vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. KANAMUNA KUI TOIDUAINE Uks kanamuna katab inimese paevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lusosuumi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese koikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg paevas) sunteesib organism ise. Kahjuliku mojuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres uletab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja
Too näiteid nende tähtsusest. Hapnik-kasutatakse toitainetest energia kätte saamiseks Süsinik-loovad eeldused biomolekulide suureks mitmekesisuseks ja elu esinemiseks vesinik-osaleb vesiniksidemete moodustumisel fosfor-osaleb energiarikaste sidemete moodustamisel lämmastik-mängib tähtsat rolli ensüümide töös väävel-immuunsüsteemi stimuleerija 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Kaltsium 3.Selgita näidetega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. Vesi tagab rakkude siserõhu (põuaperioodil taimed närbnuvad) keemilistes reaktsioonides (Osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamisel.) organismide paljunemine (Kahepaiksed vajad sobivat veekogu) soojuse reguleerimine (higistamine kaitseb ülekuumenemise eest) rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi (meedus koosenb 95% veest) ainete transport (ainevahetusjäägid eritatakse uriiniga)
nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus. Ta osaleb hammaste ja luude ülesehituses, energia vabastamises toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca-P tasakaal peab olema 2:1. Fosfori- vaegust esineb ülimalt harva. Naatrium asub valdavalt rakkude väliselt: vereplasmas, rakkudevahelises vedeli-kus, lümfis. Seal on Na+ umbes 820 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on aga rakus
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevat...
liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad Keskkonna reaktsioon Neutraalne,nõrgalt happeline enamikele sobilikum. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina -Põhitoitaineid ehk makroelemendid, milleks on lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel. --vajalik kogus üle 10 g/100 m² -Mikroelemente , milleks on boor, vask, mangaan, molübdeen, raud ja tsink. --vajalik kogus alla 10 g/100 m² Seemne idanemine- kaalium,fosfor Lehe,varre kasv- lämmastik Juure kasv- kaltsium Ainevahetus- magnesium,vask Õitsemine- fosfor,väävel,boor,kaalium 5. Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused 1
lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
Sellepärast peetakse teda ka embrüoloogia ja võrdlevaanatoomia rajajaks. SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt
ületada põllukultuuride puhul 30 µg/m3 ja metsas ning teistes looduslikes ökosüsteemides 20 µg/m3. Eksistentsi kriitilistes tingimustes olevate taimede taluvuslävi on madalam.(K.Eerme 1996) Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga
· Kuni 2900 km sügavuseni asetseb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. · Vahevöö ülaosas laiub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. · Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. · Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb kaheks : 1. vedel välistuum 2. tahke sisetuum · Litosfääri põhilised koostiselemendid on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. · Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina. · Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. · Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. · Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi,
1. 800-1000 retinooli µ g-ekv. - maks, piim, või, munad, porgandid 2. Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude, antioksüdant 3. Vitamiinid C, D; E, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped 4. Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu 5. Alkohol, kohv, kortisoonid, nitraadid, mineraalõlid, diabeet, maksahaigused Vitamiin D (kaltsiferoolid) 5 µ g -kalamaksaõli, kala, maks, munad Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiinid A ja C, kaltsium, fosfor Rahhiit, luude hõrenemine Taimetoitlus, mineraalõlid, ravimid Vitamiin E (tokoferoolid) 10 mg -taimeõlid, idud, pähklid, kala Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid Vitamiin C ja B12 , mangaan, seleen Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vitamiine rasestumisvastased tabletid, raud, toidu vähene rasvasisaldus, saastunud õhk Vitamiin B1 (tiamiin)
Toitumine on meie eksistensi , kasvu ja paljunemise esmatingimusi. Individuaalsed toitumisharjumused tekivad varajases lapseeas ning muutuvad aastatega üha jäigemaks ja raskemini muudetavaks. Toiduvalikul on määravad toiduainete kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ning migratsiooni ulatusest ja kiirusest Lähtuvalt ka teiste rahvaste toitumistavad. Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus. Optimaalne valgu vajadus on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna võtab arvesse kude...
B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mineraalained Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
· Põhjavee liigse kasutamise tõttu vähenevad põhjaveevarud, väheneb põhjaveekihtide ulatus ning pidevalt kasvavad pumpamiskulud. · Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka soolase vee sissetungi põhjavette. Ringniisutus Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni Araali mere põhi Araali mere põhi Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või ebapiisav drenaaz.
söögitoru-, ninaneelu- ja kusepõievähiga. Säilitusaied põhjustavad ka allergiaid, astmat ja ärrituvust ning neid leidub peaaegu igast poes müüdavast toidust. (A.Erin, 2010) Antioksüdandid E300-399 Antioksüdante kasutatakse toidu lõhna-, värvi- ja maitseomaduste säilitamiseks. Nad ei lase rasvasel toidul halvaks minna. Antioksüdandidon tegelikult kuulsaim vähiennetajarühm, sinna kuuluvad vitamiinid A, E, C, D, seleen ja kaltsium, foolhape jt. Antioksüdantide ja säilitusainete alla kuuluvad sulfitid aga võivad esile kutsuda allergiat ja teisi terviseprobleeme. Kahjulikumad lisaained selles grupis on E 310-312, 319-321, 338-341, 343, 385. (A.Erin, 2010) 6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499 Neid lisaained kasutatakse, et aidata vedelikel seguneda ja sellel segul koos püsida.Emulgaatoreid kasutatakse ka, et vananemist aeglustada ja
FOSFOR (nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast phosphoros- "valguskandja") Fosfor on kergesti süttiv mittemetall, mis asub VA rühmas 2.perioodis ja järjenumber on 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori sulamistemperatuur on 44,1 °C, keemistemperatuur 277 °C ja agregaatolek toatemperatuuril on tahke. 1669. aastal kui Hennig Brand hakkas uurima uriin, avastas ta katse käigus fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes
pidamisviisi: O – mahepõllunduslik tootmine; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). KANAMUNA KUI TOIDUAINE Kanamuna annab inimesele (%): energiat 3,3 , valk 8,0 , asendamatud aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Sisaldab kolesterooli rebus. Ei tohi veres ületada 2g liitri kohta. Sisaldab ω-3-rasvhappeid, millel on tervistav mõju HAUTAMINE Mida kauem hautatud mune säilitad, seda rohkem väheneb nende kooruvus. Hautatakse mune temp. 37-40. Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on
mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes LÄMMASTIK vitamiinis esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides MIKROELEMENDID KALTSIUM takistab suhkrude 99% asub luudes ja muutumist orgaanilisteks hammastes hapeteks tagab nende tugevuse JOOD osaleb vere hüübimisel ja osaleb kilpnäärme töös ja lihaste kokkutõmbumisel kilpnäärmehormoonide ning reguleerib vee hulka valkude sünteesis organismis väikelaste kasv, vaimne
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika................................................................................................................................
c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA Vesi H2o Rakkude põhivedelik Omadused: 1. Universaalne lahusti 2. Molekul on polaarne 3
Müsli põhikoostis: teraviljahelbed, värske v kuivatatud puuvili, pähklid, seemned. Piima toiteväärtus, joogipiima saamine. Põhiline kaltsiumiallikas, oluline osa päevasest toitainete vajadusest, sisaldab täisväärtuslikku valku, vajalikke vitamiine, makro- ja mikroelemente. Piimas on tunduvalt rohkem asendamatuid aminohappeid kui teistes toiduainetes. Piimas olev kaltsium on kergesti omastatav, piimas on soodne fosfori ja kaltsiumi suhe; piimarasv on kergesti seeditav. Piim sisaldav üle 20 aminohappe. Hapendatud piimatooted: hapupiim, atsidofiilhapupiim, jogurt, jm. Kohupiima saamise põhietapid. Jogurt - harilikult maitsestatud, paks hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, suhkrut, puuvilja- ja
pidamisviisi: O mahepõllunduslik tootmine; 1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu)
800mg * 760 g piimas, täitmiseks, kuuludes organismi * 110 g juustus, luukoe, hammaste ja teiste * 320 g piimasokolaadis, kudede koosseisu, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, ·kudede ainevahetuses. * 1,9-2 kg spargelkapsas või Kaltsium kindlustab veresoonte hiina kapsas seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, ·lihaste normaalse töö tagamiseks, ·vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, ·vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, ·neerude normaalseks
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Kalanduse- ja keemia õppetool Triin Engmann KP41 KAUPLUS KALAKE Diplomieelse praktika aruanne Juhendaja : Katrin Roomere Tallinn 2011 Sisukord 1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS................................................................................. 3 2. TEHTUD TÖÖD.....................................................................................................................5 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus...................................................................................... 5 2.2. Vee testide tegemine........................................................................................................ 8 2.3. Kalade toitmine.....
Liha ja kartuli koos söömine sunnib meie organismi rohkem tööle. Kahe toidugrupi põhimõttel kestab seedimine 4 tundi, kuid kui me seda eirame võib seedimine aega võtta isegi 12 tundi. ( Minu Oma Tervis ) Kogu toit, mida me tarbimine, põletatakse organismis jäägiks, see kas jäägid on happelised, aluselise või neutraalsed sõltuvad toidu mineraalide sisaldusest. Aluselisi jääke saame me näiteks magneesium, kaalium, kaltsium, naatrium, tsink, happelised on väävli , fosfori, kloori jäägid. Enamus loomseid toite on happelised nagu ka töödeldud toit, pärme sisaldavad toidud, teravili, suhkur, puuviljad, alkohol, kohv. Aluselised on näiteks aedviljad, avokaado, tomat , paprika. Vaata lis 1 . Toortoit on aluselisem kui seda on kuumutatud toit. (Young Robert O. & Young Redford Shelly ) 5. TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES
Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia - Naissuguhormoonide (östrogeenide ja gestageenide) regulatsiooni mehhanismid (hüpotalamuse ja hüpofüüsi hormoonide roll). Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul. Östrogeenid on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekrets...
KOFEIIN · kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. · C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid · Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. · kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. · Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. · kofeii...
Toitainete sisaldus 100 grammis Vesi 86 g Valgud 0,91 g Rasvad 0,15 g Tuhk 0,43 g Süsivesikud 12,5 g Sahharoos 4,3 g Glükoos 2g Fruktoos 2,3 g Kiudained 2,2g Energia 49 kcal Toiteelementide sisaldus Kaltsium 43,0 mg Raud 0,13 mg Magneesium 11.0 mg Fosfor 23,0 mg Kaalium 166,0 mg Naatrium 1,0 mg Vitamiinide sisaldus C-vitamiin 59,1 mg B-rühma vitamiinid 9,28 (B4-8,4) mg E-vitamiin 0,15 mg 15. Apelsini kasutusvõimalused. Apelsine võib:
hingamisorganite ja suguorganite epiteelis rakkude vahetusel häired. Vitamiin D Üldnimetus kahele organismis esinevale D-vitamiinile: ja vitamiin. Vitamiin d nimetuseks on kaltsiferool. Ergokaltsiferool on , mida saab taimedest, -vitamiin on kolekaltsiferool, mida toodab looma nahk päikese käes olles 7-dehüdrokolesteroolist. Aktiivne D3-vitamiin suunatakse soole retseptoritesse, kus käivitatakse kaltsiumi ja fosfori transportvalgusüntees. Ilma D-vitamiinita kaltsium ja fosfor ei imendu. Lindudel ja sigadel( ja kaladel) on D3 kümme korda efektiivsem kui D2-vitamiin. Vitamiin E Nimetus pikemalt on tokoferool. Tänapäeval peetakse E-vitamiini üheks olulisemaks antioksüdandiks. Ta hoiab ära raku membraanil rasvhapete oksüdatsiooni. E-vitamiini on suhteliselt palju õlikookides ja idanevates seemnetes. Kunagi söödeti sisse suguloomadele. Vitamiin K Tuntakse kahte isomeeri: K1 on taimedes ja K2 sünteesivad bakterid. Mäletsejalised ja
Hea meetod selgitamaks välja, kas vajad tõesti mingit vitamiini- või mineraalaine lisa, on vaadata üle oma toidusedel. VITAMIINID A-VITAMIIN Hädavajalik kasvuks ja koevigastuste parandamiseks. Oluline silmade, naha ja juuste tervisele. Tõrjub baktereid ja alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Saadakse puu- ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast, kalast ja maksaõlist. B-multivitamiin, C, D, E ja F vitamiinid nagu ka kaltsium, fosfor ja tsink mineralainetest suurendavad selle imendumist. Alkohol, kohvi, kortisoon, mineraalõlid, aspiriin ja D-vitamiini puudus aga vähendavad imendumist. Üle 1000 mikrogrammi päevas võib täiskasvanud inimesele põhjustada mürgistust. Puuduse sümptomid Kanapimedus, kuiv nahk, ekseem, suurenenud põletikurisk, haistmise ja söögiisu halvenemine. A-vitamiini eelstaadium Beeta-karoteen võib organismis muutuda A-vitamiiniks. Ei põhjusta mürgitusnähte, isegi mitte
Betooni vastupidavus Sissejuhatus Vastupidavust võib defineerida, kui materjali võimekust olla kasutamiskõlbulik kogu temale ettenähtud aja jooksul. Vanasti arvati betoonil olevalt uskumatult suur vastupidavus, aga kogemused viimaste aastakümnete jooksul on tõestanud vastupidist. Betooni omadus sõltub üldjuhul kahest aspektist: füüsilisest ja keemilisest vastupidavusest. Füüsilise all on mõeldud eelõige ilmastikutingimusi (külmumine, kuumus, tuul, vesi) ja keemilise all porsumist (reaktsioonid sooladega, mereveega, hapete ja leelistega). Lisaks tuleb veel arvestada betoonis olevate raudstruktuuridega, mis kipuvad roostetama. Järgnevalt on ära toodud võimalikud variandid nende probleemide lahendamiseks ja soovitused, et ära hoida tulevikus ulatuslikke parandustöid, mis antud juhul on päevakorras ebakvaliteetselt ehitatud hoonete puhul. Betooni poorsus Kivistunud tsement sisaldab endas poore ja pragusid, mis on varieeruvad. Betoon...
10-7 H2O + H2In2- = In3- + H+ K2 = 2,8.10-12 Orgaanilised ained, mis annavad metallikatioonidega intensiivselt värvunud komplekse. Kompleksonomeetriliste tiitrimiste kasutamine Metallikatioonide määramiseks .Vee kareduse määramine. Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3-na. EDTA-ga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET-00. Vee kareduse määramine: Vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vähelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Redoksreaktsioonid: Toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel:
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel...........................................................................................................
6. Toidu valmistamisel vältida liigset praadimist, vürtsitamist jms, mis muudab toidu raskesti seeditavaks. 7. C-vitamiin - vajalik nii Sulle endale kui lapsele ainevahetusprotsesside toimumiseks, organismi vastupanuvõime arenemiseks, luude ja hammaste arenguks. C-vitamiini allikad: marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. 8. Kaltsium on samuti eluliselt vajalik südame, lihaste ja närvide arengus ja vereloomes. Kui Sa ei võimalda lapsele piisavat hulka kaltsiumi, sööb ta hõredaks Su luud ja hambad. Kaltsiumi allikad: lehtkapsas, mandlid, brokkoli, till, seesamiseemned, pähklid, banaan, juust, jäätis, forell, munakollane. 9. Valguvähesus raseda toidus võib viia lapse alakaalulisusele, enneaegsusele või ebaküpsusele. Kuuest päevasest söögikorrast neli peaksid sisaldama häid
66.Nuikapsa väärtus ja kasutamine. Nuikapsas sisaldab rikkalikult C- (65 mg%) ja A- vitamiini, Mineraalainetest sisaldab enim. - kaaliumi, - kaltsiumi, - fosforit, - magneesiumi, - rauda. 150 g nuikapsast katab täiskasvanu C- ja A-vitamiini päevavajaduse, B2-vitamiini vajadusest 70%. 67.Hiina e. pekingi kapsa olulisus ja kasutamine. Pekingi kapsas sisaldab: - palju valku, - vajalikke mineraalaineid (kaalium, kaltsium, fosfor, magneesium, raud), - A- ja C- vitamiini.
Tartu kutseharidus keskus Majandus ja toitlustus osakond ŠOKOLAAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Ajalugu.........................................................................................................................4 2.1. Varajane ajalugu...............................................................................................4 2.2. Euroopa ajalugu.............................................................................................4-5 3. Tume šokolaad..............................................................................................................6 3.1 Tume šokolaad tervisele..................................................................................6 4. Piimašokolaad..............
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10
Seda ei ole liigespindadel. Luude paksenemine toimub teatud määral luuümbrise tõttu. Luuümbrise sisse kasvavad närvid ja veresooned, mis varustavad luukudet. Luud kasvavad öösiti, kasvuproduktsioon on öösel suurem. 2. Lamedad luud ( vaagna, kolju, abaluud) 3. Lühikesed luud ( lülisamba lülid, lamakäed ja jalad) 4. Segatüüpi luud. (näokolju luud, oimuluu) Luude kasv ja areng Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Juhendaja: Sirje Tenok Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ..............................................................................................................................................................3 Trühvli mõiste.......................................................................................................................................4 Trühvlite ajalugu...................................................................................................................................5 Trühvlite valmistamine. .......................................................................................................................6 Erinevad lisandid..................................................................................................................................7 Tuumalised ..................................................................
Alumiiniumpotis võib aga keeta putru ja alumiiniumfooliumis võib küpsetada kala või liha, sest nendega kokku puutumisel alumiinium ei reageeri. Alumiiniumi suure sisalduse korral organismis koguneb ta luudesse ning hakkab seal asendama kaltsiumi ja magneesiumi, takistades luude kujunemist ning muutes need hapramaks. Samuti võivad organismi sattunud alumiiniumiühendid põhjustada aneemiavorme, ajukoore funktsiooni häireid ning takistada mitmete eluks vajalike elementide ( kaltsium, fosfor, raud, fluor, magneesium) omastamist. 7. ALUMIINIUMISULAMID Kuna puhas alumiinium on suhteliselt pehme, siis kasutatakse ehitus- ja konstruktsioonimaterjalidena mitmeid tema sulameid. Need on oluliselt paremate mehhaaniliste omadustega ja lisaks kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles ise terasest mitmeid kordi kergemad. Seepärast kasutataksegi alumiiniumisulameid laialdaselt lennukites , rakettides, ehituses,
tekkeks, sest noorte inimeste organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 20ndate eluaastateni, seni on organismi alkoholitaluvus on väiksem,mille tõttu tekib ka alkoholimürgistus palju kergemini. Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu. Samuti ei imendu korralikult igapäevase toiduga saadav kaltsium, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad. Poistel väheneb meessuguhormoonide hulk ning tekivad suguelundite häired. Poistel suureneb ka naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise. Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal. See tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise. (Alkoinfo. Alkoholist tingitud kahjud) (Vikipeedia: Alkohol)
toidulisand. Aloe Vera: lehe sees Aloe Vera geeli koostisse kuulub vähemalt 75 tuntud toitainet, mida võib jagada järgmistesse gruppidesse: ● Vitamiinid- aaloe sisaldab palju vitamiine, kuid kõige olulisemad nendest on antioksüdandid – vitamiinid C ja E, samuti aga beetakarotiin (vitamiin A). Aaloe on üks vähestest taimedest maailmas, mille koostisse kuulub vitamiin B12. ● Mineraalid- magneesium, mangaan, tsink, vask, kroom, kaltsium, naatrium, kaalium ja raud. ● Suhkrud- terve rida olulisi mono- ja polüsahhariide, mis tugevdavad immuunsüsteemi. ● Aminohapped- inimorganismile on vajalikud 22 aminohapet, mis on valkude ehitusained, ning Aloe Vera geel sisaldab neist 20. Veel tähtsam on see, et Aloe Vera koostisse kuuluvad kõik kaheksa asendamatut aminohapet, mida organism ei ole suuteline ise tootma ja seetõttu peavad need organismi jõudma toiduga.
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
Tekivad ja lehed on heledad. Takistatud on Ca idanemisel, viljade ja kollased või kollakaspruunid laigud, ja Mg omastamine. mugulate arenguks. Pikendab leheservad keerduvad üles, varisevad. õitsemist, kirgastab õite Kaaliumi puudusel tuhmub õite värv ja taim värvust, muudab taimed lamandub kergesti. Puudusnähud vastupidavamaks kuivuse, meenutavad vee puudust. haiguste ja temperatuuri suhtes, taimedes on teda 0.4...1.6% Ca - kaltsium on vajalik Juured nõrgad, juurekarvad limastuvad ja Liigne kaltsium mullas pärsib B juurte kasvuks, aktiviseerib hävinevad. Harva avalduvad ülemistes omastamist, puudus võib tekkida biokeemilisi protsesse taimes, lehtede servade või kogu taimes kloroosi värskelt lubjatud mullas ja turbas. taimedes on teda 0.2...0.3% nähud. Lehed kaarduvad allapoole, Kaltsium halvendab ka raua
5 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame-veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu).
· kõrvalkilpnäärmeid produtseerivad hormoon nimetusega parathormoon (PTH). Kõrvalkilpnäärme ladinakeelne nimetus on Glandula parathyreoidea. PTH väljutus sõltub kaltsiumi tasemest veres. Kaltsiumi sisalduse langus veres alla 2,4 mmol/l stiuleerib PTH sekretsiooni. Parathormooni (PTH) toimed: 1) PTH mõjul aktiveeritakse luudes luukudet lammutavad rakud ehk osteoklastid ja vabanev kaltsium läheb verre. 2) toime on suunatud neerudele. Neerudes suureneb kaltsiumi tagasiimendumine esmasuriinist ja kaltsiumi tase veres tõuseb- 3) PTH mõjul suureneb vitamiin T3 hormooni ehk kaltsitrioodi süntees ja kaltsitrioodi mõjul suureneb peensoolest kaltsiumi imendumine verre. Kui kaltsiumi tase veres juba normaliseerub, siis PTH sekretsioon väheneb, kaltsiumi omandamine jällegi väheneb. Kui aga kaltsiumi tase veres on liiga kõrge, siis suureneb kilpnäärme