Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võitjad ja kaotajad (0)

1 Hindamata
Punktid

Võitjad ja kaotajad
Kõikjal leidub võitjaid ja kaotajaid, seda nii päriselus kui ka raamatutes, filmides, mängudes ja spordivõistlustel. Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes.
Tammsaare epopöas “Tõde ja Õigus” on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav , mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis.
Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine . Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena.
Nii kaotajaks kui ka võitjaks võib pidada ka Andrese ja Mari poega Indrekut. Ta oli poiss kes juba varakult tundis huvi kirjanduse vastu. Esimese osa lõpus läheb ta linna kooli. “Tõe ja Õiguse” teine osa räägibki sellest, kuidas Indrek Härra Mauruse koolis õpib. Teises osas kaotas ta usu jumalasse ning kolmandas osas kaotas oma ema. Ta ema oli haige sellest ajast, kui Indrek alles poisikesena vennaga kakeldes ja kiviga visates ema tabas. Kolmandas osas palus Mari, et Indrek tooks talle ravimeid. Ema palvet täites leiab varsti naine ka oma viimase puhkepaiga. Neljandas osas abiellus Indrek Kariniga ja nad said kaks last. Nende abielu oli väga pingeline ja lõpuks kui Karin jäi trammi alla süüdistati selles Indrekut. Viiendas osas läheb meheks sirgunud noor peremees vargamäele tagasi. Sünnikodu oli palju muutunud ja vajas ka palju töö tegemist, nii alustaski Indrek uuesti kraavi kaevamist. Indreku tervis vedas teda alt. Ta sai kraavi kaevates külma ja jäi mitmeks päevaks voodisse. Mõne aja möödudes tuli Mäe tallu Indreku endine teenija Tiina. Kui mees saab teada, et see on sama Tiina kellele ta kunagi Mauruse kooli ajal oli lubanud, et kui see jalad alla saab siis ta abiellub temaga, siis Indrek täitis oma lubadust ja võttis Tiina endale naiseks . Indrek oli jälle võitnud. Tammsaare on öelnud:”Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.” Hoolimata sellest, et Indrek nägi Vargamäe maadega väga palju vaeva, ei tulnud tal selle koha vastu vähimatki armastust.
Peale “Tõe ja Õiguse” on võitjate ja kaotajate rolle ka teistes Anton Hansen Tammsaare teostes. “Põrgupõhja uues vanapaganas” jäid kaotajaks nii Jürka kui ka kaval-Ants.
Kaval-Ants rääkis Jürkale igasuguseid jutte , kuidas õndsaks saada ja Jürka uskus teda. Esialgu oli Ants küll võitja rollis, kui ta sai Vanapagana enda heaks tööle panna, kuid teose lõpus jäi kaval-Ants kaotaja rolli, kui tema nimele kirjutatud Jürka maja maha põles.
Jürka aga oli läbi teose koguaeg kaotaja rollis. Ants kasutas teda tööloomana enda heaks.
Ta ehitas Antsu maale enda rahade eest maja, mille kirjutas naabri nimele. Samuti kaotas Vanapagan ka oma naise, kuid sai peagi ka uue naise ja temaga palju lapsi. Teose lõpus küll Jürka taipas , et Ants oli teda lihtsalt ära kasutanud ja pistis maja põlema, ometigi see mingit kasu talle ei toonud . Jürka tahtis õndsaks saada ja kui ta lõpuks arvas , et ta on saanus, läks ta Peetruse ukse taha, kuid seal selgus, et Peetruse arust peab Jürka uuesti Maa peale minema ja proovima uuesti õndsaks saada. Niimoodi käis Jürka mitu korda Peetruse ukse taga küsimas, kas ta on lõpuks õndsaks saanud, kuid igakord oli vastus ei.
Võitjaid ja kaotajaid leidub ka Tammsaare “Juuditis”, kus kaotaja rolli jääb Olovernes ja võitja rolli Juudit. Nimitegelane saab külarahvalt kiita, kui ta on tapnud pealiku Olovernese.
Kõik me oleme kas vähemal või suuremal määral nii võitjad kui ka kaotajad. Ühte asja saades võime ilma jääda teisest ja vastupidi. Inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis neil on ja tahavad alati ikka rohkemat. Kaotajaks ei taha meist keegi jääda, kuid võitjaks tahavad kõik saada. Võitjaks saavad need kes on vabad nii kohustustest kui ka kõigest muust . Tsiteerides Tammsaaret,” Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas.“
Võitjad ja kaotajad #1 Võitjad ja kaotajad #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PuuTagaIlves Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tammsaare peremehekontseptsioon
2
odt

Tammsaare peremehekontseptsioon

Tammsaare peremehekontseptsioon Tammsaare teostes on tihti vastanditeks hea ja kuri. Tubli, töökas ja aus peremees ning kaval ja rahaahne naabrimees. Romaanis ,,Tõde ja õigus" on omavahel pidevalt tülis naabrimehed Vargamäelt ­ Oru Pearu ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises. Ükskõik kui palju Andres ka oma maaga väsimatult ei rassiks, tundub talle ikka, et neist pingutustest hoolimata jääb õigus Tagapere Pearule. Esimene suurem tüli naabrite vahel tõuseb kraavi kaevamisest. Andrese maa on märg ja liigniiskusest lahtisaamiseks pakub ta Pearule võimalust, et kaevata kraav maa piiridele. Kasu oleks sellest saanud kõige rohkem Andres ja Pearu nõustub sellega ainult siis, kui

Kirjandus
Tõde ja õigus - A H Tammsaare kokkuvõte-kõik osad
11
docx

Tõde ja õigus - A.H.Tammsaare kokkuvõte (kõik osad)

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte Tammsaare kohta Haigestus k

Kirjandus
Tuglas ja Tammsaare
2
doc

Tuglas ja Tammsaare

2.Tuglase (1886-1971) roll eesti kirjanduses. Tuglasel oli keskne koht 20.sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novellid haakuvad omavahel: sarnase

Kirjandus
Anton Hansen Tammsaare
6
doc

Anton Hansen Tammsaare

ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen

Kirjandus
Anton Hansen Tammsaare
6
docx

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetu

Eesti kirjanduse ajalugu II
Anton Hansen Tammsaare
3
docx

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare 1878 ­ 1940 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena 1898 (20-aastane) ­ 1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907 (29-aastane) ­ 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 ­ 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem ­ lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega ini

Kirjandus
Tõde ja õigus
6
docx

Tõde ja õigus

Tõde ja õigus I osa Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) kujutas oma romaanitsüklis «Tõde ja õigus» eestlaste saatust 19. sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), An

Eesti kirjandus
Tõde Ja Õigus-kõigist 5-Osast
9
odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun