Armastus, elu ja surm (0)

Armastus, elu ja surm (vabalt valitud kirjaniku, kunstniku või muusiku loomingu põhjal)
“Sest homme on uus päev.”
(M. Mitchell “ Tuulest viidud ”)
Margaret Mitchell on oma elus kirjutanud vaid ühe romaani – “Tuulest viidud”. See on kõigi aegade suurima kogutiraažiga romaan maailmas, seda on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ning seda müüakse senini väga edukalt. Mitchell sai raamatu eest Pulitzeri preemia ning teose põhjal vändatud film võitis rekordiliselt 10 Oscarit. Põhjuseks, miks see teos ilmumisajast tänapäevani nii populaarne on olnud, on ehk see, et kirjanik käsitleb oma teoses kolme läbi aegade aktuaalset teemat – armastust, elu ja surma.
Teose “Tuulest viidud” põhiteemaks on armastus nagu romaanis ikka. Peakangelane Scarlett O´Hara on naine, keda ihaldavad kõik mehed. Ta oskab mehi ümber sõrme keerata ja neid endasse armuma panna, kuid ta ise on hull vaid ühe mehe – Ashley Wilkinsi järele. Ashley abiellub aga oma sugulase Melanie ´ga. Sellega näitab autor armastust kui midagi kättesaamatut, mille eest peab võitlema ning mida peab kogu elu ootama. Ootas ju Scarlettki Ashleyt pikki aastaid, kuid kui Ashley oleks võinud tema omaks saada, mõistis ta hoopiski, et ei armasta teda. Tema elu armastus oli abikaasa Rhett Butler , kuid ta mõistis seda liiga hilja . Autor näitab Scarletti väga vastuolulise isikuna, kes mõistab oma tundeid alati liiga hilja. Ta on kogu oma elu vihanud heasüdamlikku ja lahket Melanie´t, kuid kui viimane sureb , saab ta hoopis aru, et ta armastab teda ning on meeleheitel mõttest, et peab ilma temata hakkama saama. Kogu teoses näitab Margaret Mitchell armastust kui tunnet , mida on võimatu mõista ning mis toob kaasa hulga kannatusi.
Hingelise armastuse kõrval käsitleb autor oma teoses ka isamaa-armastuse teemat. Romaani tegevusajaks on 1860. aastad, käimas on Ameerika kodusõda, mis kestab neli pikka aastat. Autor oskab seda suurepäraselt kirjeldada, sest tema lapsepõlv möödus Ameerika kodusõja veteranide keskel, tema emapoolsed sugulased olid sõjaga eriti tihedalt kokku puutunud. Tema enda kodumaa-armastus kajastub romaani meeskangelaste pilgu ja tegevuste läbi. Kui on välja kuulutatud sõda, on kõik mehed valmis vapralt oma isamaad kaitsma, nad ei hooli surmast, näljast ega haigustest . Kujutan ette, et kui Margaret Mitchell oleks olnud mees ja elanud Ameerika kodusõja ajal, oleks ta käitunud täpselt samamoodi nagu mehed tema romaanis. Kogu oma lapsepõlve kuulis ta veteranide jutustusi lõunaosariikide vapratest sõduritest ning kui ta sai üheteistaastaselt teada, et nad ei võitnudki sõda, oli ta jahmunud. Polegi vist ühtegi teist naiskirjanikku, kes oskaks kirjutada sõjast ja isamaad armastavatest meestest niisama hästi kui Margaret Mitchell.
Romaani olustik näitab ameeriklaste elu kodusõja ajal täpselt sellisena, nagu ta tol hetkel oli. Kannatused, nälg, vaesus – see kõik oli tolle aja elanike lahutamatu osa. Igaüks võitles oma eksistentsi eest, igaüks erineval moel. Sõda muudab inimesi ning paneb nad teisiti käituma, ollakse valmis kõigeks, et ellu jääda. Eriti hästi toob autor seda esile peategelase Scarlett O´Hara näitel – varem oli ta ärahellitatud õrn naine, kuid pärast sõda saab kaunitarist karm ja jõhkralt hoolimatu isik. Raha oli tema jaoks tähtis olnud juba enne sõda ja on seda ka siis. Ta on raha nimel valmis kõigeks. “Iialgi enam,” vannub ta endale, “ei kavatse ma tunda rahapuudust.” Just rahapuudus oli see, mis muutis inimesi, paljud olid kaotanud oma kodu ja varanduse ning seda taheti tagasi saada. Kuid samamoodi võideldi ka oma au eest – pigem vaesuses surra, kui vaenlasega äri teha. Siin toobki autor välja kontrasti tavainimeste ning Scarlett O´Hara vahel – Scarlett ei hooli enam vanadest tavadest , tema isepäine võitlusvaim on talle päästjaks. Autori sõnum on see, et millestki ei tohi end heidutada lasta, ükskõik, kui raske ka poleks, alati tuleb edasi võidelda.
Surm on alati üks elu osa olnud, seda ka romaanis “Tuulest viidud”. Räägib ju teos sõjast, kus sai hukka tuhandeid mehi. Scarlett oli laatsaretis halastajaõeks, tema silmade läbi kirjeldab autor, kuidas seal iga päev mitmed mehed piineldes surid. Paljud sinna ei jõudnudki, kirjeldamatul hulgal jõudis kodudesse teateid sõjas hukkunud meestest. Lein ja pisarad kuulusid inimeste, eriti aga naiste igapäevaellu. Ka peategelasel ei jää surm nägemata. Tema esimene abikaasa Charley hukkub sõjas, järgmine mees Frank leiab oma otsa vaenlase käe läbi. Ta näeb iga päev mehi laatsaretis suremas. Kui ta pärast sõda Tarasse naaseb, saab ta teada, et tema ema pole enam ning varsti saab ka tema isa õnnetuses hukka. Autor lõpetab oma teose samuti surmaga – Scarletti ja Rhetti imetletud väike tütar kukub oma poni seljast ning murrab kaela. Mitchell köidab sellise traagikaga lugejaid ning paneb neid mõtlema elu väärtuste ning surma üle.
Margaret Mitchell sündis Atlantas, linnas, kus toimub tema romaani “Tuulest viidud” põhisündmustik. Juba lapsepõlves huvitus ta lõunaosariikide ajaloost, talle räägiti jutte kodusõjaaegsetest vapratest sõduritest ning kuulsatest lahingutest. 1926. aastal alustas ta tööd oma romaani kallal, mis kestis kokku kümme aastat. Ta uuris põhjalikult sõja ajaloolisi üksikasju ning kasutas oma perekonna mälestusi. Kui romaan 1936. aastal ilmus, kujunes sellest kohe menuk ning seni tundmatu kirjanik sai maailmakuulsaks. Tema teos meeldib nii meestele kui ka naistele, noortele ja vanadele, sest autor käsitleb alati päevakorras olevaid teemasid – armastust, elu ja surma. Romaani süžee on väga traagiline, kuid süstib lugejatesse enesekindlust ja võitlusvaimu ning tõestab, et igast raskusest on võimalik üle saada. “Sest homme on uus päev.”