Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast. Pakid visatakse merre, kuid Andrus kus ema hakkas pangas tööle. Ta abiellus kunstniku Kalle Leediga, elas Sipria ei lasnud oma portfelli minema visata. Mika laip jäetakse alles. ateljees koos oma ema, mehe ja poja Peebuga. Ta hakkas käi
PILET NR 1 Gailiti teos „Ekke Moor“ 1)Teose aeg ja koht: 20 saj algus. Ingeland, rannaküla (Eesti aladel) 2) Sisukokkuvõte: Ekke moor lahkub kodust oma armastatu, Eneken Üüve soovil, otsima end ja lahtisi allikaid. Ema ja pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab nad ka läbi: teater elus. Erinevad rollid annavad kogemnusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Pöördub koju tagasi mõistes, et tema sisemised allikad on kodus asuvad juured. Eneken ootab teda kodus. Kodus leiab ta eest oma poja. 3) Probleem: 1) Tihti tuleb näha elu mujal, mõistmaks, et kodus on ikkagi kõige parem. Ekke rändas palju ringi, seikles koos rändnäitlejatega, käis Lapimaal tundrates ja mujalgi, enne kui taipas, et tema sisemised allikad asuvad siiski kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski tulevad paljud hiljem
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese pu
August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu l
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
,,Üle rahutu vee" August Gailit Martin Vaidel oli oma paat olemas ja täidetud asjadega, kuid ta ei suutnud kodust lahkuda. Ka ta naine, Liis, ei soovinud kodumaja maha jätta ning seetõttu tegi ta selle säravalt korda, enne lahkumist, et mälestustesse jääks maja maha ilusa ja puhtana. Külas oli ka teine mees, kel oli suur paat. Too tassis paadi vana mööblit ja asju täis ning lubas kõigile, et võtab nemadki kaasa ent ühel ööl oli ta lihtsalt märkamatult kadunud koos paadiga. Saabus hetk, mil kõik olid juba sunnitud lahkuma, kostis plahvatusi ning hävitustööd. Siis tormas ka Martin Vaidel paadi juurde, soovimata näha kuidas ta naine kodumajaga hüvasti jätab. Paadis oli endine pastor Enn Tormet, kes oli ameti maha pannud, ning sellega teeninud külaelanike eemalhoidva hoiaku. Tema pere küüditati. Enn Tormet oli metsas Juhan Raidiga, kes oli üks sõduritest, kelle naine ja la
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
annaabi.ee 
100 punkti
~ 1 leht
164 laadimist
3 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid