Esimene aasta uues koolis (0)

Esimene aasta uues koolis
Kindlasti nagu paljudel oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti.
Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad . Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks. Asja tegi veel raskemaks see, et mul oli tehtud valik ainult koka erialale ja kui ma sinna sisse poleks saanud siis ei kujuta ettegi kuhu kooli ma läinud oleksin, sest igalpool olid juba katsed ja sisseastumine läbi. Minu õnneks, sain ma siiski sisse ja tuli sammud seada Pärnusse.
Esimesel koolipäeval olid kõik vaiksed meelde on jäänud, et Ingrid ja Triin nemad olid kaks kõige aktiivsemat ja julgemat. Alguses ei julgenud keegi eriti omavahel suhelda ja hakkasid tekkima mingid grupid, kes kellega koos ringi käib ja tundides istub. Mina tahtsin kõigiga läbi saada ja ei kuulunud ega kuulu siiani ühtegi gruppi, minu asrust pole see vajalik. Nüüdseks on kõik juba omaks võetud ja üksteist tundma õpitud ja on teda milline iseloom kellegil on, kuidas keegi õpib ja kuidas keegi mingis olukorras käitub.
Kui me aslustasime septembri kuus oli meid klassis 30-ne ringis aga praeguseks on paljud ise paberid välja võtnud ja on ka neid kes on välja visatud. See on küll väga kurb aga sinna ei saa meie mitte midagi parata, loomulikult oleks olnud kui terve klass kes koos alustas lõpetaks ka koos, aga see ei ole üheski klassis nii, ikka on neid kes välja langevad. Loodan, et rohkem meid välja ei lähe ja me saame lõpuni koos olla. Kooli üldise seltskonnaga olen ma väga rahul. Kõik on sõbralikud ja abivalmis ja ma poleks kunagi uskunud, et ma nii palju uusi sõpru endale saan. Õpetajad on väga abivalmis aga kui vaja siis karmid ja panevad ikka oma sõna maksma. Oma õppeainet mida õpetavad valdavad väga hästi ja õpilastele saab kõik kiiresti selgeks. Kõige paremini on mulle õpetajatest meelde jäänud geograafia õpetaja Ene Külaots ja suhtlemispsühholoogia ja inimeseõpetuse õpetaja Astrid Sinisalu. Õpetaja Sinisalu teeb oma tööd suure kiindumuse ja kirega. Seda on hea vaadata kui keegi on nii pühendunud oma erialale ja talle kohe meeldib õpetaja olla. Õpetaja Külaots on meelde jäänud eelkõige selle huumorisoonega mis talle antud on, alati kui klassivennad nalja teevad siis ta üritas kurja nägu teha ja pahandada aga lõpuks hakkas ise ikka naerma. Teistel õpetajatel ka viga ei ole, kõik on omamoodi head ja toredad inimesed.
Üks asi mis mulle selle kooli juures meeldib on kindlasti ka need võrratud ja hästi organiseeritud kooli peod. Neil on alati mingi oma teema ja need toimuvad mõnustates kohtades. Kõige toredam on see, et seal esinevad õpilas esinduse noored erinevate kavade ja näidenditega. Seltskond on alati kirev ja rõõmsas tujus . Kõik saavad omavahel häasti läbi sellistel pidudel ja sealt saab kindlasti rohkem tuttavaid juurde ja on koolis ka huvitavam käia kui tead rohkem inimesi. Vähemalt on kellega juttu ajada. Meie koolis pole ühtegi sellist inimest kes hoiaks omaette kõikki hoitakse ja hoolitakse neist ühtemoodi.
Koolis on näieteks ka see positiivne, et kool maksab mingi osa sinu toidust kinni, paljudes koolides seda luksust pole ja pead ise kõik oma toidu ise maksma. Kõige rohkem meeldib mulle, aga see et koolis on võimalus ka stipendiumi saada. Väga hea on vaadata kuidas kõik pingutavad selle nimel, et sellele kandideerida ja see raha saada , sest see on minu jaoks vähemalt suur summa ja aitab väga palju kaasa.Üldiselt olen ma enda õppimisega rahul ja hinded on piisavalt head. Stipendiumile ma kandideerisin ja saan nüüd ka seda.
Kindlasti üks suur muutus, mis selle kooliga seoses kohe meenub on see, et meil on tunnid palju pikemad kui põhikoolis. Alguses oli see väga harjumatu ja koguaeg vaatasid tunni ajal kella, et millal see juba lõpeb. Nüüd oleme juba kõik harjunud sellega ja enam ei saa arugi , et tunnid nii kaua kestavad. Ainult siis on raske kui on neli ühte ja sama tundi järjest. Kolm tundi matemaatikat on näiteks juba piin ja kui need veel järjest on siis on veel raskem.
Mina olen rahul, et just selle kooli valisin . Väga hea meel on, et ei kuulanud teiste halbu jutte selle kooli koha ja otsustasin siia tulla. Loodan, et midagi halba ei juhtu ja ma lõpetan selle kooli uue ametiga ja paljude uute sõprade abiga saab see kindlast palju lõbusam olema.