J.D. Saliner "Kuristik rukkis" 1)Holden kib Pencey erakeskkoolis. Oma klassikaaslastega ta eriti lbi ei saa. Ta peab neid vltsideks ning silma- kirjalikeks. Ta ei saavuta oma kaaslastega kontakti, sest talle tundub et nad elavad valede eluphimtete jrgi. Holdeni meelest on Pencey kool ja inimesed seal valelikud,ritavad alati endast parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ack...
samamoodi temaga käituda nagu eelmisega. Aga kiusatavat inimest võib aidata ka mingi kindel inimene, kes suudab nii enda, kui ka oma kaitsealuse eest seista. See inimene on julge ja vapper. Kaitsjaid võiks olla palju rohkem, aga paljud kardavad ka kiusamise ohvriks langeda. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad, mängivad kaarte või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Näiteks õpetaja siis kas tirib juustest või lööb raamatuga. Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem. Võõras inimene hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. See solvab ning hea suhe on õpetaja ja õpilase vahelt kadunud.
Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre. Põhjuseks toob, et 1) kättemaks ja tahtis põgeneda. Nänu Vare oli vanamutt, kes jättis oma pere maha, soolase singi eest; 2) toimis hetke mõtetest, ei mõelnud tagajärgedele; 3) lahkus koos nuku Maiega. Ta oli õnnelik. Eduard Maide jõi ja rääkis siis suurest inimese armastusest. Leidis, et vaid kolmas variant on õige, kuna oma kuuele poisile jutte. Ta langes sõjas. Ta naine Anni Maide hakkas merel on sellises olukorras selline tegu lubatud, kuna seal pole inimene poistega ringi hulkuma, et süüa paluda. Vanemad poisid Mihkel ja Joosep enam tema ise. Ta oli haige ja kartis, et haigushoog võib teda iga hetk hakkasid musta äri ajama ja said väga rikkaks. Varsti ema keelas neil selle tabada. Ta tahab ka Kurba vette lükata, kuid tal hakkab Kurbast hale ja ta äri ära
Perno Postimees ehk Näddalileht Ajaleht Perno Postimees ilmus esimest korda 1857 aasta suvel ja lehe väljaandjaks oli Jannsen. Lehe nimel tegi ta palju tööd ning see oli pika eeltöö tulemus, sest lehe tegemise palved lükati mitmeid kordi kirjastuse poolt tagasi. Ajalehes Perno Postimehes lubati avaldada sõnumeid omelt maalt ja võõrastelt maadelt, kiriku- ja kooliteateid, põllupidamisest ja majandusasjadest, tervishoiuõpetusi, erinevaid jutte ning kuulutusi. Keelatud oli kirjutada sotsiaalpoliitilistest oludest, probleemide käsitlemisest ja juhtkirjataolisi kirjutisi. Perno Postimees saavutas rahva seas üha suuremat populaarsust. Alates esimesest numbriat pöördus Perno Postimees mitte maa- või talurahva poole, vaid Eesti rahva poole, sammuti ajalehte on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks, sest seal said levida Eesti rahvast ühendavad mõtted ja Jannseni toimetuses said kohtuda ka rahvusmeelsed Eesti haritlased.
püsivam.[2] Benseeni kasutus läbi aja Põhiline benseeni kasutusala enne enne esimest maailmasõda oli kummitööstus. Seda kasutati lahustina. Esimese maailmasõja ajal lõhkeainete tööstuses benseeni kasutus suurenes. Peagi kasutati benseeni laialdaselt lahustina, näiteks kunstnaha tegemisel, kummi ja plastiku tootmisel ning kasutati paljude orgaaniliste ainete sünteesi alusmaterjalina. Peale esimest maailmasõda hakkas kirjanduses levima jutte tööliste benseeni mürgitustest. Peagi teadlikkus selle aine ohtlikusest tõusis ja valitsus hakkas piirama benseeni kasutust[4] Peale selle benseeni on ka kasutatud keeruliste ja peenete autodetailide töötlemises ning olulise lisandina bensiinis. Bensiinis kasutati benseeni oktaaniarvu tõstmiseks ja benseen aitas kütusel täielikult kütusel ära põleda. Seda tehti kuni tetraetüülplii kasutusele võttu. Peale teist maailmasõda leidis benseen uued kasutusalad
kunstivarade hoidja. A. L Weizenbergi tuntuimad tööd, peale klassikalise kirjanduse ( ,, Hamlet" ) ja piiblitegelasi ning allegooriliste kujude, ka eesti mütoloogia teemalised skulptuurid: ,, Kalevipoeg", ,, Linda", ,, Koit" ja ,, Hämarik". Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumisest F. R. Kreutzwaldiga. Tema eeskujuks oli taani klassitsist Bertel Thorvaldsen. A. L. Weizenbergi kõrvalharrastused olid muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit jutte, näidendeid, luuletusi ja meeleolupilte, arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. L. Weizenbergi hoiak on neid kirjatöödes kristlikus vaimus õpetlik ja konservatiivne. Kogumikud ,,Vaatlused ja kõned" (1901) ja ,,Kirjeldused I" (1914) sisaldavad peamiselt arutlusi. Saksa keeles ilmusid ,,Ingenieur Rudi" (1907), ,,Der Pilger..." (1914) ja ,,Licht und Schatten" (1900). Autori kirjanduslikult vähenõudlikud
võttis Tiina endale naiseks. Indrek oli jälle võitnud. Tammsaare on öelnud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Hoolimata sellest, et Indrek nägi Vargamäe maadega väga palju vaeva, ei tulnud tal selle koha vastu vähimatki armastust. Peale "Tõe ja Õiguse" on võitjate ja kaotajate rolle ka teistes Anton Hansen Tammsaare teostes. "Põrgupõhja uues vanapaganas" jäid kaotajaks nii Jürka kui ka kaval-Ants. Kaval-Ants rääkis Jürkale igasuguseid jutte, kuidas õndsaks saada ja Jürka uskus teda. Esialgu oli Ants küll võitja rollis, kui ta sai Vanapagana enda heaks tööle panna, kuid teose lõpus jäi kaval-Ants kaotaja rolli, kui tema nimele kirjutatud Jürka maja maha põles. Jürka aga oli läbi teose koguaeg kaotaja rollis. Ants kasutas teda tööloomana enda heaks. Ta ehitas Antsu maale enda rahade eest maja, mille kirjutas naabri nimele. Samuti kaotas Vanapagan ka oma naise, kuid sai peagi ka uue naise ja temaga palju lapsi
kirjutas tema õde Hinge Kaljund.(2) Tõnis Lehtmets sündis 22.oktoobril 1937-aastal Rakveres, on eesti kirjanik NLKP liige alates 1968 kuni 1989-aastani, lõpetas TRÜ ajaloo- ja keeleteaduskonna. Töötas 1963-72 ajalehe 'Edasi' toimetuses ja 1972-85 ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonnas konsultaadina.(1) Looming Tõnis Lehtmetsa loomingust leiame, et ta on kirjutanud luuletusi, romaane, dokumentaaljutustuse ja jutte. Ta on kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. (2) Tõnis lehtmetsa romaan ,,Tume laas" (1978) algsele avaldamisele ajakirjas Looming tegid parteiorganid ja tsensuurid suuri takistusi, sest see puudutas metsakülade inimeste saatust käsitlev ja ka metsavendlust ning küüditamist. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis esimene, kes tegi jälle nähtavaks küüditamise eesti proosas.(2) ,,Pakane"
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rail Baltic raudtee läbi Nabala Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Tartu 2014 Sissejuhatus Alates 1976 aastast kui Tuhala nõiakaev sattus meedia huviorbiiti, on ta aegajalt ikka ,,potsatanud'' meie ajalehtede esikaantele. Kord on tegu maardlate rajamisega, kord Nabala maastikukaitse alaks muutmise pärast. Urmas Sisask on loonud isegi loitsu, mis pidavat kaitsma seda kaunist ja omapärast kohta Harjumaal. Viimasel ajal on poleemikat, aga teinud Rail Baltic raudtee rajamine, mida taheti läbi Nabala, 3 kilomeetri kaugusele nõiakaevust hakata ehitama. Keskkonnaministeerium küll on ära öelnud oma sõna, et raudtee ei hakka läbi Nabala käima, aga millegipärast, ei ole planeerijad seda mõtet veel maha laitnud. Järgnevalt toon oma referaadis välja nii poolt kui vastu argumente. Nabala NabalaTuhala piirkonnas on just tundli...
vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks lapse jumalagajätt . . . End koduvärav avas kindlas kaares ja vanker veeres mööda kallakut.
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased
Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre. Põhjuseks toob, et 1) kättemaks ja tahtis põgeneda. Nänu Vare oli vanamutt, kes jättis oma pere maha, soolase singi eest; 2) toimis hetke mõtetest, ei mõelnud tagajärgedele; 3) lahkus koos nuku Maiega. Ta oli õnnelik. Eduard Maide jõi ja rääkis siis suurest inimese armastusest. Leidis, et vaid kolmas variant on õige, kuna oma kuuele poisile jutte. Ta langes sõjas. Ta naine Anni Maide hakkas merel on sellises olukorras selline tegu lubatud, kuna seal pole inimene poistega ringi hulkuma, et süüa paluda. Vanemad poisid Mihkel ja Joosep enam tema ise. Ta oli haige ja kartis, et haigushoog võib teda iga hetk hakkasid musta äri ajama ja said väga rikkaks. Varsti ema keelas neil selle tabada. Ta tahab ka Kurba vette lükata, kuid tal hakkab Kurbast hale ja ta äri ära
Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme koju, kus see sirgus suureks. Kalevipoeg ujus edasi Soome, et päästa oma ema varga käest. Ta maksis tuuslarile kätte. Sai teada ema tegeliku saatuse. Soome sepa käest ostis Kalevipoeg suure ja ilusa mõõga. Nüüd tehti liigud, mis kestsid seitse päeva. Purjus peaga räägiti igasuguseid jutte ja mingi tülli. Kalevipoeg võttis tuuslari paadi ja sõudis tagasi koju. Tee peal kuulis ta ka saarepiiga imeilusat laulu. Koju jõudes rääkisid kõik kolm venda oma reisilugusid. Õhtul läks noorem poeg üksi isa hauale. Kalevi pojad pidid otsustama, kes saab kuningaks. Kivi kaugemale heitnu pidigi saama. Kalevipoeg võitis ja hakkas valitsema. Ta hakkas kohe hobusega maad kündma kuni mõlemad väsinud olid
räägitakse, et too on oma hinge kuradile müünud, et mitte vananeda ja näha välja elu lõpuni ilus. Dorian ei teadnud mida teha. Ta teadis, et tal oli võimalus ja ta lasi selle käest. Ta teab, et ta oleks varem saanud oma hinge päästa, kuid praegu ei ole enam midagi teha, ta ei muuda enda kombeid, sest Lord Henry on olnud ainuke, kes on Dorian Gray juures kõik need aastad püsinud. Basil tunneb Doriani üle mure ning läheb aru pärima, kas see on tõsi, mis jutte inimesed räägivad. Mingisugustes meeltesegadustes näitab Dorian kunstnikule portreed, mis oli muutunud täiesti kohutavaks ja õudsaks. Basil usub, et meest on veel võimalik päästa ning palub, et nad koos palvetaksid ja ta püüaks paremaks saada. Raevu hoos lööb Dorian eneselegi mõistmata järsku noa Basilile selga ning kuritegu endast eemal hoides, ei suuda ta uskuda, kuhu ta on langenud. Kui Dorian saab teada, et ka Sibyli vend on otsinud aastaid oma õe surma süüdlast ning
Ta oli inimene, kes tegi ise oma elu huvitavaks, ehkki tihti küll teiste inimeste arvelt. Mõnes mõttes avas ta inimeste silmad, et nad märkaks asju, mis neid ümbritsevad ning hindaks rohkem oma nii-öelda tavalist tööinimese elu. Huvitav fenomen Nipernaadi juures on see, et tema väljavalitud naisi ühendab see, et nad on enamasti materiaalselt vähekindlustatud, vaesed ning neid iseloomustab ka mingi teatud naiivsus. Mees pakub neile põnevust, rääkides jutte kaugetest maadest ja põnevaid asju tema enda kohta. Enamus faktid, mida ta enda kohta esitab, on küllalt arusaadavalt väljamõeldised, kuid naised usuvad teda, sest mees toob nende halli argipäeva uuendust, mõnes mõttes rahuldab momendiks naiste tähelepanuvajadust ning tõstab nende enesekindlust, paneb neid tundma end ihaldusväärsetena, samas oma järjekordse lahkumisega murrab ta ka palju südameid. Mees lahkub nende elust sama äkki, kui sinna saabus.
Kui ta aga Jaanust silmas, tõusis ta viha Jaanuse vastu ja ta hakkas kohe teda sõimama ja lõpuks lõi ta talle rusikaga näkku, ning sõitis oma märuga koju minema. Emmi ronis kohe oma hobuse selga, ja sõitis vennale järgi, et isale tõtt rääkida. Eremiit aga palus Jaanust, et ta mõnikord temal külas käiks, sest ´vanamees tahtis, poisile veklemiskunsti õpetada. Jaanus oli nõus ja läks oma hobust otsima... Viie aasta pärast korraldati lossis jahipidu. Kõik pajatasid oma jutte, ja üks mees rääkis, et rüütel Kruuno rääkis rüütel Konradiga, ja küsis kas ta võib Emiiliale peigmeheks saada. Lossihärra ei olnud selle vastu... Algas jaht Kruuno ratsutas Emiilia kõrval, kui nad märkasid hirve, Emmi käskis rüütlil minna hirvele järgi, ja ise ta läks jõe äärde. Siis tuli talle meelde, et siin lähedal elab Jaanus. Nii ta läkski tema juurde. Kui ta Jaanuse kodueda astus, nägi ta et Jaanus loeb raamatut. Emmi ja
Alguses oli see väga harjumatu ja koguaeg vaatasid tunni ajal kella, et millal see juba lõpeb. Nüüd oleme juba kõik harjunud sellega ja enam ei saa arugi, et tunnid nii kaua kestavad. Ainult siis on raske kui on neli ühte ja sama tundi järjest. Kolm tundi matemaatikat on näiteks juba piin ja kui need veel järjest on siis on veel raskem. Mina olen rahul, et just selle kooli valisin . Väga hea meel on, et ei kuulanud teiste halbu jutte selle kooli koha ja otsustasin siia tulla. Loodan, et midagi halba ei juhtu ja ma lõpetan selle kooli uue ametiga ja paljude uute sõprade abiga saab see kindlast palju lõbusam olema.
enam ning varsti saab ka tema isa õnnetuses hukka. Autor lõpetab oma teose samuti surmaga Scarletti ja Rhetti imetletud väike tütar kukub oma poni seljast ning murrab kaela. Mitchell köidab sellise traagikaga lugejaid ning paneb neid mõtlema elu väärtuste ning surma üle. Margaret Mitchell sündis Atlantas, linnas, kus toimub tema romaani "Tuulest viidud" põhisündmustik. Juba lapsepõlves huvitus ta lõunaosariikide ajaloost, talle räägiti jutte kodusõjaaegsetest vapratest sõduritest ning kuulsatest lahingutest. 1926. aastal alustas ta tööd oma romaani kallal, mis kestis kokku kümme aastat. Ta uuris põhjalikult sõja ajaloolisi üksikasju ning kasutas oma perekonna mälestusi. Kui romaan 1936. aastal ilmus, kujunes sellest kohe menuk ning seni tundmatu kirjanik sai maailmakuulsaks. Tema teos meeldib nii meestele kui ka naistele, noortele ja vanadele, sest autor käsitleb alati päevakorras olevaid teemasid armastust, elu ja
kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17-aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse, kus ülesandeks oli kirjutada sõnumeid, teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kirjutas ta algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel astus Vilde Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusesse. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava. Vilde põgenes arreteerimise
Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endae lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamine valguseallikad oli pird. Pimedatel ja pikkadel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Naised tegid näputööd, mehed korrastasid tööriistu, arutati päeva jooksul juhtunud ning rääkisid mitmesuguseid jutte. Nurkadest vastu vahtiv hämarus, seintel liikuvad fantastilised varjud soodustasid usu- ja ebausuga seotud hirmu- ning fantaasialugude pajatamist.
Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule. Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses
7. Roseni deklaratsioon - seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta 8. positiivsed määrused - riigi sekkumises siinsesse elukorraldusse nähti ohtu, sunniti vastu võtma positiivsed määrused, mis andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele 9. maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas 10. puuaiasõda - talupojad olid vastu pearahamaksule(pearaharahutused) ja Räpinas läksid aiateivastega varustatud talupojad sõdurite vastu 11. pietism - usuvool, mis levis peamiselt kirikuõpetajate seas, oldi vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas 12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks
Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda selga alla. Minule jäi meelde tema entusiasm ning positiivsus leida kõiges midagi head. Üheks minu lemmik õpetussõnaks oli ,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.", sest see innustab alustatud ettevõtmistega ka lõpetama. Pereema oli alalhoidlik, tagasihoidlik ning heasüdamlik, kes hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest
Veel üks tähtis õenduse keskne mõiste on keskkond. Õde peab mõistma, et teiste inimese keskkond ei pruugi olla samasugune kui temal. Seetõttu peab olema tolerantne kõikide inimeste suhtes. Ei pea nõustuma nende maailmavaadetega, aga suhtuma peab mõistvalt. Õde peab aktsepteerima inimese kultuurilist ja religioosset tausta. Inimene võib olla näiteks mingit usku, mis keelab tal süüa sealiha. Õde ei tohiks seda inimest süüdistada sellepärast ning levitama temast jutte. Sest see on inimese otsus, mida süüa ja kuidas elada oma elu. Samuti ei tohi õde olla rassist. Abi peab andma igale abivajajale, vaatamata sellele, missugune see inimene on. Sest ka mustanahalised on samasugused inimesed nagu meie. Neil on samasugune õigus saada meditsiinilist abi ja elada täisväärtuslikku elu. Neljas õenduse keskne mõiste on õendustegevus. Õendustegevus põhineb õendusprotsessil, mis väljendab õendustööd. Õde peab tegutsema õendusplaani järgi
mitte nagu teised tüdrukud, kes sulle kohe kaela viskusid. Selline käitumine pani sind aga veel rohkem pingutama, et võita Ello süda ja poolehoid. Sa suutsid nii Tralla kui ka Ello enda järgi hulluks ajada. Küllap tundsid siis, ku mõlemad tüdrukud sinuga nõus põgenema olid, kartust. See ju pidi olema põhjuseks, vähemalt peamiseks põhjuseks, miks sa lahkusid ja jätkasid oma rännakut varem, kui plaanitud. Mulle tundub väga imetlusväärne sinu oskus niivõrd ,,vürtsikaid" jutte välja mõelda. Ei ütleks, et see on iga inimese võimuses niimoodi elu mööda saata. Kord olid sa madrus, kord rätsep, lõpuks üldse propsilaadija. Sa said kõikides rollides hakkama ja vägagi hästi. Sookuivataja amet ei lõppenud sulle küll just kõige paremini mitte iga päev ei aja sind vihane külarahvas kirveste ja puutoigastega taga. Kuid sa olid oma valedega ka abiks inimestele. Kadri Parvi sünnipäev ja
Lapsepõlv Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Inglismaal. Oma autobiograafias on ta kirjutanud, et üks parimaid asju, mis inimesega juhtuda võib, on õnnelik lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist. Kui Agatha vend ja õde olid aga Prantsusmaale kooli läinud, jäi tüdruk päris üksi. Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid. Esimesed paar kuud käis Agatha koolis Torquays, kuid siis viidi üle Pariisi nagu Madge ja Mont...
Samas on internet ka palju negatiivsust toonud, eriti inimestele, kes kopeerivad teiste mõtteid ja teevad nägu, nagu see oleks nende kirjutatud. Väga hea on aga see, kuidas koolielus interneti kasutatakse. Ka õpetajad kasutavad nüüd ekirju, et õpilastega paremini suhelda ja muidugi ekool, kuhu nad kirjutavad kodutöid ja hindeid. Veel üks positiivne külg õpilase keelelisel harimisel on nimelt MSN, kus saab sõpradega vabalt suhelda, kirjutada pikke jutte millest iganes. See arendab kõige rohkem komade kasutamist. Tekib pausitunnetus ja lõpuks tulevad komakohad iseenesest. Minule isiklikult ei meeldi internetisuhtlus, aga see on lihtsalt kõige kättesaadavam mulle. Negatiivsus minu puhul seisneb selles, et kui suhtlusportaalis mind närvi aetakse, ei saa ma emotsioone näidata nii hästi kui silmast silma ja siis see viha aina põleb mu sees
selgemaks. Loomulikult teda narriti aktsent oli tunda. Ilus ta polnud olnud tuhmid blondid juuksed hallikate rotisilmadega ei tekitanud kelleski meelehead. 7.klassis oli talle meeldinud üks poiss, kes samuti huvi oli tundnud, kuid kui poisi maine hakkas Ania pärast kõikuma, jättis ta neiu maha ja hakkas "seltskonnadaamiga" kurameerima. Ania oli pettunud ja tahtis isegi oma eluga hüvasti jätta, kuid koolist väljaviskamine tegi neiu kainemaks ja ta hakkas kirjutama jutte õnnelikest lõppudest. Ta ainus sõber ja endine pingikaaslane, Reelika, omandas samal ajal abikaasa ja lapsedki. Ania sai vanematelt etteheiteid oma väärtusetu elu üle ning seekord mõtles tüdruk tõsisemalt oma eluga hüvasti jätmisest. Ta võttis rotimürki oma klassikaaslaste lõpetamispäeval ja sattus haiglasse. Seal stabiliseeriti ta, kuid nüüd pidasid kõik teda hulluks ja ta pandi psühhiaatri range hoole alla ühte internaati kodukoha läheduses.
(aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp, laip, laup, liibuma, lünk, lüüme, malbe, meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima, nõme, nördima, põrpima, raev, range, reetma, relv, roim, sark, sarm, siiras, süüme, tarnima, taunima, tõik, veenma, väisama jne). Ta toimetas ka ajakirju: „Keeleline Kuukiri“, „Keeleuuendus“, „Keeleuuenduse äärmised võimalused", „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Veel tõlkis ta terve hulga kriminaalkirjandust sarjas „Hirmu ja õuduse jutte ja väärtkirjandust prantsuse, inglise ja vene keelest ning avaldas rahvuspoliitilisi artikleid, mis on kogutud väljaandeks „Rahvustunde nõrkusest Eestis”. 1944. aastal põgenes Johannes koos oma perega Rootsi, kus ta töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis ja tõlkis peamiselt soome ning vene kirjandust. 1947. aastal jäi ta pensionile ning jätkas uute sõnade väljamõtlemist elu lõpuni. Osad sõnad neist on kasutusele võetud aastaid
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Elulugu.......................................................................................................................................3 Looming.....................................................................................................................................4 Teose iseloomustus.....................................................................................................................5 Janela Kirjutab........................................................................................................................5 Üksainus.................................................................................................................................5 Kokkuvõte................................
Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik, kuigi Luzin oli teda oma kirjas kõvasti laimanud. Dunja ei võtnud teiste jutte kuulda ning ta polnud eelaimdustega naisterahvas. Ta ei loonud inimestest kindlat pilti enne, kui oli neid tundma õppinud. Ei loonud ta inimesest teatud kujutluspilti vaid suhtub inimestesse nii nagu nad ennast talle tõestavad. Kogu teose vältel tõestab Dunja enda ustavust ning seda, et ta ei tee midagi ilma mõtlemata. Kõik tema sammud ja käigud on hästi läbi mõeldud ning iga otsus tema elus on selleks, et teistel oleks parem
kahevahel suur ning Timo vabanedes läks nende elu edasi ning naine sai ka suurepäraselt hakkama oma poja kasvatamisel. 3.5 Erinevad klassikihid- Timotheus von Bock, hea positsiooniga ühiskonnast pärit, kes kuulus Aleksander esimese lähikonda. Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenija ning kellel puudus vajalik haridus. Timo sellest ei hoolinud ning saatis Eeva 5 aastaks õppima pastor Masingu juurde. Üksteisest eemal olles räägitakse neile kahele palju erinevaid jutte ,et mõlemad petavad üksteist, kuid see oli väljamõeldis, kuna inimesed ei olnud rahul , et nii kõrgest seisusest abiellub nõnda vaesest perekonnast tüdrukuga. 3.6 Uhkus-Minu arust oli Timo natukene isekas ja uhke, sest samal ajal kui ta naine ootas last, läks tema vangi, kuigi oleks võinud vangast pääseda lihtsalt vabandades. Kuid tema jäi oma tõekspidamistele kindlaks ning istus 9 aastat vanglas. See ei olnud minu arust õige käitumine teades, et sinu naine ootab last. 4
muidu kannatavad ka teised kollektiivis, rääkimata tööst millesse me ei suuda süveneda nagu peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti on lubamatu töö ajal ajada oma eraasju. Juhiabil ei tohi olla harjumust lobiseda telefoniga tööväliseid jutte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. Sellele tööle ei sobi inimene, kellel puudub enesevalitsemine, korrektne välimus, kes ei taha ennast pidevalt täiendada tööalaselt ja ka mitte- tööalaselt. Juhiabi peab olema hea stressitaluvusega. Alati peab ta suutma olla toeks ja abiks teistele. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile. Hea juhi taga on siiski tema abi kelle oskused ja professionaalsus tagavad
muidu kannatavad ka teised kollektiivis, rääkimata tööst millesse me ei suuda süveneda nagu peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti on lubamatu töö ajal ajada oma eraasju. Juhiabil ei tohi olla harjumust lobiseda telefoniga tööväliseid jutte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. Sellele tööle ei sobi inimene, kellel puudub enesevalitsemine, korrektne välimus, kes ei taha ennast pidevalt täiendada tööalaselt ja ka mitte- tööalaselt. Juhiabi peab olema hea stressitaluvusega. Alati peab ta suutma olla toeks ja abiks teistele. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile. Hea juhi taga on siiski tema abi kelle oskused ja professionaalsus tagavad
ja kevad revolutsiooniline lasteraamat? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karummmidest, lbusatest jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus j...
andnud portreed näituse naelaks. X (122-131) Dorian soovis saada koolitoa võtit ja raamimeistri juurest mehi. Ta saatis teenri kirjaga ära ning raamimeistri abiga toimetas portree koolituppa ja lukustas ukse. Oma tuppa jõudes hakkas Henry kirja lugema. XI (131-150) Aastate jooksul ei vähenenud Doriani ilu, ta vaatas oma vananemist portreelt ning luges raamatuid, mis olid tema elu moodi, pidas kokkusaamisi valitud inimestega. Kui Grayst kuulujutte räägiti ja G sisse astus, ei usutud jutte kohe mitte. G oli hästi uudishimulik ja teadusjanuline, proovis uske, liikumisi (lk 136), lõhnu, huvitus veidrast musikast, instrumentidest ( lk 138), pärlitest (lk 139), tikanditest (lk 141-2), vaimulike riietusest (lk 142- 3). Gray kartis portreest eemal olla, ei teinud kuulujuttudest välja ja vaatas esivanemate portreid. Gray oli mürgitatud raamatutega. XII (150-158) 09. detsember (Gray sai 38). Kui Gray läks Henry juurest koju, kohtas ta Basilit, kes oli teel Pariisi
Aga neiugi teadis, et sedaviisi talitades võib ta kaotada Luzini ja tema raha, tänu millele oleks Raskolnikov saanud jätkata oma ülikooliõpingutega. Ka väljendus tema heasüdamlikkus siis, kui Sonja Raskolnikovile külla tuli. Kui nende ema vaatas neiule viltu, siis Dunjal ei olnud tagamõtteid ning ta uskus, et Sonja on heatahtlik, kuigi Luzin oli teda oma kirjas kõvasti laimanud. Dunja ei võtnud teiste jutte kuulda ning ta polnud eelaimdustega naisterahvas. Ta ei loonud inimestest kindlat pilti enne, kui oli neid tundma õppinud. Ei loonud ta inimesest teatud kujutluspilti vaid suhtub inimestesse nii nagu nad ennast talle tõestavad. Kogu teose vältel tõestab Dunja enda ustavust ning seda, et ta ei tee midagi ilma mõtlemata. Kõik tema sammud ja käigud on hästi läbi mõeldud ning iga otsus tema elus on selleks, et teistel oleks parem
naise kõrval, keda ta ei armastanud. Ka tänapäeval tekib ja on palju armukolmnurki aga enam ei sõimata kedagi nõidadeks ega libahuntideks ja ei enamuselt ei olda enam traditsioonidides kinni. Aga tänapäeval kasutatakse üsna alatuid võtteid, et saada see mida tahetakse. Nüüd elame me kõik tehnikaajastus, kus peaaegu kõik on kättesaadav nii lihtsalt. Igaüks saab kergelt teada, mida ta kaaslane teeb ja kus ta käib; Saadetakse ähvarduskirju, levitatakse igasuguseid jutte jne. Vahel isegi kiputakse üksteise elude kallale. Peaasi, et saada inimene, keda armastatakse ja selleks kasutatakse kõiki vahendeid, mis on tänapäeval tõesti kohe liiga lihtne. Nii on ka ,,Kauka jumal" sellega väga sarnane. Mogri Märdi jaoks raha võrdus õnnega. Aga selle tõttu kaotas ta oma noore tütre, saatis hukatusse oma poja ja lõpuks ka oma abikaasa, keda ta väidetavalt kunagi ei olevat armastanud. Mogri Märt lõpetas lõpuks hulluna kuskil kolkas ilm araha ja pereta
Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta Viimasel ajal näen enda ümber üha enam närvilisi ja murelikke õpilasi ning linnakodanikke. Ringi vaadates ning jutte kuulates seisneb peamine probleem teadmatuses tuleviku suhtes, kehvas eluolus või pingelises koolipäevas. Üpris tihti kostub fraas: ,,Elu on nii raske!" minul tekib siinkohal küsimus: ,,Millega võrreldes?" Inimesed ei tohiks vaevata pead asjadega, millel puudub kindel ja tõestatud tagajärg. Maailmas ei eksisteeri kindlust, kõik on suhteline. Elu on meie endi kätes. Valikutega loome oma saatuse ise! Paratamatult kaasnevad otsustega mured, mis võivad meid motiveerida või hoopiski
see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei lasknud Indreku jutte Rahva sõbras läbi ning pakkus, et avaldab Indreku jutud oma raamatus. Indrek oligi nõus. Kord kõnnivad Kristi ja Indrek koosolekult enne selle lõppu koju ja märkavad turuplatsil rahvahulka ning mõistavad, et seal jätkatakse koosolekut. Järsku käib rahvamassist läbi ärev jutt, et soldatid on ühel rahvahulga küljel, kuid varsti levib mingi rahustav arvamus. Kuna soldatid asuvad ühel, Kristi ja Indrek teisel küljel, siis aitab poiss tüdrukul kõrgemale tõusta, sest ta tahab
Kõver Maja(Agatha Christie) 1. Tsitaadid: ,,Nad muudkui tuhnivad võõrastes laualaegastes, loead võõraid kirju ja nuhivad võõraid saladusi välja. Aga nad on rumalad. Nad ei tea, kust otsida." Kriminaalromaanide lugemine oli Josephinest teinud uudishimuliku tüdruku, kes armastas teiste jutte pealt kuulata ning kõikjal nuhkimas käia ning ta uskus, et suudab oma raamatutest saadud oskuste ja teadmistega ning ennast detektiivina näidates, sooritatud mõrva piisavalt hästi varjata. ,,Peame lõpuni siia jääma. Aga, Charles, on väga raske elada, teades, et keegi selles majas siin, kellega ma iga päev kokku saan ja vestlen, on külmavereline kalk mürgitaja." Sophia andis mõista, et ta ei saa rahuliku südamega ära sõita ennem kui
Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nende poeg oli Alexis Kreutzwald. Tema teoseid: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840), "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861), "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847), "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848),
tekitamise kujundite abil tundeid ja mõtteid otseselt kirjeldamata. Oluliseks sai luule tõlgendamine lugeja kogemuste kaudu. Modernismi erinevus varasemast on,et väga oluline uuendada teksti vormi. Luuletus peab tekitama elamuse ja panema lugeja enda elu üle järele mõtlema. Oluline on üllatada, loogika ei olnud enam oluline, selle asemel olid kujutluspildid, seiklused. FUTURISM Mõjutas eelkõige luulet, aga kirjutati ka lühikesi jutte. Vormis vaba värss, korralike lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta teksti või ainult üht liiki sõnu. Eesmärk oli kujutada liikumist, kiiretempolist elu ning linnastumist ja masinaid. Futuristid olid sõjakad ja ütlesid, et vana kultuur tuleks lammutada. Tuleks kujutada lennukeid, masinaid, mootoreid, revolutsioone, rahvahulki. Luule pidi olema jõuline. 1909.a ilmus Itaalias futuristide manifest. Nende eesmärk oli rahvast sokeerida ja solvata. Esindajad: F.T
ning ka konverentside. Kõikide ürituste juurde on võimalik tellida ka ekskursioon kloostrisse. Kohalikud teavad Padise kloostri kohta rääkida ka erinevaid legende. Näiteks räägitakse, et kloostri all olevatest ruumidest saavad alguse erinevad käigud. Väidetavalt peaks kõige pikem käik viima lausa Soome ja üks käik ka Tallinnasse. Siiski ei ole need jutud ilmselt väga tõsiseltvõetavad. Lisaks käikudele räägitakse jutte ka kummitustest, kuidas kloostri ruumidest võib vahel kuulda kellegi samme ja kuue lohisemise hääli või siis kuidas kloostri keldri ruumidest võib kostuda oigeid. Koht on leidnud ka riiklikku tunnustust, see on oluline arhitektuurimälestis ning see on ka Kultuurimälestiste riiklikus registris. Padise kloostri kohta on ilmunud artikleid mitmes suuremas Eesti meedia väljaandes, näiteks Äripäevas ning ka Eesti Päevalehes
IMEDEMAAL Elas kord üks poiss nimega Martin , kes elas suures majas enda perega . Ta elas koos oma ema ja õdedega .Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema ...
novelli” kirjutamist. 1913 ilmus “Meditatsioon”, esimene mitmetest tema eluajal ilmunud köiteist. 1912. aasta sügisel kirjutas ta ka “Metamorfoosi” ja “Der Prozessi” (Protsess), mida peetakse Kafka kaheks parimaks raamatuks. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile. Peale tuberkuloosi avastamist veetis Kafka palju aega erinevates sanatooriumides. Ühes sellises kohtus ta ka 24-aastase Milena Jesenskága, kes oli tõlkinud paljusid Kafka jutte tšehhi keelde. Jesenská suri 1944. aastal Saksamaal koonduslaagris. 1922. aastal läks Kafka pensionile. Järgmisel aastal tutvus ta vaevalt 20-aastase poolatar Dora Diamantiga. Kafka haigus küll vabastas ta igapäevastest kohustustest, kuid vähendas ka ta sissetulekut. Ta vanemad pidid talle Prahast raha saatma. Kafka, kes oli harjunud palju kirju kirjutama, oli nüüd tihti sunnitud saatma hoopis postkaarte, sest nende saatmine oli odavam. 1924
Fablioos räägib, et preester oli nii rikas, et ta ei pidanud oma rikkuse eest muretsema ja ta soovis aina suurendada enda jõukust. Käis ringi uhketes rõivastes,salveed olid tal vilja täis,mida ta müüs (sügiseks v lihavõtteks varus vilja). Keegi ei üritanudki temalt midagi saada,sest ta hoidis kõik endale. 20-aastat oli preestril eesel,kes suri vanadusse,ning ta maeti surnuaeda,mitte ei viidud nülgijale. Tema juures oli ükskord suur seltskond,kes rääkisid omavahel jutte, mis on preestri kohta kuulnud. 4.Svangi mõiste ja iseloomulikud jooned. Millest räägib svank "Papp Amis"? Vastus:Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud svank. Svankid põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid,kelle inimliku rumaluse,ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse.Kuulsaim svank on 13.sajandi rändlauliku Strickeri "Papp Amis". Papp esitleb end kuntnikuna, lubades Prantsuse kuningale, et teeb sellise "imemaali" ,
linnas orienteerumine ja transport. 1. SIBERISSE REISIMINE Arikli autorilt on mitmeid kordi küsitud, kas saaks küllakutseid, kuna inimestel on hägune ettekujutus, et Venemaale reisimisega peavad nad silmitsi seisma meeletu bürokraatiaga, kuid tegelikkuses ei ole asi sugugi nii hull. Tegelikult saab 30-päevase viisa kätte üsna kiirelt ja lihtsalt turismibüroodest. Eestlased on kuulnud igasuguseid jutte, et kui keeruline bürokraatia on, kui tahta minna Venemaale ja viibida seal üle kuu ehk üle kolmekümne päeva ning selleks tuleb seal teha sissekirjutus. Artikli aoutori sõnul ei ole ka see tead-mis-teadus. Tema võõrutamise kogemuste põhjal saadakse sissekirjutus üsna väikse vaevaga, umbes 300 rubla eest tehakse teile sissekirjutus esimeses ettejuhtuvas turismibüroos või siis majutusasutuses.(M. Matiisen (2009)) 1.1. Rongisõit, kui mõnus puhkus
sellel ajal ja juba näiteks aastaarvude või vanuse mainimine oleks ajastu mõistmisele kaasa aidanud. Sellest, et rohkeltmainitud Vilja on Edgar Savisaare endine naine Vilja, sain alles teose keskel aru, kui nägu tuttavana tunduma hakkas. Mulle meeldisid tuttavate, kolleegide, sõprade ja abikaasa jutud ja mälestused, kuna need andsid justkui kinnitust, et Kersna tõesti on selline, milliseks ta ennast teoses peab ja neid jutte oli lõbus ja huvitav lugeda. Piltide, dokumentide ja artiklite rohkus tegi selle teose lihtsasti arusaadavaks ja pilkupüüdvaks. Ajaleheartiklid, koolitunnistused, joonistused ja kirjad andsid ka tolle aja hõngu ja see tekitas peas võrdlusmomendi praeguse ja tollase ajastu vahel. See on huvitab raamat ajaviiteks ja uudistamiseks, sest tõesti- on palju, mida lugeda ja veel rohkem, mida uudistada. MIDA KÜSISKIN VAHUR KERSNALT?
vastupidi, rohetavais silmis nägi bard südikust maailmale vastu astuda ja siiraimat armastust kõige kauni vastu. Ta imetles nende elujõudu ja õnne, mida nad hoidsid soojas ka kurvemateil hetkil, ning arvestades nende kentsakat riietust, mis põhines vanul kartulikottideil, neid jagus. ,,Kas tõesti pole teil siin enam mitte kui kedagi...?" ,,Ainult meie ja mängud, mis rõõmu külvavad," ,,Nüüd ka teie jutte hämaraimate tundide veeteks," lisas noorem laps õhinal ja naeratas bard tundus talle väga südamelähedane. ,,Siis..." Bard vaatas tumenevatesse taevastesse, kus mõned eksinud välgud maokeelteina sähvatasid, pöörates pilgu seejärel taaskord lastele. ,,Aiman, et täna on öö. Kus ajalugu laseb end korrata." ,,Ja me kõik sureme?" Bardi suurimaks üllatuseks polnud neis sõnus meeleheidet ega lootusetust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
