Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskkonna hapestumine (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut


Maastikukaitse ja- hooldus 2. kursus
Referaat
Keskkonna hapestumine


Juhendaja : lekt. Kadri Kask



Tartu 2009

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Väävli ja lämmastiku depositsioon 4
Happesademete mõju inimestele 5
Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda 6
Happesademed mõjutavad ka järvi. 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus


Keskkonna hapestumine ei ole eestis terav probleem, kuna eesti pinnas on enamasti lubjakivi aluspõhjakivimiga, mille tõttu happeline depositsioon neutraliseerub. Keskkonna hapestumine siiski on probleemiks ka meile, kuna hapestumist põhjustavad ühendeid paiskab ka Eesti keskkonda. Happeliste ühendid ei ole lokaalsed , vaid need liiguvad õhuvooludega ka tekkepaigast kaugele eemale. Niisiis tegu pole niivõrd lokaalse probleemiga vaid globaalse iseloomuga probleem.
Keskkonna hapestumine inimese elutegevuse mõjul avaldub nii happevihmadena kui ka happeliste ühendite kuivdepositsioonil. Rahvusvahelisel tasemel on keskkonnaprobleemiks happevihmad tunnistatud 1974. aastast. Probleem ise pole aga nii uus. Inglismaal oli tööstuse õhusaaste halb toime taimedele, loomadele ja inimestele teada juba 17. sajandi keskel. Vähemalt seostati inimeste suremuse statistika tööstuspiirkondades selgelt õhu valiteediga, ehkki selle kvaliteedi kvantitatiivseid näitajaid õieti polnud. Samast ajast on teada ka saaste kauglevi Inglismaalt Prantsusmaale. Juba siis soovitati ehitada kõrgemad korstnad ja viia saastavad ettevõtted linnastvälja. Termini happevihmad võttis kasutusele inglise keemik R.A. Smith, kes 1852 . a. avaldas töö Manchesteri ümbruse vihmade koostise kohta.(K. Eerme 1996)

Väävli ja lämmastiku depositsioon


Hapestavad väävli-ja lämmastikuühendid eralduvad õhust kas märg - või kuivdepositsioonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha sademetega. Eriti hügroskoopne on vääveldioksiid - veega kokku puutudes lahustub ta selles kergesti. Võib toimuda ka vastupidi, et veepiisad hakkavad kondenseeruma
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskkonna hapestumine #1 Keskkonna hapestumine #2 Keskkonna hapestumine #3 Keskkonna hapestumine #4 Keskkonna hapestumine #5 Keskkonna hapestumine #6 Keskkonna hapestumine #7 Keskkonna hapestumine #8 Keskkonna hapestumine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maastikuarhitektuur Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
docx
Saastumine
15
pdf
Keskkonnakeemia
30
doc
Keskkonnakaitse
30
doc
Keskkonnakaitse
11
docx
Keskkonnakeemia
12
docx
Keskkonnakeemia
12
doc
Keskkonnakaitse
32
docx
Keskkonna mõisted



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun