa sõjalise
võimu langemisega tekkis aga ajutiselt olukord, kus eestlaste teine
ajalooline vaenlane . Vene imperialism kommunistliku Venemaa näol
võis loota jälle kiskuda meid tagasi oma rüppe sõjalise vallutamise teel
Võitluses N-Venega oli meile suureks kergenduseks Vene kodusõda, mis
nõrgendas tunduvalt enamlaste sõjalist jõudu Kallaletungi vastu idast
võis Eesti loota ka vägevate liitriikide toetusele Selle kohaleilmumine
nõudis aga aega Lähemaist naabritest võis mõnesugust hädavajalist
sõjalist abi anda vaid Soome Abi sealtki oli veel ettevalmistamata ja võis
seetõttu viibida Oodatavas võitluses N-Venega olime seega
välispoliitiliselt asetatud olukorda, kus võisime oma lootused panna
eeskätt rahva oma sõjalisele jõule Eesti saatus ja tulevik olid usaldatud
kõigepealt meie endi kätesse
Sisepoliitiliselt oli valitsus küll õnneliku käega asunud energilisele
riiklikule ülesehitavale tööle kõigil aladel Riiklik võim oli aga sõja alates
alles loomisjärgus Ka kohtadel puudus suurelt jaolt kindel võimuaparaat
valitsuse korralduste elluviimiseks Ülesehitavat tööd takistasid ka Saksa
okupatsioonivõimud ja eriti suuremais linnades kiirelt leviv enamlus
Kindla riikliku korra asemel, mis ainuüksi on suuteline rakendama
sõjategevusse kõik rahva eluavaldused , valitses maal kõige selle tõttu
võimusegadus ning andis end tunda riikliku võimu nõrkus
Rahvamajandus , mis peab andma ainelise aluse sõjapidamiseks, oli
laostatud Kõigepealt puudusid vajalikud leivavilja tagavarad linnade ja
sõjaväe esialgsetegi tarvete rahuldamiseks Rahvast ähvardas sõna tõsises
mõttes nälg Kuid ka üldiselt ei suutnud Eesti oma rahvamajandus üheski
harus rahuldada rahva ega sõjapidamise vajadusi, ning suur osa varustust
kõigilt aladelt tuli soetada välismaalt Riigikassa oli tühi See asjaolu
ühenduses ettevalmistatud tagavarade puudumisega tegi seisukorra
majanduslikult eriti raskeks ja keerukaks
Kõige suuremaks nõrkuseks aga oli organiseeritud relvastatud jõudude
puudumine alalise sõjaväe ja ettevalmistatud riigikaitseaparaadi näol
Sõjaväe lahingulise tubliduse aluseks on tema koosseisu kuuluvate
väekoondiste ja väeosade sisemine kokkuliituvus, distsipliin ja hea
väljaõpe ühenduses ajanõuete kõrgusel seisva juhtimise, relvastuse ja
varustusega Eestis tuli Vabadussõja alates alles asuda kõige selle
organiseerimisele Kuigi rahvuslikkude kaitsejõudude korraldus aastail
1917-1918 hõlbustas ja kiirendas seda tööd 1 Eesti diviisi ja omakaitse
näol, oli tekkinud olukorra paratamatuks tagajärjeks ometi meie ajutine
sõjaline nõrkus Pole kahtlust, et Eesti sõjaline ettevalmistamatus
novembris 1918 otse ahvatles vaenlast meid vallutama, lootuses vähese
jõukuluga saavutada suuri poliitilisi ja majanduslikke tulemusi
Eestlaste vastupealetung Võnnu all
22juunil
Ülemjuhataja käsk üldiseks vastupealetungiks ilmus 21 juunil
kell 1100, so kõige raskemal hetkel Võnnu all, nimelt hetkel, kui
Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad Viimastest ei olnud
kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik Saanud selle kohta andmeid
pärastlõunal kell 1652 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt
J Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al-polk J Rinkiga, ei
jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid
toonitas veel kord, et “sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame
mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema” Selleks
otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3diviisi juhatuse käsutusse vahepeal
Valka jõudnud 1polgu II pataljoni Kindral J Laidoner toimis sel korral,
nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku
kõrgema juhina Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all
tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, so
aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine
Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3 diviisi
juhatusele teatavaks samal päeval kell 1530Kuid olukord ei
võimaldanud kohe asuda saadud käsu täitmisele Enne oli vaja sulgeda
vastasele Võnnu ? Volmari suund; selleks tuli Landeswehr’ilt ära võtta
meile otsustava tähtsusega Skangali ja Stürzenhofi piirkond See raske
ülesanne langes Kalevlaste Malevale ltn Otto Tiefi juhatusel ja 1 polgu
II pataljonile kapten A Scherveli juhatusel Kalevlaste Maleva saabus
rindele 22 juunil kell 300Koos soomusrongi nr 2 dessandiga asus ta
paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt
vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas Mõlemad
asulad vallutati suuremate raskusteta Kallaletungi toetas 3
suurtükiväepolgu 2patareiMeie kätte langes sakslaste patarei , mille
hobused olid meie tulega hävitatud Kuid mõnesuguste segaduste tõttu
edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset
Seda kasutas Landeswehr viivitamatult ning vallutas kiire vastulöögiga
mõisa uuesti Taandudes suutsid kalevlased endiga kaasa võtta vaid ühe
sõjasaagiks võetud suurtüki Umbes kella 7 paiku korraldasid kalevlased
mõisast põhja pool end uueks kallaletungiks, millega tõkestasid lõplikult
vastase edasitungi põhja poole 1polgu II pataljon , kelle rindele saabumist
diviisi juhatus ootas pikisilmi, jõudis polk O Heinze juhatusel
Volmarisse 22juunil kell 400 koos side - ja luurekomando ning polgu
staabiga Järgmise rongiga pidi pataljoni toetuseks kohale jõudma 1
suurtükipolgu 1patareiVolmari jaamas sai pataljon al-polk N Reegilt
korralduse Stürzenhofi ümbruse vallutamiseks Astudes seal ühendusse
Kalevlaste Malevaga, pidi pataljon looma ühtlasi side 3polguga
Smurgise juures, millega sakslaste sügav läbimurre Volmari suunas taheti
täielikult sulgeda Alles pärast Stürzenhofi vallutamist kavatses diviisi
juhatus üle minna üldisele vastupealetungile Pataljon jõudis rindele
rännakukorras ja asus pealetungile, ootamata patarei saabumist, mille
katteks ta jättis Volmarisse 8 roodu Pataljon murdis soomusauto
“Vanapagan” ja läti patarei toetusel keskpäeval lõplikult sakslaste
vastupanu Stürzenhofi juures Sakslaste kaotused osutusid raskeks:
kohapeale jäi maha kümmekond surnut , vangi langes 21 landesveerlast,
võeti kolm kuulipildujat ja muud varustust Pealetungil andis vaenlasele
otsustava löögi al-kpt Rudolf Roki juhatusel 5 rood , kes liikus tee
suunas Mehed otse tormasid lahingusse, osutades taltsutamatut
võitlusiha Vaenlane põgenes suures segaduses
Kalevlaste Maleva ründas samal ajal teist korda Skangalit ja vallutas
selle Skangali ja Starte vallutamisega oli Landeswehr’i pealetung
Volmari suunas lõplikult murtud Samal ajal olid Kuperjanovi partisanid
koos soomusrongide dessantosadega surunud oma eelmise päeva edu
arendades sakslased raudtee piirkonnas Rauna jõe taha3 polk, löönud
rindel tagasi kõik vaenlase ägedad kallaletungikatsed, korraldas ltn
JJõgevesti juhatusel julge luureretke vaenlase seljataha, tekitades sellega
juba vapustatud vaenlase ridades tõsist kabuhirmu Meie vastulöögi
tulemuseks oli, et Landeswehr’i seisukord Pihkva kivitee ja Koiva jõe
vahel muutus äärmiselt ohtlikuks” Ainult suure vaevaga, ” märgib VI
reservkorpuse ülem ise, ”suutsid veel mõlemad kolonnid raskeis võitlusis
endid tagasi tõmmata” 22juuni pärastlõunal oli Võnnu all tekkinud
soodne olukord vastase lõplikuks löömiseks...
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=116&lang=est