Kaka ja Kevade Kokkuvõte (0)

ja kevad � revolutsiooniline lasteraamat ? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karum�mmidest, l�busatest j�nkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivir�hki uuest lastejuttude kogumikust � Kaka ja kevad� neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punap�ine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid , loll jope ja merer��vlist lusikas . Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud v�himatki v�imalust lasteraamatusse p��seda. N��d on nad l�puks kohal! K�ik Kivir�hki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas �T�heke� ja p�lvinud laste heakskiidu ning kurjade t�dikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, v�ib tema pilte vaatama j��dagi. Nii � tleb lasteraamatu �Kaka ja kevad� tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab t� esti v�ga h�sti n� htuse , millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus , vajalikkus ja m�ttetus v�i hoopis v�im. Asjade v�im inimeste �le? V�imu avaldumine kohtades kus poleks selle pealegi tulnud? K�ik lasteraamatus viitab sellele, et Kivir�hki looming on astunud vastu �hiskonnas kehtivate tavade vastu, �ritades l�hkuda siin kehtivaid n�htamatuid ja otseselt mitte kuskil kirjas olevaid norme lasteraamatu sisu ja tegelaste kohta. Lasteraamatut �Kaka ja kevad� �ritan vaadelda tervikuna Foucault � v�imu, normide ning normaalsuse ja ebanormaalsuse kaudu. Vaatlen, kuidas avaldub �hiskonna v�imule vastuhakk ning n�itan, et see ei ole kohe kindlasti ainult negatiivsete tagaj �rgedega �ritus. Raamatu nimilugu �Kaka ja kevad� ei ole oma s�numilt just kuigi m�rkimisv��rsem. Jah, kakale on antud elu ning jah, turtsuvad t�dikesed on pandud torisema. Kakat iseenesest on kujutaud reaalses maailmas, kus teda �mbritsevad tavalised inimeste maailma mured ja r��mud � �ksindus, igavus ja armastus. Lugu l�peb � nnelikult , nagu �hele lasteraamatule kohaselt. Foucault� teooria j�rgi on k�ik t�iesti normaalne � s�nad, millega me m�tet t�histame ei m�ngi suurt rolli. Pole vahet, et kaka abiellus l�puks v�ilillega, oluline on m�te, mis nende kahe s�na taga oli. M�te oli ju reaalne? M�te kaka ja v�ilille abielust on ju ebanormaalsus? V�i ehk ta ikkagi ei paista niiv�rd normidele mittevastavana, kui r��kida sellisest olevusest nagu s��git�di. M�iste �s��git�di� on kasutuses lasteaedades , m�rkimaks kasvatajat, kes lastele s��a ette paneb. See m�iste on kultuuriliselt ja keeleliselt selliseks kujunenud ja �hiskond on seda aktsepteerinud. Villu, kes esimest korda lasteaeda l�ks, omas t�iesti teistsugust arusaama sellest s� nast . S��git�di on s��miseks v�i pigem see, kes laste s��gi �ra ise �ra s��b. Kuigi s��git�di alguses vastu puikles, tahtes piimasuppi lastele sokutada, pidi ta koka manitsedes ikkagi oma kohust t�itma. Hoopis teistsugune korraldus kehtis lasteaias. Piimasupi n�ide selles lasteraamatus on justkui n�ide sellest, kuidas lastele on antud v�im (autorile?), r��kimaks ausalt s��git�dide olemusest. Teatud vastuhakk piimasuppidele. Ega need jah ei olnud just k�ige maitsvamad road , mida enda lasteaia aegadest m�letan. Kas see on siis normatiividele vastuhakk ja lasteaedades m�ssule �hutamine? Vaevalt , lihtsalt �ks n�ide sellest, kuidas �hiskonnas veidraks peetav k�itumine v�ib tunduda t�iesti loogilisena. Lasteraamat �Kaka ja kevade� annab p�him�tteliselt �ksk�ik millele potentsiaali �rkamaks ellu ja tegemaks mehetegusid. Autor kingib neile v�imu ja n�itab seda v�imuv�itlust, kus mitte inimene ei kanna jopet, vaid jope kannab inimest � veel rohkem, ta oskab ka r��kida. Asjad ja muud loomad/olevused saavad endale v�imu, et astuda vastu �hiskonnas kehtivate normide vastu � suvel kantakse l�hikesi p�kse, mitte jopet; j�ulukinke toob j�uluvana, mitte kass ega kilpkonn ; puukusud ei ole taunitavad, vaid peavad saama vabaks ja p��sema kuu peale, puuksulinna. K�ik taunitav v�etakse raamatus vastu kui normaalsus. Ja mis k�ige huvitavam, olgugi et v�im on suutnud ennast mingil m��ral kehtestada ja on raamatu kontekstis t�iesti normatiivseks peetav, sekkuvad ka nendesse lugudesse v�imule vastuhakkajaid. N�iteks, kuigi kass suudab t�estada, et ta on j�uluvana, tuues pererahvale kinke, satub ta ikkagi �ige j�uluvana ilmudes � heks v�imule allutatuks. V�im on siin kui t�de, mida iga�ks peaks teada � j�ulukinke toobki j�uluvana, mitte kass v�i kilpkonn. Miks Kivir�hk r��gib lasteraamatus puuksudest ja kakast ning miks ta on nii otsekohene ? Miks ta r��gib k�igest sellest, millest viisakad ja h�sti kasvatatud inimesed ei r��gi? Miks tema raamatus on k�ik hoopis vastupidi, kui see peaks olema? Raamatus kasutatakse tihiti tegelaste kirjeldamiseks omaduss�nu , nagu paks, loll ja t�druku kohta isegi suur ja j�me. Keegi �hvardas isegi kellelegi peksa anda. Ma ei imesta, miks vanemad t�dikesed tagajalgadele t�usevad, kuuldes sellisest lasteraamatust. Nad tunnetavad selle raamatu v�imu enda �le, sest me k�ik teame, et inimesed puuksutavad, kuigi me ei r��gi sellest igap�evaselt. Kuid miks? Sest see on �ks meie moraalikoodeksi alla kuuluv kirjutamata reegel, mis levib lapsevanemate suust laste k�rvadesse. Lapsi �petatakse mingite k�rgemalt tasanditelt tulevate p�him� tete j�rgi � igesti k�ituma. Kehtestatakse piird, kus v�ib seda ja teist r��kida v�i teha. Me teame, et see on �ige, sest me ise oleme nende reeglite sees, toodame neid �ha uuesti ning allume neile kui teatavale v�imule. Ja olgem ausad, keelatud vili on ju alati magusam. Ega raamatu pealkirgi on ju arvatavasti m��ginumbrite suurendamiseks ja uudishimu �ratamiseks just selline valitud. Mis oleks ahvatlevam, kui astuda �le moraali piirde ning lugeda jutte kakast ja puuksust. Neid l�hijutte lugedes taban ma ennast pidevalt �llatumas v�i muigamas lihtsate lugude �le sokipaarist, kindast, n�tsust, lusikast v�i viinerist. Ja mida rohkem ma lugesin, seda rohkem hakkasin ma n�gema igas jutus tegelaste vahelisi v�imusuhteid ja m�jutamisvorme. Naljakal kombel teadsid riigiv�imust ja eestlusest ka j�rve p�hja kukkunud kinnas , kes kaladega s�brunedes presidendiks valiti.