Kirjand teemal "Interneti võlud ja valud" (1)

Interneti võlud ja valud
Internet on koht, kus saab kiiresti ja odavalt otsida seda, mida parasjagu vaja on. Selle kasutamine annab hea võimaluse inimesele end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline avameelsus on hea või hakkavad inimesed ennast liiga hästi tundma ja sellist võimalust kurjalt ära kasutama?
Minu arust see oleneb inimesest. Kõik ei ole sellised. Need inimesed on rahulikud ja neil ei ole mingeid isiklikke probleeme, mida tahaks kuskil välja elada. Nad on enesekindlad ja endaga rahul.
Ebakindlad noored tunnevad just interneti teel end enesekindlamalt, kuna nad ei näe siis inimeste reaktsioone. Mis on selles positiivne? Väga lihtne - piisavalt on aega suhtlusportaali kaudu inimest tundma õppida ja pärast näost näkku kokku saada, ilma pabistamiseta. Nii saavad ebakindlad noored suhelda ka vastassoost inimesega ja võib-olla leida ka armastuse. Unustada ei tohi fakti, et tunded sõbra vahel, mis tekivad läbi interneti, pole tegelikult reaalsed ja kustuvad nii pea, kui pole ammu suheldud. Hoopis teine asi on see, kui olla temaga silmast silma koos ja mõelda, et just nüüd olen leidnud oma hingeusugulase.
Paljusid noori mõjutavad ka perekonnaolud. Kui laps ei saa piisavalt tähelepanu, kõigepealt otsivad nad seda interneti teel. Suhtlusportaalides saab lõputult rääkida oma elust, oma tegevustest, oma mõtetest kellele iganes. Pole vahet, kas ta on neljakümne-aastane mees või kümne-aastane tütarlaps. Peaasi, et nooruk ei läheks oma tähelepanu vajadustega halvemale teele.
Tegelikult ei saa öelda, et ainult noored on vallutanud interneti elu, samuti ka täiskasvanud. Ka neil on probleeme. Eriti vallalistel, kes tunnevad, et nende elu pole midagi väärt, kuna nad pole abielus. Nad kardavad, et surevad üksinda ja selletõttu jääbki neil viimaseks võimaluseks interneti minna ja sealt omale kedagi otsida. Paljud neist otsivad suhet või tunnevad end lihtsalt üksildasena. Mõned on oma arust väga nutikad – neil on ainult üks pilt, kus nad näevad väga kenad välja, kuid mis võib-olla tegelikkus? Pettumine.
Ebakindlust internetis on näha inimestes ka ühel teisel põhjusel. Kui hakata interneti teel kellegi vigu ette loendama, hakatakse meeleheitlikult vastu vaidlema ja sõimama. Kui aga silma vaadates öelda, „sul on nii imelik pluus seljas “ pannakse võltsnaeratus suu ette või ei tehta väljagi sellest. Hea külg on sellises avameelsuses see, et siis inimene teadvustab endale, millise mulje ta teistele jätab. Pole oluline, mida me endast arvame, oluline on ju see, kuidas me teistele tundume.
Kui ma erinevaid pealkirju läbi vaatasin , jäi mulle silma lause, kus oli öeldud, et kui sind pole internetis, siis sind pole olemas. Mina ütleksin teistmoodi: „Kui sind pole internetis, tähendab – sa elad .“ Kuidas saab öelda, et inimest ei eksisteeri siis, kui teda internetis ei ole? See tähendab vaid seda, et ta oskab oma aega palju tulusamalt ära kasutada. Ta ei tunne vajadust sõpradega suhtlusportaalis suhelda, vaid helistab neile. Ta ei vaata uudiseid internetilehelt, vaid loeb ajalehte. Kui me vaid läbi arvuti õpiksime, suhtleksime ning koguaeg kiirustaksime, siis mõne aja pärast oleks me nagu robotid, kellel puudub iseloom ja loomingulisus ning oluline on vaid progress.
Tänapäeval on hakatud kasutama suurel hulgal kodulehti. Inimesed kirjutavad oma mõtetest ja tegevustest nii palju kui süda lustib. Seal on võimalik anonüümselt kommenteerida, mis on väga tobe , kuna siis on jällegi võimalus vastu öelda või teist halvustada. Mis kõige hullem – me ei tea, kes seda öelda võib. Muidu ei juleta midagi öelda, internetis aga öeldakse nii halvasti kui võimalik. See võib teisele väga haiget teha.
Suurt rolli mängib interneti informeeritus ning ulatus. Internet on arvatavasti universumi kõige suurem infoallikas, sealt võib leida rohkem teadmisi ja infot kui ükski inimene unistadagi oskaks. Kui on kiiresti vaja mingeid andmeid, näiteks bussiaegu, piletihindu, siis on võimalik vajalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Lühikese ajaga leiab palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samas on internet ka palju negatiivsust toonud , eriti inimestele, kes kopeerivad teiste mõtteid ja teevad nägu, nagu see oleks nende kirjutatud. Väga hea on aga see, kuidas koolielus interneti kasutatakse. Ka õpetajad kasutavad nüüd e-kirju, et õpilastega paremini suhelda ja muidugi ekool, kuhu nad kirjutavad kodutöid ja hindeid . Veel üks positiivne külg õpilase keelelisel harimisel on nimelt MSN, kus saab sõpradega vabalt suhelda, kirjutada pikke jutte millest iganes. See arendab kõige rohkem komade kasutamist. Tekib pausitunnetus ja lõpuks tulevad komakohad iseenesest.
Minule isiklikult ei meeldi internetisuhtlus , aga see on lihtsalt kõige kättesaadavam mulle. Negatiivsus minu puhul seisneb selles, et kui suhtlusportaalis mind närvi aetakse, ei saa ma emotsioone näidata nii hästi kui silmast silma ja siis see viha aina põleb mu sees. Mulle tundub, et kui arvutit mu elus ei eksisteeriks, oleksin ma rahulikum inimene. Mul tekivad tülid MSN’is väga kergelt, sest tean, et olengi üks nendest probleemidega noorukitest. Jube raske on ka olukordades rahulikuks jääda, kui nii paljud inimesed takistavad seda oma suhtumisega minusse. Internetis olen ma aktiivne ja mulle meeldib suhelda tuttavatega, kes on samuti nobedad kirjutajad . Saab teistega elust enesest rääkida ja nalju teha. Õnnelik selle masina üle olen ma sellepärast, et selles peitub tõesti nii palju teavet ja materjali, milleta ma ei suudaks elada. Samuti ka inimesed, kellega olen kohtunud ja leidnud head sõbrad ja armastused.
Interneti kasutamise plusse ja miinuseid on lõputult. Fakt on see, et see pole kunagi liiga hea või kunagi liiga halb. Kõik on võrdne.