Libahundi ja Kauka jumala põhjal (0)

Õnn – mis on selle hind ?
Maria Trave 11B
Tihtipeale muutume me kõik kadedaks, kui kellelgi läheb hästi. Isegi kui see on vaid hetkeks ja me ei näita seda välja. Loomulikult ei võrdu õnn ainult rahaga, vaid ka pere ja sõprade olemasoluga ning kindlasti ka muude tähtsate saavutustega elus. Niisiis on August Kitzbergi näidendites „ Libahunt “ ja „ Kauka jumal“ üks kindel ühine joon.
Peaaegu kõik inimesed armuvad tõeliselt vähemalt kord elus ja oma armastatuga koos olles on tunne, et maailmas pole midagi halba. Kõik on lilleline ja täiuslik, vaid hetkeni, mil astub mängu kolmas isik. Keegi, kes armastab kedagi aga armastusega vastata ei saa. Nii üritabki, see isik ajada lahku neid, et olla ise õnnelik inimesega, keda armastab, isegi kui teda vastu ei armastata. Kolmanda isiku ilmumine paneb paari proovile. Aga kui üksteist tõeliselt armastada , siis võidab see kõik. Kuid „Libahundis“ see kahjuks päris ei läinud. Kindlasti olid ühetedeks olulisteks teguriteks seal ka ajastu, uskumuste ja traditsioonide erinevus.
Margus oli noor poiss, kellel oli kasuõde Mari ning veel üks kasuõde Tiina. Suurt rolli mängis Tiina ja tema ema minevik . Kuna Tiina ema peeti nõiaks ja ta põletati tuleriidal. Tammaru pere võttis Tiina lahkesti oma perre ja nad kasvatasid teda nagu oma last. Aja möödudes muutusid tunded tugevamaks. Tiina ja Mari hakkasid mõlemad Margust armastama. Aga Margusel jätkus silmi vaid Tiina jaoks. Kui Mari teada sai, et Margus armastab vaid Tiinat, hakkas Marguse ja Tiina jaoks kõik allamäge minema. Mari pööras nende vastu algul oma pere ja siis terve küla. Tiina ei suutnud seda enam taluda ja põgenes metsa ja jäi sinna väga pikaks ajaks. Muidugi pärast seda oli Mari ülimalt õnnelik aga Margus oli väga kurb ja ainult nukrutses. Kui Tiina tagasi tuli ja tahtis uuesti Margusega koos olla, pakkudes talle teist võimalust, et võtnud Margus seda vastu, ta kartis oma pere, mida nad sellest arvata võivad. Nad olid liiga traditsioonides kinni. Margus oli liiga arg. Tiina jooksis viieks aastaks tagasi metsa. Vahepeal abiellusid vanemate sunnil Margus ja Mari, kuigi Margus ei armastanud Marit. Ta süda kuulus kõigest hoolimata Tiinale. Ühel õhtul oli metsas kuulda ulgumist päris maja lähedal ja Margus otsustas uurima minna. Just siis ilmus Tiina nende ukse taha, kuid väljas oli pime ja Margus kogemata tulistas Tiinat. Tiina suri Marguse kätevahel.
Mari õnn Margusega koos olla sai saatuslikuks Tiinale ja õnnetuseks, kes veetis oma ülejäänud elu naise kõrval, keda ta ei armastanud.
Ka tänapäeval tekib ja on palju armukolmnurki aga enam ei sõimata kedagi nõidadeks ega libahuntideks ja ei enamuselt ei olda enam traditsioonidides kinni. Aga tänapäeval kasutatakse üsna alatuid võtteid, et saada see mida tahetakse. Nüüd elame me kõik tehnikaajastus, kus peaaegu kõik on kättesaadav nii lihtsalt. Igaüks saab kergelt teada, mida ta kaaslane teeb ja kus ta käib; Saadetakse ähvarduskirju, levitatakse igasuguseid jutte jne. Vahel isegi kiputakse üksteise elude kallale. Peaasi , et saada inimene, keda armastatakse ja selleks kasutatakse kõiki vahendeid, mis on tänapäeval tõesti kohe liiga lihtne.
Nii on ka „Kauka jumal“ sellega väga sarnane. Mogri Märdi jaoks raha võrdus õnnega. Aga selle tõttu kaotas ta oma noore tütre, saatis hukatusse oma poja ja lõpuks ka oma abikaasa, keda ta väidetavalt kunagi ei olevat armastanud. Mogri Märt lõpetas lõpuks hulluna kuskil kolkas ilm araha ja pereta. See nn „Suur õnn = raha“ saatis hukatusse kogu tema pere ja veel paljude ümbritsevate inimeste elud.
Raha mängib ka tänapäeval suurt rolli, kuid õnneks ei ole enam kõik inimesed nii sinisilmsed, et usuvad, et raha eest saab õnne või armastust osta, kuigi on kindlasti neidki , kes seda usuvad. Näiteks võetakse tänapäeval nii suuri kui väikseid laene, loodetakse õnnelikele juhustele, mängitakse loteriid. Kui asetada raha tähtsaimale kohale oma elus aga see ühel hetkel kaotada, siis pole inimesel enam ei pere ega raha, vaid on täiesti üksi. Seepärast ei asetata enam raha perekonnast ja sõprusest ettepoole , sest inimesed on hakkanud aru saama, et perekond ja sõbrad on elus tähtsaim vara. Kuna kui raha peaks millegipärast kaduma, siis on pere ja sõbrad, kes alati alles jäävad ja rasketel aegadel toetavad oma abi ja nõuga.
Kõik me tahame loomulikult õnnelikuks saada. Suurem osa tahab olla kõiges suurepärane. Olla heal järjel nii rahaliselt kui suhete ja õnne koha pealt. Siinkohal on inimestele nendest kahest loost antud palju mõtlemisainet. August Kitzbergi teosed on suurepärased. Ega need asjata pole kohustusliku kirjanduse all. Mida vanemaks saab inimene, seda rohekem taibatakse, mis on väär ja mis õige. Ja vanusega kasvab üha enam ka pere tähtsus. Vanem inimene oskab pere väärtustada ja teab, et see on midagi, mida ei tohi mitte mingil juhul käest lasta. Vastupidiselt noortele, kes arvavad , et pere oleks nagu takistus; See tähendab, et on igasugused piirangud, vanematest sõltumine jne. Aga ega noorte suhtumine nüüd nii hukas ka ei ole. Enamuselt saavad nad aru, et see on vale käitumisviis ja parandavad ennast, hakates pere olulisust väärtustama. Taibatakse, et õnnelik olemiseks ei ole palju vaja, kui sul on pere ning sõbrad ja kõik mida eluks vaja, siis tegelikult ongi see kõik, mida ongi õnneks vaja.