Organismide keemiline koostis (0)

• Mõisted:
  
• makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes .
  
• mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses.
  
• biomolekul- molekul , mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist
  
• bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele
  
• monomeer -lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele
  
• biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid ( tselluloos , tärklis).
  
• hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
  
• hormoon -bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis
  
• kolesterool -lipiidide hulka kuuluv molekul , millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame- veresoonkonna haigusi
  
• transrasvhapped -mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad transiomeerseid rasvhappeid
  
• peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel
  
• ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin
  
• denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine )
  
• renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad( vahustatud munavalge vedelaks muutumine)
  
• ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja aeglustajana ehk biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
  
• vitamiin -bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained , mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
  
• antikeha -kaitsekehad mis on immuunsüsteemis haigustekitajate äratundjad
  
• täisväärtuslikud valgud-sisaldavad asendamatuid aminohappeid
  
• väheväärtuslikudvalgud-puudub 1 või rohkem asendamatutest aminohappedest, vahekord pole inimesele sobiv
  
• nukleotiid-nukleiinhappeahela ehitusüksus, mis koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; RNA-ahelas on suhkruks riboos ja DNA-ahelas on suhkruks desoksüriboos
  
• komplementaarsus -Kahe geeni dominantsete alleelide koos toimel moodustuv uus tunnus.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

1.Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? Too näiteid nende tähtsusest.
Hapnik-kasutatakse toitainetest energia kätte saamiseks
Süsinik-loovad eeldused biomolekulide suureks mitmekesisuseks ja elu esinemiseks
vesinik-osaleb vesiniksidemete moodustumisel
fosfor -osaleb energiarikaste sidemete moodustamisel
lämmastik-mängib tähtsat rolli ensüümide töös
väävel-immuunsüsteemi stimuleerija
2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem?
Kaltsium
3.Selgita näidetega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus.
Vesi tagab rakkude siserõhu (põuaperioodil taimed närbnuvad)
keemilistes reaktsioonides (Osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamisel.)
organismide paljunemine ( Kahepaiksed vajad sobivat veekogu)
soojuse reguleerimine ( higistamine kaitseb ülekuumenemise eest)
rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi (meedus koosenb 95% veest)
ainete transport (ainevahetusjäägid eritatakse uriiniga)
lahusti (c-vitamiin mida inimestele on toidust vaja lahustada)
fotosünteesi lähteaine ( veemolekuli lagundamine valguse toimel on fotosünteesi esimesi etappe)

• 4.Too näiteid erinevate mikroelementide tähtsusest organismis. Too näiteid nende allikatest.
  
• magneesium-kuulub klorofülli koostisesse
  
• raud-kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis
  
• naatrium -osaleb ainete transpordis ning närviimpulsside töös
  
• Jood-osaleb kilpnäärme töös
  
• Fosfor-kaitseb hambaemaili
  
• 5.Missugused on süsivesikute ühised ehituslikud omadused?
  
• Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
  
• 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Näiteid ühenditest ja nende leidumisest looduses
  
• Glükoos-Rakkude peamine toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus
  
• Fruktoos -Magusaine puuviljades, õites jne
  
• Riboos-Nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsrtuktuur
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 8.Too 3 näidet oligo(di-)sahhariididestja nende esinemisest
  
• Sahharoos ehk roosuhkur
  Laktoos ehk piimasuhkur
  Maltoos ehk linnasesuhkur
  
• 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemise kohad.
  
• Tärklis – mugulates ( kartul , sibul), viljades (nisu, riis )
  Tselluloos – puuvill , taimerakukestad
  Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas
  Glükogeen – maksas ja lihastes
  
• 10.Selgita näidetega süsivesikute energeetilist, struktuurset, atraktiivset,varuaineliset, kaitseliset, biosünteetiliset funktsiooni.
  
• Energeetiline: esmane energiaallikas
  
• Struktuurne : kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad)
  
• Atraktiivne : õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema)
  
• Varuaineline : tärklis (taimedes), glükogeen ( loomades )
  

Kaitse: kaitseb külmumise eest

• Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil
  
• 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka?
  
• Tahked rasvad ( loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid
  
• 12.Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused?
  
• Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed
  
• 13.Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel?
  
• Küllastumata rashappe-rasvhappejääk sisaldab kaksiksidet
  
• Küllastunud rasvhappe- kaksiksidemed puuduvad
  
• 14.Mis määrab lipiidide oleku? Too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest.
  
• Tahked-või, kakovõi, kakaorasv
  
• Vedelad-kalaõli, rapsiõli, oliiviõli
  
• 15.Miks ja kuidas valmistatakse transrasvhappeid? Miks on need tervisele kahjulikud?
  
• Valmistatakse ainete tahkeks muutumiseks.
  
• Transrasvhapped tekivad kui hüdrogeenimisel lisatakse küllastumata rasvhappe kaksiksidemele vesinikuaatomeid.
  
• 16.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest,kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kuilahustite funktsioonidest.
  
• Energeetiline-on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid
  Ehutuslik-fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju
  Varuaineline-loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude , kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel
  Kaitseline- nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest
  Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetust
  Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele ( kaamel ) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust
  Lipiidid kui lahusti-veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi
  
• 17.Millest koosnevad aminohapped ?
  
• Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest
  
• 18.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon (3)
  
• R-CH(NH2)-COOH
  
• 19.Millest koosnevad valgud?
  
• Aminohapetest
  
• 20.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta.
  
• 1) Primaarstrktuur ( insuliin )
  2) Sekundaarstruktuur:
  a) α-heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis)
  b) β-struktuur (esineb küüntes, sulgedes)
  3) Tertsiaarstruktuur
  a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad , vereplasma, valgud)
  b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud)
  4) Kvaternaarstruktuur ( hemoglobiin )
  
• 21.Mis põhjustavad denaturatsiooni?
  
• Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel
  
• 22.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10).
  
• Ensümaatiline/katalüütilineensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.
  Struktuurne- rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid .
  Transport-hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
  Regulatoorne-hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
  Retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
  Liikumise-algloomade viburid , ripsmed , lihaskoe valgud ( aktiin , müosiin), mitoosi kääviniidid
  Varuaine -munavalge, piim (kaseiin)
  Kaitse-antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
  Toksiline-putukate mürgid nt mesilased ; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra ).
  Energeetiline- väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.
  
• 23.Kirjelda DNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust.
  
• DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes
  DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal)
  DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom
  
• 24.KirjeldaRNA monomeeri (nukleotiidi) ehitust.
  
• RNA esmane struktuur – lihtne nukleotiidide järjestus
  
• RNA teisene struktuur– molekul, milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C)
  
• 25.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s?
  
• DNA-s: A ja T, G ja C
  RNA-s: A ja U, G ja C
  
• 26.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis?
  
• 27.Mis on DNA põhilised ülesanded?
  
• Kromosoomide põhiline koostisosa
  Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus
  
• 28.Mis ülesanded on RNA molekulidel (mRNA, tRNA, mRNA)?
  
• mRNA – informatsiooni RNA (info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta ehk tuumast ribosoomi)
  
• tRNA – transpordi RNA (aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta)
  rRNA – ribosoomi RNA (kuulub ribosoomide koostisesse ja toetab valgusünteesi)