Koolivägivald (0)

Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus.
Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad ei ole nii julged , et üksi sõimama hakata. Arvan, et üks kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja . Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist , et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemis koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja.
Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Viimasel ajal on hästi palju kuulda olnud televisioonist ja ajakirjandusest , kuidas kooliõpilane läheb kooli oma isa relvaga, sest isa on tal jahimees . Võtab relva välja ja hakkab inimesi maha laskma. Hea näide on ka noortefilm „Klass“ , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. See, kui ta laseb iseennast maha, ei ole veel kiusamisest väljapääs. Sest kiusaja võib uue ohvri otsida ja samamoodi temaga käituda nagu eelmisega . Aga kiusatavat inimest võib aidata ka mingi kindel inimene, kes suudab nii enda, kui ka oma kaitsealuse eest seista. See inimene on julge ja vapper . Kaitsjaid võiks olla palju rohkem, aga paljud kardavad ka kiusamise ohvriks langeda.
Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi , et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte , lärmavad, mängivad kaarte või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Näiteks õpetaja siis kas tirib juustest või lööb raamatuga . Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem. Võõras inimene hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. See solvab ning hea suhe on õpetaja ja õpilase vahelt kadunud.
Põhikoolis on mul paar juhtumit olnud, kus ma olin kiusaja, ohver või pealtvaataja. Ükskord õpetaja tiris minu klassikaaslast juustest. Ta pole mitte midagi teinud, kuid õpetaja oli juba närvis ning ei suutnud enam ennast taltsutada. Hiljem küll rääkis, et tal oli olukorra pärast väga kahju, kuid see ei parandanud olukorda. Klassikaaslane kaotas selle õpetaja vastu vähemagi austuse ning ei saanud temaga enam hästi läbi. Põhikoolis oli ka selline iga, kus pidi ju klassikaaslaste ees kuidagi popp välja nägema. Nii siis oligi tihti koolikaaslate üle naermine ja märkuste tegemine. Nüüd ma kahetsen seda, et ma lasin ennast mõjutada teiste arvamusest. Arvan, et neil oli väga paha tunne, keda ma vaimselt kiusasin. Kui vanem koolikaaslane oleks minu kohta midagi halvasti öelnud, siis ma oleksin kindlasti hingepõhjas väga kurb. Et miks ma jäin just talle ette? Ma pole ju talle mitte midagi halba teinud. Kuid nüüd on juba hilja seda kahetseda. Ma arvan, et ma sain teiste kiusamise eest karistada . Hästi tihti tehti minu üle nalja. Klassikaaslasi huvitas minu eraelu ja see oli nende jaoks naljakas. Mina polnud nii lapsik , kui kiusajad vaid kuulasin kenasti ära, mida neil oli öelda ja lahkusin nende juurest. Juhtus ka selliseid asju, kui peideti koolitarbeid ära, visati ja lõhuti neid, tõmmati toole istumise alt ära ja hoiti wc-s kinni. Ma nüüd tean, et see on koolivägivald, kuid sel hetkel ma ei mõistnud seda, kui see toimus. Olin väike ja rumal.
Koolivägivald on nagu üks osa meie elust, mida enamus inimesi kogeb . Kuigi see ei tohiks nii olla, aga kahjuks selle vastu ei saa. Koolivägivald ei kao enne mitte kuhugi , kui me ise ei võta mitte midagi selle vastu ette. Nii, et hea soovitus oleks, et me võiks kõigiga hästi läbi saada ja niisama ilma põhjuseta probleeme mitte tekitada!