Padise klooster (0)

Padise klooster
Padise klooster on esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. See on suure tähtsusega ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. Klooster paikneb Padise vallas, Harjumaal . Tallinnast kulub sinna kohale sõiduks umbes 40 minutit.
Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad , kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest – kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid . Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305 . aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16)
1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Kuid kui algas Jüriöö ülestõus, siis klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Sellest hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400 . aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas.
Luterlikust reformatsioonist 16. sajandil õnnestus kloostril pääseda. Kui venelased 1550. aastate lõpul Eesti- ja Liivimaale tungisid, kartis viimane ordumeister Gotthard Kettler, et rootslased kloosterkindluse enda kätte haaravad . Seepärast võttis ta 1558. aasta lõpul Padise enda valdusse ning järgmisel aastal võõrandas kloostri, saatis vennaskonna laiali ning kuulutas kloostri maavaldused ja hooned ordu omandiks. Kloostri peahoone muudeti sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. (Ridbeck 2005: 18)
1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. aastal alanud Vene-Poola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. aastal said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks.
1662 . aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmesajaks aastaks. Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm .
1766. aastal tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole. Esialgu kohendati mõisa tarbeks tervemad kloostrihooned; täpsemalt selle põhja- ja idatiib, mis katustati. Sõdades kannatanud idatiib taastati , ehitades sinna uusi müüre ja võlve ning muutes akna- ja ukseavasid. Põhjatiivas paiknev kirik oli jäänud sõjas suhteliselt terveks, kuid mõisal säärast kõrget saalruumi vaja ei läinud. Seetõttu poolitati kirik vahelaega ning tükeldati seintega väiksemateks ruumideks. Kloostri lõunatiib jäi tõenäoliselt aga juba tollal varemetesse.
Alates mõisahoone ehitamisest jäid kloostriehitised hoopiski mõisa majandusruumideks. 1860. aastal ehitati kivist mõisahoone kahekorruseliseks ja fassaadile lisati klaasveranda. 19. Sajandist pärinevad ka mitmed muud mõisa kõrvalhooned, mis paiknevad peahoonest ja kloostrist lõuna pool. Vaatamisväärsematest hoonetest võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Kloostriehitised kaotasid sellega seoses oma funktsiooni ning lagunesid. 1928. aastal varises kokku suur osa väravatorni fassaadist, mille idakülg oli varisenud juba 19. sajandil. ( Praust 2010)
Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930-tel aastatel. Esimeseks suuremaks tööks oli kirikut tükeldavate seinte ja vahelae lammutamine , millega kaasnes ka põhjatiivale katuse panemine. Alates sellest ajast kuni tänapäevani on kloostrikompleksis tehtud mitmeid korrastus- ja restaureerimistöid. Neist viimased lõppesid 2001. aastal, mil puhastati rusudest ja korrastati kloostri lõunatiiva varemeid ning väravatorni. Samuti taastati tollal kiriku akende raidraamid. Kloostri põhja- ja idatiib on säilinud praktiliselt algkõrguses, idatiib on meieni säilinud küll 17.-18. Sajandil ümber ehitatud kujul. Seevastu lääne- ja lõunakülg on kaasajal varemetes. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Harju-Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell (Eesti vanim) ning sama sajandi haruldane Kolgata grupp (praegu Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Niguliste kirikus). (Praust 2010)
Tänapäeval on Padise klooster külastamiseks avatud ka kõigile huvilistele. Kloostri haldamiseks on loodud Padise kloostri sihtasutus . Selle kaudu on võimalik tellida giidiga ekskursioone, mis tutvustavad nii kloostrit kui ka lähedal asuvat linnamäge. Kloostri kirikusaal on tänapäeval hinnatud kontsertide korraldamise koht, kuna seal on väga hea akustika . Padise kloostri sihtasutuse tegevust ei ole kajastatud meedias, küll kajastatakse seal aeg ajalt kloostris toimuvaid üritusi. Lisaks kloostri hoonele on territooriumil ka restaureeritud mõisahoone, mida on samuti kõigil soovijatel võimalik külastada ning ka kõrts. Alates 2009. aastast töötavad mõisahoones hotell ja restoran . Kloostri kõrts pakub aga võimalusi erinevate ürituste korraldamiseks, näiteks juubelite, firmapidude ning ka konverentside. Kõikide ürituste juurde on võimalik tellida ka ekskursioon kloostrisse.
Kohalikud teavad Padise kloostri kohta rääkida ka erinevaid legende. Näiteks räägitakse, et kloostri all olevatest ruumidest saavad alguse erinevad käigud. Väidetavalt peaks kõige pikem käik viima lausa Soome ja üks käik ka Tallinnasse. Siiski ei ole need jutud ilmselt väga tõsiseltvõetavad. Lisaks käikudele räägitakse jutte ka kummitustest, kuidas kloostri ruumidest võib vahel kuulda kellegi samme ja kuue lohisemise hääli või siis kuidas kloostri keldri ruumidest võib kostuda oigeid.
Koht on leidnud ka riiklikku tunnustust, see on oluline arhitektuurimälestis ning see on ka Kultuurimälestiste riiklikus registris. Padise kloostri kohta on ilmunud artikleid mitmes suuremas Eesti meedia väljaandes, näiteks Äripäevas ning ka Eesti Päevalehes. Internetist võib leida kliendi kommentaare Padise kloostri kohta, sellest on kirjutatud mõnes blogis. Leitud kommentaarid olid nii kloostri kui ka mõisahoone kohta ning need olid üsnagi positiivsed.
Viidatud allikad

Praust, V. Padise klooster ja mõis. [ http://www.ocist.de/fileadmin/user_upload/abbeys/P/Padis/Padise_klooster_ja_mois.pdf ]. 28.03.2010.

Ridbeck, H. Padise läbi aegade. Kodulooraamat. Tallinn: 2005, 185 lk.
Pildid: [www.pilt.delfi.ee], [www.padisemois.ee]
6