Kuristik rukkis (2)

J.D. Saliner " Kuristik rukkis " 1) Holden k�ib Pencey erakeskkoolis. Oma klassikaaslastega ta eriti l�bi ei saa. Ta peab neid v�ltsideks ning silma- kirjalikeks. Ta ei saavuta oma kaaslastega kontakti, sest talle tundub et nad elavad valede elup�him� tete j�rgi. Holdeni meelest on Pencey kool ja inimesed seal valelikud,� ritavad alati endast parema mulje j�tta ning k�ik on omakasup��dlikud. Isegi kui selles koolis k�ivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka v�ga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise p�rast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden l� hemalt . Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater p��dis endast j�tta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta r�pane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik , et Stradlater p��dis j�tta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ackley. Ackely elab Holdeni k�rvaltoas. Ta on v�ga pealet�kkiv ja ei tee v�lja Holdeni vihjetest, kuigi ta saab nendest suurep�rast aru. Samuti valetab ja ilustab ta mitmeid oma jutte . � ldiselt ei peatu Holden eriti oma koolikaaslaste kirjeldamisel ja need on ainult ajutised tegelased. 2) Vana Spenceri ja Mr. Antoliniga olid tal suhted head. Vana Spencer oli Holdeni ajaloo� petaja . Ta meeldis Holdenile, kuigi ta oli eakas ja tema � petamismeetodid olid vanamoelised. Ta �ritas Holdenit aidata ja suunata teda tagasi � ppimise ja kooli juurde, kuid poiss ei v�tnud teda kuulda. Mr. Antolini oli Holdeni endine inglise keele �petaja, kellele ta New Yorki k�lla l�heb. Mr. Antolini meeldis Holdenile, sest ta k�itus temaga nagu v�rdsega ning ei pannud Holdenile pahaks, et ta j�i ja suitsetas. Holdenile ei meeldinud �ldiselt noomivad ja � iendavad t� iskasvanud . Mr. Antolini ei olnud selline. Ta �ritas samuti Holdenile aru p�he panna nagu vana Spencer, kuid tegi seda teistsugusel moel. Tal olid oma jutu jaoks argumendid ja ta seletas miks on Holdenil vaja �ppida. Ta peab lihtsalt leidma selle, mis teda huvitab , k�ik muu v�ib k� rvale j�tta. Mr. Antolini puudutab HOldeni pead, kui poiss magab . Holden hakkab kartma , et tema �petaja on homo ja laseb tema juurest kiiresti jalga. Hiljem hakkab ta m� tlema , et v�ib-olla ta siiski eksis. 5) Holdeni vanem vend oli D.B. Ta oli olnud l�hijuttude kirjutaja, kuid hiljem l�ks Hollywoodi ja hakkas kirjutama filmide jaoks. Holdenile ei meeldinud see �ldse. Holdeni noorem vend oli Allie , kes oli m�ni aasta tagasi surnud. Holden hoolis oma nooremast vennast v�ga ja tundis temast puudust 6)Ma arvan, et Holden tahtis tudna armastust, aga polnud seda veel tundnud . Tal oli k�ll olnud m�ni t�druks�ber,aga ta polnud nendega eriti kaua suhelnud. Kuna talle ei meeldinud v�ltsid tunded siis ta ootas seda � iget . Ta m�istis hukka Stradlaterit ja Ackleyt,kes t�en�oliselt valetasid oma kogemuste kohta t�drukutega, kuid ta ise ei suutnud ega soovinud siiski t�drukutega kaugemale minna. Isegi kui talle saadeti tuppa prostituut siis tahtis ta t�drukuga ainult r��kida. 7)Holden hoolis v�ga oma �de Phoebest. Ta lohutas ja kaitses teda alati. Samuti � tles ta raamatus v�lja oma t� elise soovi,kelleks ta saada tahab. "Igatahes ma kujutlen ,kuidas v� ikesed lapsed m�ngivad suurel rukkip� llul mingit m�ngu. Tuhanded lapsukesed-aga l�hedal pole hingegi, t�hendab �htki t�iskasvanut peale minu. Mina aga seisan mingi j�rsu kuristiku kaldal , ja minu � lesandeks on p��da lapsi, et nad ei kukuks �le kaljuserva-t�hendab kui nad m�nguhoos ei m�rka kuhu nad jooksevad siis ma tulen oma valvepostilt ja p � � a n nad kinni. Teeksin seda hommikust �htuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkip�llul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma t� esti teha tahaksin." (lk 161, 162) See n�itab, et ta hoolib lastest ja tahab neid kaitsta eba�nnestumiste eest. 8) Holden joob v�ga palju alkoholi. Ta arvas , et alkohol aitab tal p�geneda murede eest. Alkoholi juues muutus ta meel haledaks ja ta muutus �hiskonna ja inimeste vastu s�bralikumaks. Ta suudab inimestega s�bralikumalt ja vabamalt suhelda. Minumeelest j�i ta alkoholi sellep �rast, et paista asjalikum ja et inimesed teda t�siselt v�taksid. 9) Holden vihkab silmakirjalikkust, valet, v�ltsi, teesklust ja pugemist maailmas k�ige rohkem. Ta ei tahtnud kunagi selliseks ise muutuda. Ta tahtis et kogu maailm oleks lapselikult lihtne, kus ei ole midagi v�ltsi ja k�ik on t� iesti aus. Inimesed suhtleksid �ksteisega vabalt ning poleks saladusi ega teekslust. Sellises maailmas, kus Holden elada tahaks,ei oleks midagi varjata. Seet�ttu �ritab ta Phoebet ja teisi lapsi v�imalikult kaua s��sta t�iskasvanuelu inetuste eest ja tahab et k�ik lapsed j�� ksid igavesti lasteks. Ta on ise juba k� llaltki h�sti tuttav selle vale ja v�ltsi maailmaga , mis meid tulevikus ees ootab ja ta tahab, et lapsed saaksid v�imalikult hilja t�iskasvanuks.