Agatha Christie lapsepõlve ja eraelu ülevaade (0)

Lapsepõlv
Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Inglismaal. Oma autobiograafias on ta kirjutanud, et üks parimaid asju, mis inimesega juhtuda võib, on õnnelik lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist.
Kui Agatha vend ja õde olid aga Prantsusmaale kooli läinud, jäi tüdruk päris üksi. Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid . Esimesed paar kuud käis Agatha koolis Torquays, kuid siis viidi üle Pariisi nagu Madge ja Monty.
Lapsepõlves ei tahtnud Agatha kirjanikuks saada. Ta huvitus muusikast ja näitekunstist. Ema soovitusel mängis ta klaverit ning mandoliini, kuid tüdruk ise tahtis laulda muusikalides või ooperites. Kahjuks ei olnud tema hääl piisavalt tugev ning sellest ei tulnud midagi välja.
Lugusid kirjutas Agatha igavusest või haige olles. Päris noorena lõi ta teoseid, mis ei pälvinud erilist huvi. Näiteks „ Ilu maja“. Need ei olnud detektiivjutud, kuid pärast seda, kui õde Madge ütles Agathale, et ta ei suudaks kunagi neid kirjutada, kuna see olevat liiga raske, otsustas tüdruk vastupidist tõestada.
Eraelu
Esimese maailmasõja ajal töötas Agatha Torquay haigla ambulatooriumis medõena. Ta ise arvas , et see oli kõige tänuväärsem töö, mida üks inimene teha võib. Hiljem õppis ta proviisoriks ning töötas kaua aega apteegis. Arvatavasti ongi see põhjuseks, miks oma raamatutes on ta väga palju kirjutanud surmadest mürkide tõttu. Ta on öelnud, et just seal töötades tuli talle pähe esimene detektiiviloo süžee. Paari aasta pärast ilmuski temal esimene tõeliselt edukas raamat „Saladuslik juhtum Stylesis“.
Samal ajal oli Agatha abiellunud Archibald Cristie’ga, kes töötas Briti Kuninglikus Lennuväes. Naine armastas abikaasat, kuid ei olnud kindel, kas mees vastab samaga. Nad said küll lapse, kellele pandi nimeks Rosalind, kuid Agatha ei olnud temaga kunagi õnnelik. Kahuks oli tütar pigem isasse: iseteadlik ja kohati ülbe. Naine oleks soovinud perelt toetust ja kokkuhoidu, kuid Archibald oli alati kas tööl või golfi mängimas. Seetõttu olid nad sunnitud ka mitmeid kordi kolima. Agathale tundus, et mees ei hooli temast. Peagi selgus, et see oli tõde. Archibald pettis naist Nancy Neele’ga , kes oli abielupaari vana sõbra major Belcheri sekretär. Lahutati pärast 14 aastat kooselu.
Pärast seda kolis Agatha Yorkshire’i. On teada, et tal olid probleemid närvidega. Paljud tema elust huvitatud inimesed on teinud uuringuid ja avastantud, et naine kannatas eluaeg õudusunenägude küüsis. Kui teda parasjagu avalikkuse ees ei olnud, rääkisid inimesed, et ta püüdvat politseid uskuma panna, et Arhibald olevat ta tapnud . Usutavam versioon aga seisneb ilmselges närvivapustuses lahutuse ning ema surma tõttu.
1930. aastal abiellus Agatha Christie arheoloog Max Mallowaniga. Nad reisisid palju ning sellest tulenevalt kirjutas naine mitmed detektiivilood, kus tegevuspaigaks oli Egipus, Kanaarid või mõni muu riik.
Teise maailmasõja ajal töötas Agatha Londoni Ülikooli haigla apteegis, kuhu ta võeti rõõmuga tööle eelnevate kogemuste tõttu. Tema paljude kirjandusteoste auks määrati ta Briti Impeeriumi Ordu komandöriks. Järgmisel aastal aga Detection Clubi presidendiks.
1971. aastast hakkas Agatha tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad , et ta kannatas Alzheimeri tõve all. Siiski jätkus naisel jõudu, et kirjutada veel mõned raamatud. Sealhulgas valmis üks maailma enim mängitumaid etendusi „Hiirelõks“. See etendati esimest korda aastal 1952 ning on mitmete teatrite repertuaaris siiani.
Agatha Christie suri 1976. aasta 12. jaanuaril 85-aastasena. Ta on maetud St Mary surnuaiale Cholseys. Tema tütar suri 2004. aastal, kuid Agatha tütrepoeg Mathew Prichard elab siiani ning on pärinud kõiki naise teoste kirjastamisõigused.
Looming
Agatha Christie kirjutas kokku 80 mõrvalugu, mitmeid luuletusi ning pseudonüümi Mary Westmacotti all ka 6 armastusromaani. Viimaseid kahjuks edu ei saatnud. Kõige paremini on tema raamatute tegelastest tuntud belglane Hercule Poirot ning Jane Marple. Miss Marple pidavat olema koopia tema vanaemast. Esimene novell tema tegelaskujuga avaldati 1927. aastal. Selleks ajaks oli ta üpriski tüdinenud Hercule Poirot’st ning jättis oma teostes mehe tapmata ainult seetõttu, et too meeldis avalikkusele. Kontrastiks leidis ta Miss Marple’i. Siiski läksid avalikkusele peale rohkem Hercule Poirot’ detektiivilood. Agathalt küsiti palju, miks ei pannud ta kokku neid kahte ääretult kavalat uurijat . Vastus peitus selles, et egoistist Hercule Poirot ei oleks talunud vana lese Jane Marple’i pidevaid õpetusi.
Enamik Agatha Christie raamatuid põhineb Inglismaa kõrgklassi tegevustel. Alati on mõrvariks inimene, keda kahtlustatakse kõige vähem. Igas raamatus sureb ka üks kahtlusalustest. Koguni viies teoses on Agatha lasknud mõrvaritel põgeneda ning kolmes koguni õigustab nende tegusid . Raamatute tegevuspaik on alati koht, kus naine ise on kas elanud või käinud. Tegelased põhinevad tihti tema tuttavatel, kuid naine mainis, et väljamõeldud karakterid tundusid siiski avalikkusele paeluvamad.
Tuntud detektiivilugusid:

• „Paddington 16:50“
  
• „ Kariibi mõistatus“
  
• „Must kohv“
  
• „V või W“
  
• „Kümme väikest neegrit“
  
• „Surm Niilusel“
  
• „Mõrv Idaekspressis “
  
• „Sinise rongi mõistatus“
  
• „Üks, kaks, kingapannal lahti naks “
  
• „Pöial sügeleb kui hull“
  
• „Hädaoht End House’s“
  
• „Saladuslik härra Quinn“
  
• „Spider’s Web“
  
• „Suur nelik“
  

ja paljud teised.
Kuus armastuslugu Mary Westmacotti nime all:

• „Eemalolev kevadel“
  
• „Tütretütar“
  
• „ Hiiglase leib“
  
• „ Koorem “
  
• „Roos ja jugapuu “
  
• „Lõpetamata portree“
  

Raamatud, mis on kirjutatud Agatha Christie Mallowani nime all:

• „Tule, räägi, kuidas elad “
  
• „Täht Bethelemi all ja teisi jutte“