Vahur Kersna eluloo kokkuvõte (0)

VAHUR KERSNA „7x7“

ÜLEVAADE TEOSEST

Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur-Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest .
Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste - ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis , joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha).
KERSNA RAAMATUD „7x7“ ja „EI JÄÄ ELAMATA“
KERSNA KARIKATUUR
Edasi kirjeldab ta teismeeas kohtumist Viljaga, kellega jäi kokku veel pikaks ajaks, kuid kellega eluteed lahku läksid. Lisaks mitmetele reisimälestustele ja sõpradega läbitud seiklustele, kirjeldab Kersna oma karjääri kulgu telemaastikul. Teose viimane osa räägib Kersna kohtumisest oma praeguse naise Liinaga ja poja Kelvini sünnist.
Kersna elas huvitaval ja kireval ajal, mil ühiskond pidevalt arenes. Kuid tema isiksuse muutumist aja jooksul teoses minu jaoks eriti välja ei tulnud. Nii kersna keskkooli pinginaabri kui ka hilisemate kolleegide ja tuttavate kirjeldused temast on päris sarnased. Kersnat kirjeldavad nad kui töökat, ausat ja tahtejõulist meest, kes ei lase teiste arvamusel või laimul ennast kõigutada. Teose teises pooles tuleb aga tugevalt välja tema areng telemaastikul, mida ilmselt veidi mõjutas ka tehnoloogia areng, mis oli tol ajal üpris kiire. Just teose teine pool toob välja Kersna kuulsuse kasvu Eesti rahva seas ja tema kujunemise ETV üheks põhiliseks näoks. Kersna puhul mulle tundub, et ta laseb elul minna ja ei mõtle liialt tulevikule, oma otsused nii töö kui ka eraelu osas on langetanud rahulikult, mitte üle ega liiga vähe mõeldes, teos jättis tema elust väga sujuva mulje.
Selle teose juures meeldis mulle ehedus ja lihtsus. Kersna ei ole laskunud raamatut kirjutades detailidesse, millest mul on veidi kahju, kuna ma pole elanud sellel ajal ja juba näiteks aastaarvude või vanuse mainimine oleks ajastu mõistmisele kaasa aidanud. Sellest, et rohkeltmainitud Vilja on Edgar Savisaare endine naine Vilja, sain alles teose keskel aru, kui nägu tuttavana tunduma hakkas. Mulle meeldisid tuttavate, kolleegide, sõprade ja abikaasa jutud ja mälestused, kuna need andsid justkui kinnitust, et Kersna tõesti on selline, milliseks ta ennast teoses peab ja neid jutte oli lõbus ja huvitav lugeda. Piltide, dokumentide ja artiklite rohkus tegi selle teose lihtsasti arusaadavaks ja pilkupüüdvaks. Ajaleheartiklid, koolitunnistused, joonistused ja kirjad andsid ka tolle aja hõngu ja see tekitas peas võrdlusmomendi praeguse ja tollase ajastu vahel. See on huvitab raamat ajaviiteks ja uudistamiseks, sest tõesti- on palju, mida lugeda ja veel rohkem, mida uudistada .

MIDA KÜSISKIN VAHUR KERSNALT?

Piinlikult isiklik küsimus, aga hakkas huvitama, et miks nõnda ideaalse ja lõputuna tunduv suhe Viljaga lõppes?
Veel huvitab mind, missugused olid Kersna vanemad. Seal oli küll neist alguses veidi juttu , kuid just iseloomust, selle pärast, et vanematel on inimese kujunemises suur roll.
Ja viimaseks seda, et mis seal „Jah!- shows “ täpsemalt toimus, kuna nagu teosest aru sain, oli tegemist üpris menuka Kersna juhitud saatega.
KERSNA „JAH-SHOWS“ 1993. AASTAL

VÄLJAVÕTTED TEOSEST

„Eesti televisoon on justkui pilkane öö, kus särab üksainus täht!“(lk 108)
Nii ütles Lennart Meri Kersnale, kui kohtas teda aasta pärast ühte intervjuud Tartu Ülikooli ees ja veel nii, et ümberolijad ka kuuleks. Kersna sõnul on sellest rõõmu terveks eluks. Minu arvates on tegemist väga huvitavalt sõnastatud komplimendiga, mis on ETVle ilmselge löök allapoole vööd .
„Rõõmus uudis loomasõpradele: Eile lasti Tapal maha Euraasia suurim pruunkaru .“(lk 140)
Huvitav lause, mis lihtsalt oli kuskil vahel ja tundus naljakas sest kindlasti on loomasõpradele rõõmus uudis, kui armastatud loomake teise ilma saadetakse .
„Tavaliseks poisiks Antslast ei saa ta enam kunagi. Pingutagu palju tahes!“(lk 147)
Nii ütles Kersna kohta kolleeg Reet Oja. Ma arvan, et kui Kersna hinges ikka on ja tahab olla tavaline poiss Antslast, siis miks mitte? Selles pole iseenesest midagi halba. Ta võib ju tuntud olla, kuid see, kust tuli, on ka oluline.
„Ta teab oma väärtust ja on enesekindel“(lk 159)
Ulvi Pihel, Kersna kursusekaaslane ja ETV elusaadete toimetuse juhataja sõnad. Teose lõpetanud, arvan, et Kersna puhul üks olulisemaid tunnuseid on see, et ta teab oma väärtust, see väljendub tema kindlas iseloomus, mis ei lase end teise arvamusel segada.
„Ja minu inglise keel voolas unenäos kui kõige selgem mägiallikas“(lk 223)
Kersna unistus tuntud nägudega bändist „The Queen “ intervjuud läbi viia. Naljakalt sõnastatud mõte. Ise unistan selgelt mägiallikana voolavast vene keelest.
„Ma usun elu erilistesse hetkedesse.“(lk 242)
See Kersna öeldud lause väljendab tema positiivset ellusuhtumist ka raskematel aegadel ja kõlab kaunilt ning tasub meelde jätta- elu ilusse peab uskuma.
„Kersna asemele?Kelle?“(lk 261)
Seda küsis Piret Piirsaar, kui „Pealtnägijale“ otsiti uut saatejuhti, siit loeb välja ilmselge imestuse. Näitab Kersna asendamatust ETVs ja seda, kuidas ta on siiski „Pealtnägija“ hing.
„Sulle ei tule elus miski kergelt, sa pead tööd tegema.“(lk 17)
Tõde, mille sõnastas Luule Viilmaa ja millest Kersna sai aru pärast seda kui kaotas jooksus naabritüdruk Kairile. Kersnat on ilmselt see lause läbi elu saatnud, sest ta on tõesti elus palju tööd teinud ja vaeva näinud ja ma pean seda edu võtmeks .