· Tuumaenergia. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Amorfsus on ainete üks olekutest. Amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Üks amorfse aine näide on pigi. Konvektsioon on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune.
Monokarpne õitseb üks kord; polükarpne õitseb mitu korda Sessoonsus - Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Õite liigutused - e. nastid - võilill avneb hommikul, sulgub õhtul; Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine - isetolmlemine ühe õie piires; võõrtolmlemine ühest õiest teisele. Isetolmlemise vältimine- Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised), valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia), asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult
a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste võrkurlaste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c. toidu varakult valmistamisest ja toatemperatuuril säilitamisest 7. Ühenda akronüüm ja vaste a. EFSA 3. Euroopa Toiduohutusamet b. RASFF 4
10. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 11. Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga
MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal. erodeeritud karbonaatsed mullad kihisemine maapinnal - Ek erodeeritud leostunud 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära uhutud.
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
Kromosoomid koosneva 2 tüüpi makromolekulidest – valkudest ja nukleiinhapetest. Enamuse organismide puhul on geneetilise info kandjaks 2-ahelaline DNA. Erandiks on mõned viirused. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Otsesed tõendid selle kohta, et geneetiline informatsioon sisaldub DNAs, on saadud järgmist katsetega: bakterite transformatsiooni põhjustav DNA (DNA kandumine väliskeskkonnast bakterirakku; II R – kapslita rakud, ei ole virulentsed, väikesed karedapinnalised kolooniad; III S – kapsliga rakud, virulentsed, suured siledapinnalised kolooniad põhjustasid hiirtel kopsupõletiku, kapsel kaitseb hiirte immuunsüsteemi eest). Surmatud III S rakkudest kandus üle selline geneetiline info, mis muutis II R rakud virulentseks), bakteriofaagi T2 geneetiline info sisaldub
11. Põllumajandusloomadel ravimite kasutamisega kaasnevad ohud Antibiootikumid Jäägid loomsetes toiduainetes (ebapiisav keeluaeg, keeluajast mittekinnipidamine). Mikroobide resistentsus (asjatundmatu kasutamise tulemus). Resistentsus – mikroobide kohanemine neile ohtlike substantsidega. Tekib selektsiooni või adaptsiooni tulemusena. Pärast iga antibiootikumiravi jääb alles mikroobide resistentne populatsioon. Resistentsus võimeline edasi kandumine ühel bakteripõlvkonnalt teisele ning ühelt bakteriliigilt teisele. Superinfektsioon – organismi normaalse mikrofloora koosseisu kuulub palju erinevaid mikroobe, mis omavahel konkureerides säilitavad tasakaalu. Antibiootikumide toimel hukkub ka osa normaalmikrofloorat. Hakkavad paljunema mikroobid, mis tavaliselt on tasakaalustatud/pärisitud. 12 .Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga.
2. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. · Uute põldude rajamine · Looduslike ökosüsteemide hävimine · Maade niisutamine · Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine · Üleväetamine - Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne · lämmastik) · Mürkkemikaalide kasutamine - Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases · Monokultuuride kasvatamine - Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine - Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. · Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulisus, tuuleerosioon - Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste ämblikuliste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c. toidu varakult valmistamisest ja toatemperatuuril säilitamisest 7. Ühenda akronüüm ja vaste a. EFSA 1. Ohu analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje
Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. · Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. · Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale · Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu.
Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine – eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine.
optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel. Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. Puhtal veel on pH = 7 Happevihmadel on pH väiksem kui 5,2. Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi. Või kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet.
Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest. Kõige kergemini on ära uhtav jäme tolmjas liivane materjal. erodeeritud karbonaatsed mullad - kihisemine maapinnal - Ek erodeeritud leostunud - 30-100 cm Eo erodeeritud leetunud Keskmiselt erodeeritud muldi on soovitatav kasutada rohumaadena. Huumusvaene ca ½ huumushorisondist ära
kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. KARST - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal KARRID - kivimitesse tekkinud väikesed murded SUFOSIOON - kivimite lahustumine ja edasi kandumine põhjavees LIUSTIKUD KIONOSFÄÄR e. KRÜOSFÄÄR - atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kuisulab ja aurub FIRN - teralumi, tekib tänu sademete kuhjumisele LUMEPIIR - kionosfääri alumine piir Liustiku mõju a)aldab maapinnale koormust b)ulutab, kuhjab, transpordib materjali c)udab ilma külmemaks ja kuivemaks MANDRILIUSTIK Kulutav toime ürgorud Jääkriimud Otsamoreenid Kulutav-kuhjav: Voored Kuhjav toime: Moreentasandikud Oosid
Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, kasutamine lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, kasvatamine mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, masinate kasutamine mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, kasutamine mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
liikmete tasustamine, salajased hääletamised, võrdsed valmisdistrikud, kandideerida saavad kõik. Koguti 6miljonit allkirja kuid kõik 3 korda lükati tagasi. Suur massiliikumine, kuid kõik toimus rahumeelselt. 19.saj lõpuks said need nõudmised siiski kehtestud. 1848. aasta revolutsioonid üldiseloomustus ja põhjused. - rahvuslik liikumine, liberaalne liikumine, kodanlik liikumine. Vabaduste ning õiguste taastamine. Rahvaste kevad. Revolutsiooni puhkemine Kahe Sitsiilia Kuningriigis ja kandumine üle Itaalia Revolutsiooni puhkemine Pariisis (veebruari sündmused, Teine Vabariik, "Juunipäevad" ja Cavaignac, Louis Napoleon > Napoleon III). nõuti Vabariiki. Louise Philippe püüdis valitsuse vahetusega rahvast rahustada, kuid siis juba vägivaldselt armee toel. 21.veeb sunniti troonist loobuma. Pr.maal kuulutati välja Teine Vabariik. Kerkisid üles sotsiaalsed küsimused. Pm kogu Euroopa oli majanduskriisis. Valitsuse etteotsa sai Cavaignac, kes surus rahvaülestõusud jõuga
Suhete määratluse puhul on 3 võimalust: - kui teine selle aktsepteerib (mõlemad pooled on suhete määratlemisega rahul), siis edasisel ajal ei pea suhtemääratlemisele aega kulutama. - Suhete määratlus lükatakse tagasi, ei olda rahul, suhe tuleb ümber määratleda nii nagu neile sobib. Kui suhete määratlused on konfliktsed, võib see kanduda teistesse olukordadesse (nt paari probleemide kandumine seksuaalellu). - Suhetemääratluse ignoreerimine. Hoolimata ühe inimese määratlusest, määratleb teine inimene suhte hoopis (oodatust/arvatust) teisiti, ei ole suhet määratlev inimene, kuigi ise seda üritab/arvab/proovib jms. Kui inimene püüab oma suhet määratleda ja tal ei lasta seda teha, siis on pikaajalisena võib see olla tugevaks psüühikaprobleemide allikaks. 3. Sündmuste jada punktuatsioon (maailmavaade)
soostumisele või järve tekkele). Pinnases elavad loomad (vihmaussid, liivahiired jne) võtavad osa mullatekkest. 14.Inimtegevus reljeefi kujundava tegevusena. Suurte maa-alade üleskündmine, liigne karjatamine, metsade lageraie jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse.Allmaakaevandused, kärjäärid mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile, samuti üldisele pinnavee reziimile. Reljeefi ümberkujundamine. Aherainemäed, tuhaplatood. Ammutustasandikud (turba freesväljad) mõju märgalaökosüsteemidele. Kuivenduskraavid. Lagedad turbaväljad, mis avatud tuule deflatsioonile. Poldrite rajamine, et võita merelt maismaad (Holland). Hüdrosfäär 1.Hüdrosfäär, selle mõiste. Vee levik maakeral. On üks Maa geosfääridest:
2.Elastsusenergia- on keha kokkusurumise või venitamise teel kehasse salvestatud energia ehk molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö. 3.Kineetiline-ehk liikumisenergia 4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. 5.Soojus-ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma. 7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine vahendusel. - Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus. - Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine.
akseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi, mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia liigub antennist tsentris paiknevatele klorofüll a molekulidele, mis muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Kui klorofüll neelab valguskvandi, elektronid ergastuvad ja muutuvad nõrgemalt seotuks. Reaktsioonitsentris toimub ka laengute lahutamine e. elektroni eraldamine klorofülli molekulilt ning selle kandumine kinoonile(elektroni akseptorile). Klorofüllile jääb seega + laeng ning on tugev oksüdeerija, võtab elektroni luuumenipoolsel küljel paiknevat elektronidoonorilt. (H2O) 117. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumiseks fETAs on vajalik PSI ja PSII koostöö, kuna PSII eraldunud elektronid ei saavut piisavat energiat NADP-le liitumiseks ning see saab toimuda ainult PSI-st saadud täiendava energia arvelt
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja-ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu käsutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate käsutamine elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine
· 1. aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused hea mineraalainete ja valguse kättesaadavus . · Apvelling toitainete kandumine sügavamalt pinnakihtidesse. · Advektiivne segunemine vertikaalne. · Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber. · Gaasivahetus atmosfääri ja pinnakihi vahel. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad.
Pinnases elavad loomad (vihmaussid, liivahiired jne) võtavad osa mullatekkest. 13. Inimtegevus reljeefi kujundava tegevusena. Suurte maa-alade üleskündmine, liigne karjatamine, metsade lageraie jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse.Allmaakaevandused, kärjäärid mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile, samuti üldisele pinnavee reziimile. Reljeefi ümberkujundamine. Aherainemäed, tuhaplatood. Ammutustasandikud (turba freesväljad) mõju märgalaökosüsteemidele. Kuivenduskraavid. Lagedad turbaväljad, mis avatud tuule deflatsioonile. Poldrite rajamine, et võita merelt maismaad (Holland). IV Hüdrosfäär 1. Hüdrosfäär, selle mõiste. Vee levik maakeral
süst. Eelduseks, et rv õ suunat lõppastmes üksikisikutele. Rv õ-se ülimuslikkus. Dualism: erinevad subjektid (rv riigid ja rv-d organisats; siseõ füüsil ja jur isikud); erinev reguleerimisese (rv riikidevaheline läbikäimine; siseõ eraisikute omavah suhted ja suh riigiga); erinev struktuur ja kehtivuse alus (rv riikidevaheline koordinatsiooni, mis põh konsensusel; siseõ on subordinatsõ, suverääni käskudega). Rv-se õ-se kandumine siseõ-sse: Transformatsioon: rv õ-se normid kirj ümber siseõiguse aktidesse või kanduvad siseõ- sse seaduses, kohtuotsuses vms sisalduva viite tulemusena. Dualistlik. Norm muutub ja lõppeb siseriikike protseduurireeglite kohaselt. Adoptsioon: tekkides automaatselt siseõ-sse (tavad eelkõige). Monistlik. Rv õ-se norm jääb sõltuma rv-st kehtivusest. Rv õ-se normi siseriiklik rakend (4 viisi):
Need on: a. I tüüp Tsementkivi komponentide väljakanne betoonist veega. Antud protsess algab Ca(OH)2 lahustumise ning väljakandega betoonist, millele järgneb tsementkivi mineraalide hüdrolüüs ja produktide väljakanne. Selle tulemuseks on betooni struktuuri muutused, millega kaasneb betooni tugevuse vähenemine ning aluselise vesilahuse kandumine betooni ümbritsevasse keskkonda. b. II tüüp Reageerimine betooniga kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega (nt. Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O; Ca(OH)2 + SO2 CaSO3·H2O + H2O; magneesiumühendid; leeliste lahused; hapete lahused; rasvhapped, suhkrud). Selle tulemusena langeb betooni esialgne pH 12,5 tasemeni, kus
tavad vms: süntees Aleksandria filoloogid jagasid 9 raama tuks vastavalt muusadele: 1. Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine; Sestose vallutamine 478. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui
· mahulised filtermaterjalid · kasutada suuremaid pilusid · survelise toitumise korral ära lõigata väljakiilduvad veed · väga tugevalt survelised alad (hästilagunenud turvas survelisel horisondil) ei saavutata drenaaziga vajalikku kuivendusintensiivsust - loobuda 44)Millised on probleemid drenaazi rajamisel liivas ja kuidas neid lahendatakse? Põhiprobleemid drenaazikuivenduse rajamisel: · pinnase deformatsioonid vee liikumisel, pinnase kandumine torusse · nõlva ja kaeviku varisemine Põhiprobleemiks drenaazi rajamisel vähesidusates pinnastes on torude ummistumine pinnaseosakestega. Dreenide ummistumist pinnaseosakestega (mehaaniline ummistumine) on põhimõtteliselt väga lihtne vältida: tuleb vaid takistada osakeste tungimist dreeni ja soodustada nende väljakandmist. Pinnaseosakeste tungimist dreeni saab kas takistada liidusepilude laiuse vähendamsega või liiduste filtermaterjalidega katmise teel
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate kasutamine elukeskkonna halvenemine Ulatuslike põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Keemistemperatuur - temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema Murdumisnäitaja ehk refraktsiooninäitaja - dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis Elektrijuhtivus - võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Lahustuvus - tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus Absorptsioon – neelduvus, imavus
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
(suverääni) poolt ning “juriidiliselt korrektselt”. Alberico Gentili teooria Teatav “rahvusvaheline anarhia” -> Alberico Gentili (1552-1608) “De iure belli”. 19. saj. põhirõhu kandumine “ius ad bellum’ilt” “ius in bello’le” Fookuses kollektiivsed õigused. Sõjaõigus on juriidiline, mitte teoloogiline Rahuprojektid, sõja kriminaliseerimine distsipliin! Samaaegselt “igavese rahu” projektid: “Õiglane sõda” on eelkõige kaitsesõda. Igal juhul lubatud:
infot. Faagide omadused § Virulentne faag - replikatsioon bakterirakus põhjustab viimase hävimise (lüüsi). § Tempereeritud ehk mõõdukas faag - bakterirakkude nakatumisel võib olla kaks tulemi - lüüs või lüsogeenia. Lüsogeenia on spetsiaalset tüüpi latentne viiruinfektsioon, mille käigus faagi genoom replitseerub profaagina integreerituna bakteri genoomi. § Mõned mõõdukad faagid sisaldvad bakterite geene, mis pole seotud lüüsi või lüsogeeniaga. Taoliste geenide kandumine bakteritele on transduktsioon, tulemus aga faagi konversiooniks näiteks difteeria toksiini geen > C. diphtheriae, erütrogeenne toksiin > S. pyogenes, botulismi toksiin > C. botulinum, Shiga toksiin > E. coli. Rakenduslik bakteriaalne geneetika meditsiinis Mikrobiaalsed (mitte ainult!) nukleiinhapped leiavad kasutamist 4 suuremas valdkonnas: § Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis
aladel Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Alates 20 sajandi lõpukümnenditest on täheldatud olulisi muutusi ka Kirde-Eesti suuremates õhusaasteallikate läheduses paiknevates rabades. Seda siis aluselise õhusaaste näol, mis tuleneb peamiselt põlevkivi põletamisel tekkivast lendtuhast. Kuna põlevkivi lendtuhk on väga rikas erinevate elementide poolest, siis see sisaldab ka palju toitained (nagu näiteks lämmastik, kaalium). Toitainete kandumine rabadele, aga muudab antud ökosüsteemi elutegevust nii, et see võib 5 täielikult muutuda või koguni hävida. Sellest tulenevalt on ka antud teema vajalik, et uurida õhusaaste mõju rabadele, just Kirde-Eestis, kuhu on koondunud Eesti põlevkivil töötav tööstus. Antud töö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva kaugusega saasteallikaist ja seega koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Kolmest rabast
Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- masinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna kasutamine halvenemine 59
§ edasi toimub tselluloosi ladestamine ja rakukesta teke. 7. Matriitssünteesid Matriitssüntees – geneetilise info edasikandmine. Molekulaar-bioloogi klassikaline põhidogma väidab: ● DNA – DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon) ● DNA – RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon) ● RNA – valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) Viirustes on võimalik ka info kandumine RNAlt DNAle pöördtranskriptsioon ning RNAlt RNAle – RNA replikatsioon Info on struktuursetes ühikutes ehk geenides. On vaja alguspunkti, praimerit või promootorit – oleneb kas DNA või RNA 8. Kirjelda DNA ja RNA koostisosasid ja nende vahelisi keemilisi sidemeid, lämmastikalused, nukleosiidid, nukleotiidid DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks.
Teemat arendas edasi oma kõige kuulsamas näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas" 1922. Siin on konflikt pidevalt muutuva kunsti ja pidevalt voolava elu vahel. Pirandello looming mõjutas oluliselt prantsuse teatri arengut (ka Sartre'i ja absurdiste Ionescot ja Becketit). Uurib oleva ja näiva vahelist piiri. Kahtluse all objektiivse tõe võimalikkus. Kolme näidendi tegevus teatris, lisaks ,,Kuuele tegelasele" ka ,,Igaüks omal viisil" 1924 ja ,,Täna õhtul improviseerime" 1929. Kandumine ühelt reaalsuse tasandilt teisele. 55) (Jean Cocteau) tundis huvi muusika ja kunsti sünteesi vastu. Tal on palju erinevatest kunstivooludest mõjutatud näidendeid. 1921. aasta ,,Eiffeli torni noorpaar" on sürrealistlik. Luuletaja, disainer, koreograaf, kunstikriitik, graafik, filmirezissöör jne. Osales praktiliselt kõigis 20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike- kirjanikega, kellega tegi hiljem koostööd (nt Picasso)
makrospoori. Neist säilib funktsionaalsena vaid 1 (ülejäänud lagunevad), mis jaguneb mitootiliselt, kuni tekib lootekott – emasgametofüüt. Ühest lootekoti rakust kujuneb munarakk. Kogu lootekotti katavad 2 kaitsvat rakukihti, milles 1 väike avaus munaraku lähedal-tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 31. Vilja kujunemine õiest - osadevahelised seosed. Kui tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele – on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevat tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb, jagatakse vilju
Neist säilib funktsionaalsena vaid üks(ülejäänud lagunevad), mis jaguneb mitootiliselt, kuni tekib lootekott- emasgametofüüt. Ühest lootekoti rakust kujuneb munarakk. Kogu lootekotti katavad kaks kaitsvat rakukihti, milles väike avaus munaraku lähedal- tolmutoru tungib lootekotini selle avause kaudu. 51. Vilja kujunemine õiest - osadevahelised seosed. Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Vili moodustubki enamasti emaka sigimikuosast. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. Kasvavat ja arenevad tillukest vilja nimetatakse viljahakatiseks. Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima. Olenevalt sellest, kas vilja veesisaldus valmimisel kasvab või kahaneb,
hõõrdumisel vaakumis: 1. kui sööve on nõrgem kui kontakteeruvad metallid, siis nihe toimub mööda kontaktpinda ja kulumine on väike (tina/teras) 2. kui sööve on nõrgem kui õhemetalli tugevus kuid suurem kui teise, siis nihe toimub mööda nõrgemat metalli ja kulumisjäägid "määritakse" kõvema metalli pinnale(seatina/teras), 3. kui sööve on tugevam kui nõrgem metall ja vahel ka tugevam teisest, siis toimub intensiivne pehmema metalli kandumine kõvema pinnale ja osaliselt ka vastupidine protsess (vask/teras) 4. kui sööve on tugevam kui mõlemad metallid, siis nihketsoon moodustub mõlemal pool kontaktpinda ja kahjustused esinevad mõlemal pool kontaktpinda (vask/vask, teras/teras). 3.1. Hõõrdekulumise katseseadmed ja katsemetoodika Kermiseid kasutatakse viimasel ajal ka rasketes tingimustes liugelaagritena, kus on suured koormused ja väikesed kiirused. Tavalised liugelaagrimaterjalid nagu babiit,
Rohkem inimesi oskas lugeda ja nad said ajalehtedest teada, mis toimub teistes riikides. Politseijõud olid väikearvulised ja nii tuli ülestõusnute vastu kasutada sõjaväge. Suurem osa 1848. Aasta ülestõusnutest ei saavutanud küll otseste nõudmiste täitmist, aga järgnevatel aastatel tugevnesid rahvuslikud tunded veelgi ja paljudele valitsustele sai selgeks, et demokraatlikud reformid on hädavajalikud. Revolutsiooni puhkemine Kahe Sitsiilia Kuningriigis ja kandumine üle Itaalia. Revolutsioon puhkes esimesena Itaalias Sitsiilias, kui käsitöölised nõudsid sotsiaalseid hüvesid. Moodustati Ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon. Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt. Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee, linna pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki. Revolutsioon puhkes ka Napolis ja mitmes väikeriigis
"õigluse" asemel: · Sõda võib olla ebaõiglane põhjuse poolest, ent peetud õiglase võimu (suverääni) poolt ning "juriidiliselt korrektselt". · Hakati tunnustava suverääni õigust oma riigi huvides sõdida. Moraalsed kaalutlused kas sõda peetakse õiguslikult korrektselt? Moraalsetele aspektidele nii palju enam tähelepanu ei pööratud. Teatav "rahvusvaheline anarhia" põhirõhu kandumine "ius ad bellum'ilt" "ius in bello'le". Tuleb piirata relvade kasutamist, eristada sõdijaid ja mittesõdijaid ehk siis vägivalda piiravad reeglid. · Üleüldse proovida kehtestada selline raamistik, et sõjad oleks võimalik ära kaotada universaalse rahu projektid maailmasuverääni kehtestamine, mis lõpetaks sõjad (Abt de Saint-Pierre jt). Kanti "demokraatliku rahu" projekt: konst. vabariigid ei sõdi. · Agressiooni kriminaliseerimine 20. sajandil
55 liikumisest Universumis. Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega tõkked ( läheb neist ,,nagu läbi" ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantme- haanikaga. 1.2.5.3 Teleportatsiooni liigid Teleportatsiooni on kahte liiki: 1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumi- teleportatsiooniks. 2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajatelepor- tatsiooniks. Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike. Ajarännud ise aega ei võta. Füüsika on siiani õpetanud, et valguse kiirus c on kõige suurem või- malik kiirus looduses ja ühtlasi on see ka piirkiiruseks. Seda kiirust ei ole võimalik ületada. Kuna
43 liikumisest Universumis. Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega tõkked ( läheb neist ,,nagu läbi" ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantme- haanikaga. 1.1.6.3 Teleportatsiooni liigid Teleportatsiooni on kahte liiki: 1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumi- teleportatsiooniks. 2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajatelepor- tatsiooniks. Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike. Ajarännud ise aega ei võta. Füüsika on siiani õpetanud, et valguse kiirus c on kõige suurem või- malik kiirus looduses ja ühtlasi on see ka piirkiiruseks. Seda kiirust ei ole võimalik ületada. Kuna
liikumisest Universumis. Kehade liikumist, mis ei võta aega ja ei kulge pidevalt ( s. t. toimub silmapilkselt ) ning ei sega tõkked ( läheb neist „nagu läbi“ ) nim. teleportatsiooniks. Teleportatsioon on kehade liikumise uus liik, vorm. Teleportkeha mehaanika erineb klassikalisest mehaanikast ja sarnaneb pigem kvantme- haanikaga. 1.2.5.3 Teleportatsiooni liigid Teleportatsiooni on kahte liiki: 1. Objekti kandumine ühest ruumipunktist teise ühel ja samal ajahetkel. Seda nimetatakse ruumi- teleportatsiooniks. 2. Objekti kandumine ühest ruumipunktist ja ühest ajahetkest teise. Seda nimetatakse ajatelepor- tatsiooniks. Ajas rändamine on siis tegelikult üks teleportatsiooni nähtusi, liike. Ajarännud ise aega ei võta. Füüsika on siiani õpetanud, et valguse kiirus c on kõige suurem või- malik kiirus looduses ja ühtlasi on see ka piirkiiruseks. Seda kiirust ei ole võimalik ületada. Kuna
sukeldumist Seljaaju Rõhukahjustused Sukapüksikujulised seljaajus gaasimullide paresteesiad69 tõttu seljaajukanalis jäsemetel, osaline/täielik alumise kehaosa halvatus Suuraju Mullide kandumine aju Häiritud meeleline taju veresoontesse verevoolu (nägemine, kuulmine, peatamisega: insult, tundmine), teadvuse ajuödeem ähmastumine, krambihood, segadus, halvatused Väikeaju Nagu üleval Häiritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
