-õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5. liikluskindlustuses loetakse kindlustatuks muuhulgas järgmised isikud: -sõiduki seaduslik valdaja; (+) -varas ebaseaduslik valdaja; (+) 6. Kohustuslik liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida: -kõigi sisepõlemismootoriga sõidukite suhtes (-) -registreerimisele kuuluva mootorsõiduki suhtes, mille lubatud liikumiskiirus on üle 15 kilomeetri tunnis (+) -sõiduauto, bussi ja veoauto suhtes, mis osalevad igapäevaselt teeliikluses (+)
- täidetava funktsiooni järgi kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. - regulatsiooni viisi järgi Õigusnormidele vastuolus olevale teole reageerib riik õigusliku sanktsiooni kohaldamisega. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. ÕIGUSRIKKUMISE KOOSSEIS JA TEMA ELEMENDID TSIIVIILÕIGUSLIKE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja elemendi ühtsusest. Need käitumise elemendid moodustavad ...tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest
88 61.6 49.28 44.352 68 47.6 38.08 34.272 70 49 39.2 35.28 87 60.9 48.72 43.848 58 40.6 32.48 29.232 8 5.6 4.48 4.032 19 13.3 10.64 9.576 66 46.2 36.96 33.264 llahindlus augustis ind augustis Mootori Väljalaske Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel võimsus aasta Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline isik 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline isik 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik
mis on õigusega reguleeritud • Näide: raha laenamine, kaupade ostmine ja muu taoline, mis on õigusega reguleeritud • Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Õigussuhte objekt – millele õigussuhe on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel on tekkinud konkreetne õigussuhe • Füüsiline isik – inimene • Juriidiline isik – seaduse alusel moodustatud isikud (asutused ja organisatsioonid) • Eraõiguslik juriidiline isik – moodustatud erahuvides • Avalik-õiguslik juriidiline isik – moodustatud avalikes huvides ja konkreetse seaduse alusel Õigus- ja teovõime • Õigusvõime – isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi • Inimese õigusvõime algab elusalt sünniga ja lõpeb surmaga • Teovõime – isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi
õigushüve märksa intensiivsemalt, siis jääb vähemintensiivne rünne kõrvale. - kuriteo ettevalmistamine ja kuriteo katse taanduvad lõpuleviidud teo eest. - kergem samaliigilise hüve vastu suunatud rünne taandub raskema eest nt §118 taandub tapmise ees - ohtudelikt taandub kahjustusdelikti eest - osavõtt taandub täideviimise eest. Osavõtt on kuriteole kihutamine või kuriteole kaasamine. Kui üks isik on nii kihutaja kui täideviija siis ta vastutab vaid täideviimise eest. - ettevaatamatus taandub tahtliku teo eest. Tahtlik tegu on intensiivsem rünne. 3)konsumeerimise reegel- kui üks koosseisudest ammendab teise koosseisus avaldava ebaõigluse ehk kui üks rünne on niivõrd palju raskem, et teisega pole mõtet tegeleda. - kui kellegile lüüakse nuga kõhtu siis lähb kõht ja ka riided katki. Riiete purunemise kohta öeldakse, et see on põhiteoga kaasnev tegu
(KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3) Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) - võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1) - maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; (KMS § 3 lg 6 p 2) - maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud KMS § 39 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist; (KMS § 3 lg 6 p 3) - maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes
........................................................................15 4.5. Hädakaitse.......................................................................................................15 4.6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.....................................................16 2 4.6.1. Isik kujutab ekslikult ette õigustavat asjaolu (§ 31 lg 1 ).................16 4.6.2. Isik ei tea õigustavat asjaolu.............................................................16 5. Süü..................................................................................................................................16 5.1. Süü ja vastutuse põhimõte...............................................................................16 5.2
reguleeritakse rühma üheliigilisis ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne) õigusriik- riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. õigussuhe- õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus õigussuhte pooled esinevad subjektiivsete õiguste ja õiguslike kohustuste kandjatena. subjektiivne õigus-isikule õigusaktiga tagatud õigustus teostada sätestatud käitumiseeskirja. Kandjaks õigussubjektide isik. juriidiline kohustus- käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides. juriidiline fakt- ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. Juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. tegu- inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas. sündmus- piiritletud tervikuna võetav protsess. õigussuhte subject- need kes võivad olla õigussuhte pooleks.
Juhtimine ja ettevõtlus 12. klassi arvutieksam Koostas: Rasmus Prik 2010 Ettevõtlus Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Tänapäevane ettevõtluse mõiste tugineb suures osas majandusteadlase Joseph Schumpeter'i ja Austria koolkonna töödel. Shumpeter'i (1950) järgi on ettevõtja isik, kes on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks uuenduseks (innovatsiooniks). Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perpektiivis ka majanduskasvu. K. Knight'i (1967) ja Peter Drucker'i (1970) järgi on ettevõtlus riski võtmine. Jätkusuutlik ettevõtlus
Eutanaasia seadus § 1. Eutanaasia (1) Eutanaasia on akt, mille viib läbi arst, kes lõpetab tahtlikult elu iskul, selle isiku selgel ja vabatahtlikul soovil. (2) Aktiivne eutanaasia on kindlate arstipoolsete meetmete tarvituselevõtmine patsiendi surma esilekutsumiseks. (3) Passivne eutanaasia on patsiendi ravist loobumine. § 2. Eutanaasia tegemise eeldused (1) Eutonaasia on lubatud täisealisele isikule, kui: 1) Isik ei ole vaimuhaige, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäiretega. 2) Isik on on teinud vabatahtliku ja hoolikalt järelemõeldud otsust. 3) On kirjalikult kindlaks määratud kahe arsti poolt, et tegemist on ravimatu ja surmaga lõppeva haigusega. 4) Tegemist on väljakannatamatu puue ja/või väljakannatamatu ning kontrollimatu valudega. § 3. Arsti kohustused Arst on kohustatud enne eutanaasia toimepanekut austama järgnevaid ametlikke ja korralisi nõudeid:
Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist). 3
kokkuleppida, et näiteks leppetrahv asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud. Leppetrahvi nõudmisel tuleb meeles pidada, et pärast kohustuse rikkumist tuleb võlgnikule saata teade, milles märgitakse, et nõutakse leppetrahvi tasumist. Kohustuse rikkumise avastamise korral peab teist poolt võimalikult kiiresti teavitama, et kavatsetakse nõuda ka leppetrahvi, sest nõude esitamisega hilinemisel võib isik kaotada õiguse nõuda leppetrahvi. Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist.
Ravikindlustus Nelli Mahmutov, ST14, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eestiravikindlustuse süsteem kehtib alates 1. jaanuarist 1992. Ravikindlustus on… Kindlustatud isik on Eestis elav kodakondsusega, maksumaksev isik. Ka tähtajalise elamisloaga isikud Ravikindlustuse seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust Tööandja maksab töötaja palgast, või asutusest, või riigilt, töötukassasse arvel töötud saavad ka automaatselt ravikindlustust Riik suunab selle ravikindlustuse raha Haigekassasse, mida maksumaksja maksab See raha läheb selleks, et kui sa haigeks jääd, sind aidatakse ilma tasu leidmata hädaolukorras, näiteks
30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) 45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? (4 tk.) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) 47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus? 48. Millised on töötasu erijuhud? (4 tk.) 49. Mille järgi tõlgendatakse õigusaktide tähtsust? (3 tk.) 50. Nimeta mõni töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe? 1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk
iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Füüsilise isiku deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 14. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Inimese elu ruumiline keskpunkt. Füüsilise isiku tegevuskoht on koht, kus inimene alalselt või peamiselt teguseb, tema elu ruumiline keskpunkt. 15. Teadmata kadunud isik Tingimus: Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha,eluoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Kui teadmata kadunul isikul on vara , võib kohus huvitatud isiku taotlusel määrata tema varale hoolduse. Surnuks tunnistamine Kohus võib teadmata kadunud isiku,huvitatud isiku taotlusel, surnuks tunnistada, kui 5 aasta jooksul ei ole andmeid,et ta oleks elus.
4. Õigussuhte sisu (subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused – objekti suhtes) 5. Omandiõiguse üleminek (kes on omanik – asjaõigus) ISIKUD Isikute liigid: Füüsilised isikud Juriidilised isikud o Eraõiguslikud: On loodud erahuvides Selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Peamised erinevused seisnevad organites, kapitali suuruses ja vastutuses Eraõiguslik juriidiline isik on: Täisühing – äriühing, osanikud vastutavad isiklukult oma varaga, puudub kapitali nõue Usaldusühing – äriühing, täisosanikud vastutavad
3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse puhul. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik kahju hüvitamisega viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik ei pruugi kohe samal ajal ka viivitusse sattuda, sest viivitusse satub ta alates ajast, millal ta saab teada või pea saama teada ühelt poolt kahju tekkimisest ja teiselt poolt kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2. Näide: A kaevab kraavi. B jalutab ja kukub sinna sisse, saab kehavigastuse. Kohe
1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
eest, mis võivad saabuda põhjusel, et need isikud ei ole võimelised tehingu tegemisel asjaolusid adekvaatselt hindama. Piirsatud teovõime on faktiline seisund, mis alla 18 aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusets, vastavalt seadusele. Alaelaine võib olla seega asja omanik, kuid tai e saa asja tehinguliselt käsutada, piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15 a alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada, arvestatdes alaealise huve ja arengutaset. Teovõimet võib piidata, kui isik seab oma perekonna raskess emajanduslikkus eisundisse, nt alkoholi liig tarbimise, kasiino sõltuvuse jne puhul. Täisealiste isikute puhul tuleb piiratud teovõime nende vaimsets seisundist, st isiku teovõime on piiratud, kui ta on nt vaimuhaige. Ja ei suuda kestvalt ona tegudets arusaada ja neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratudteovõimega isikute poolt tehtud tehingud kehtiva seadusliku esindaja eelnevat
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased otsejoones. Sealjuures ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased aga lapsed ja nende järglased. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Isikul on õigus nõuda kohtu korras oma au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele.
Abielu ja kooseluleping sõlmimise ajal abielus või 4. Abielu on tühine, kui: sõlmitakse isiklikult ühel ajal kellel on kehtiv kooseluleping. abielu on sõlminud samast kohal viibides. soost isikud, abielu sõlmimise 3. Kooseluleping sõlmitakse on kinnitanud 4. Abikaasad ja registreeritud notariaalselt tõestatud perekonnaseisuametniku elukaaslased on vastastikku vormis. pädevuseta isik või kas või üks kohustatud oma tööga ja pool ei ole avaldanud abielu varaga perekonda ülal 4. Abielu ei või sõlmida isik, sõlmimise tahet. pidama. kellel on abielu sõlmimise ajal kehtiv kooseluleping. 5. Abielu lõpeb, kui abikaasa 5. Registreeritud elukaaslased sureb või kui abielu ja abikaasad peavad 5
4 15.04.2002 30.04.2002 tu Koolitus Kaardimakse 5 5 15.04.2001 29.01.1900 vk Koolitus Ülekandemakse 5 6 14.02.2001 1.03 srgh Koolitus Kaardimakse 1 7 12.12.87 12/27/1987 dvgbsdfg 3 Kaardimakse tund 4 8 12.04.2002 4/27/2002 oug 2 lekandemakse isik 2 Summa 1000 CommandButton1 4200 Kood Teenused Ühik Hind 1 Transport km 15 2 Seminar isik 1,200.00 3 Koolitus isik 2,100.00 4 Konsultatsioon tund 250
Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2
Parkimistasu 9. Maksusüsteemid • PROPORTSIONAALNE Samasugune protsent tuludest olenemata tulu suurusest • PROGRESSIIVNE Astmeline sõltuvalt tulu suurusest • REGRESSIIVNE Madalalt sissetulekult suurem protsent kui kõrge sissetulekuga (näit. käibemaks) 10. Töötamise registreerimise põhimõtted - Maksukohustuslaste registri alamregister ( MKS § 251 kehtib alates 01.07.2014) - Töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik - Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks - Töötamise registrisse kantakse andmed äriühingu ja FIE juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta 11. Maksumenetlus • Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (§ 60) • Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61) • Asjade ja dokumentide esitamine (§62)
koosseis mitte asjaolu) Raskem karistusseaduses on see kui lisab põhikaristusele lisakaristuse,lisab põhikoosseisule kvalifikatsiooni. Raskemat karistusseadust ei või üldjuhul kohaldada,aga erandiks on inimsusevastased ja sõjasüüteod.See reegel on üldtunnustatud ja rahvusvaheline. Süüteo toimepanemise aeg Süüteo toimepanemise aja määratleb § 10 mille kohaselt tegu loetakse toimepanduks kooseisupärase teo tegemise ajaga e. lähtutakse teo teooriast.Tegu on toime pandud ajal mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Viimane kehtib nende tegude kohta mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Tagajärje saabumise aega ei arvestata. Karistusõiguse ruumiline kehtivus Karistusõiguse ruumilist kehtivust reguleerib siseriikliku karistusõiguse ruumilise kehtivuse suhet teiste riikidega.KarS-is § 6,8,9 See regulatsioon toetub: a) territoriaalsus põhimõttele b) kaitsepõhimõttele c) universaalsus e. maailma õiguse põhimõttele
Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub Töövõtulepinguga kohustub üks üks isik (käsundisaaja) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik isik (töövõtja) valmistama või vastavalt lepingule osutama (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, muutma asja või saavutama teisele isikule (käsundiandja)
1. Huviteooria- kõik, mis on riigi huvides on AÕ ja kõik, mis isiku huvides on EÕ 2. Subjektiteooria- kui üks õigussuhtes osaleja on avalik võim, siis on tegemis avaliku õigusega. 3. Subordinatsiooniteooria- kui pooled on õ suhtes üksteisele allutatud, siis on tegemist AÕ suhtega, kui pooled on võrdses suhtes, siis tegemist on EÕ suhtega 4. Modifitseeritud subjekti teooria. Kui avalik võim osaleb suhtes sellise subjektina, millises olukorras võib olla maistahes isik, siis on tegemist EÕ, kui avalik võim omab eraldi staatust, volitust, mida tavainimene ei saa omada, on tegemist AÕ. Hea haldus: põhimõte, mis hõlmab endas teisi haldusõiguse põhimõtteid. Koosneb alapõhimõtetest, millest haldusorganid peavad oma igapäevatöös juhinduma- seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus ja
Kuid tava ei saa muuta seadust. Õigusteoorias on vaieldud selle üle, kas kohtupretsedent on õigusallikaks. Tsiviilõiguslikus suhtes osalev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis esitatakse õigussubjektile ka teistel õigusharudes ja mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik võ juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda, sellele suunatud tehing on kehtetu. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime
Õigus jaguneb: · Eraõigus · Avalik õigus. Eraõigus riik reguleerib minimaalselt, annab õigusnormidega ette käitumist lubavad piirid. See on võrdsete poolte suhe. Kõik kokkulepped põhinevad vabatahtlikkuse alusel. Pooled lähtuvad oma erahuvist. Subjektid on eraõigussuhetes võrdsed ning riik tagab kaitse. Avalik õigus riik kehtestab kohustusi, lähtudes avalikust huvist. Avaliku võimu esindaja võib seaduse piires teha ettekirjutusi, mida isik on kohustatud täitma. Subjektid on üksteise suhtes allutatud. Avalik huvi ei tohi vastuollu minna põhiseadusega(sõjaolukord võib minna vastuollu). Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 21 dets 1920. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 3 juuli 1992. Õigusnorm
Kes maksavad käibemaksu? Käibemaksukohustuslane Käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu enda müügikäibelt, välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja teenustelt, Eestisse imporditud kaupadelt ja teiselt Eesti maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Piiratud käibemaksukohustuslane Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Muu isik
Dokumentide edastamine ja registreerimine Iseseisev töö Dokumentide liikumine ehk dokumendiringlus on dokumentide saamisest või loomisest kuni täitmise või väljasaatmiseni toimib tegevus. Ühele organisatsiooni jaoks on väljasaadetav dokument saadetud dokument, teise organisatsiooni jaoks aga saabuv dokument. Saabuva dokumendi võtab vastu ainult selleks määratud isik. Organisatsioonis tekib kaos, kui vale inimene, kellele ei ole kirja vastuvõtmiseks õigust, kirja ikkagi vastu võtab. Dokumentide vastuvõtmisel toimub esialgne tehniline menetlemine. Tehnilise menetlemise alla käib: õige adressaadi kontroll ja vormistuse jälgimine. Vormistuse jälgimine tähendab seda, et dokumendil on olemas kõik vajalikud elemendid, allkirjad ja lisad on kõik olemas. Asutuse pädevusse mittekuuluva dokumenti ei registreerita ja see edastatakse kuuluvuse järgi
suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 10 Juriidiline isik · Korporatsioonid (laiemas tähenduses) Avalik-õiguslikud (riigiasutused) Eraõiguslikud (ühingud) Isikuteühingud (täisühing, usaldusühing) Korporatsioonid (kitsamas mõistes) Kapitaliühingud (AS ja OÜ) Mittetulundusühingud 11 Juriidiline isik · Asutused o
AVALIKU TEABE SEADUS Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või
teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine):
2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi, kui palju kuulub hoone kütmiseks. 8. Miks veemõõtjad valetavad? Veemõõtja täpsus sõltub mõõtjat läbiva veevoolu kiirusest.
põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kui ühe isiku õigusi on rikutud teise isiku poolt, on kohtute ülesanne see õigusrikkumine tuvastada ning teha õiglane otsus. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni. See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega
Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid üksikisiku seisukohalt ebasoovitavaid võimu teostamise tagajärgi. Subjekt on riik. Riigivastutus laiemas tähenduses on riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult põhjustatud kahju korral, sõltumata sellest kas toiming oli õiguspärane või õigusvastane. Riigi või a-õ jur isiku poolt a-õ suhtes avaliku võimu volitustega tekitatud kahju hüvitamine. Subjekt on a-õ jur isik. Nt kodaniku arreteerimine. Peab vaatama, kas kahju tekitaja täitis avaliku võimu ülesandeid või mitte. Riigivastutus kitsamas tähenduses on ainult riigi ja teiste avaliku võimu kandjate hüvitis avalik- õiguslikult ja õigusvastaselt põhjustatud kahju korral. Riigivastutus kõige kitsamas tähenduses on vastutus RVastS-e alusel. Riigivastutuse seaduse eesmärgid: 1) kaitsta üksikisikuid riigi õigusvastase käitumise eest;
2)riiklikud toetused(peretoetus). 3)stipendiumid(õppe ja teadustöö stipendiumid). 9.Tulust mahaarvamise liigid: *elatis, *koolituskulud, *eluasemelaenu intressid, *täiendav maksuvaba tulu pensioni korral. 10. Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus- või kutsetegevusest saadud tulu. 11.Ettevõtlusega osaliselt seotud kulud võib tulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. Need peavad olema dokumentaalselt tõestatud. 12. Füüsiline isik deklareerib vorm A-d ja see tuleb esitada 31.märtsiks. 13. FI tuludeklaratsiooni esitamise võimalused: *ühine tuludeklaratsioon(abielupaaride puhul), *e-maksuamet ja *paberkandjal tuledeklaratisooni esitamine, kohale toimetamine. 14.Juriidilise isiku tulumaksu e. objekt palk,töötasu f. subjekt- väljamakse tegija g. maksustamisperiood- kalendrikuu h. maksumäär 2009.a.- 0% 15
saavutamiseks. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid , kellele ei kohaldata karistust? 2. Karistusõiguse üldised põhimõtted Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2).Selline tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks.
..kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teoks) erisus. Lennuk Pariis-Tallinn. Turismiklass. Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid
1) Tähtaja möödumisel (tähtaegse reaalkoormatise puhul – tähtaeg tuleb kanda kinnistusraamatusse) 2) Poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 3) Õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) 4) Kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234) 5) Võib lõppeda ka kinnisasja sundvõõrandamisel, kinnisasja müümisel sundtäitmisel ja pankrotimenetluses kinnisasja müümisel enampakkumisel. Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233) Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui: 1) koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või 2) kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või 3) kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata
juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (rahvusraamatukogu) Eraõiguslik-erahuvides. Liigi kohta käiva seaduse aluses loodud (osaühing, sihtasutus, mittetulundusühing, turundusühistu, aktsiaselts) Avalikõiguslik-avalikes huvides. Konkreetse seadusega loodud (riik, linn, vald) (16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju? Subjekt-õpilane ja kool, objekt-aken, subjekti kontroll- õpilane on füüsiline isik, kool on juriidiline isik, avalikõiguslik-kuulub Tallinna linnale. Sisu- õpilane peab Tallinna linnale akna kinni hüvitama. objekt/ese- see millele õigussuhe on suunatud. (laenulepingu objektiks on raha, ostu-müügilepingu objektiks on nt pudel viina ja raha.) sisu- Õigused ja kohustused. Alati kaks poolt. Üks pool on õigustatud pool, teine pool on kohustatud pool. Üks pool võib olla nii õigustatud kui kohustatud. Sellist
tahteavaldus Kinkelepinguga endale kohustuse võtmine peab olema tehtud kirjalikus vormis (VÕS 261 lg 1). 9. Millest tuleb lähtuda TAL tehingu tõlgendamisel? TsÜS 75 lg 2 ls 2 - tuleb lähtuda mõistliku inimese arusaamast (pole oluline, kuidas tahteavalduse tegija asjast ise aru sai). Nt. A on lubanud koera leidjale kopsakat vaevatasu. Tuleb otsustada, mida peab mõistlik isik silmas kopsaka vaevatasu all. Nt. A lubas vaevatasu 1 000 000 eurot väärtusega (tema arvates) Rubensi maali eest 100 000 eurot. Maal toodi tagasi, aga siis avastati, et tegu on (algusest peale!) olnud võltsinguga. Eksimust (TsÜS 92) siin ilmselt välja ei tule. J.L.: õigusi tuleb teostada heas usus..? Nt. A lubas kadunud koera eest vaevatasu. B, kes oli koera enne ise varastanud, tõi koera tagasi. Kas saab?
eesmärgist. Küsimus 5 Tarbija VÕSi tähenduses on Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. füüsiline isik, kes teeb tehingu iseseisvale kutsetegevusele kaasaaitamiseks küsimus b. iga isik, kes ostab kaupu ja teenuseid oma tarbeks c. FIE, kes on võlaõigusliku tehingu osapool d. füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga. RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida."
Saab rääkida üksikutest seadustest, mis kuuluvad tsiviilõiguse alla. Levinum on romaani süsteem, nt. ka Belgias, Hollandis, USAs Louisianas; Kanadas on Quebeci tsiviilkoodeks. Pandektiline süsteem on rohkem nendes riikides, mis kuuluvad germaani perekonda, väljaspool Euroopat nt. ka Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Institutsiooniline: isikud, asjad, hagid Pandektiline: sätted, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus See, mis insitutsoonilises süsteemis on ISIK, leiab väljenduse pandektilises süsteemis üldsätetes, perekonnaõiguses, ASJAD on asjaõiguses, pärimisõiguses, HAGI on võlaõiguses (hõlmab ka pärimisõigust). Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust. Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses Tsiviilõigus objektiivses mõttes on
Saab rääkida üksikutest seadustest, mis kuuluvad tsiviilõiguse alla. Levinum on romaani süsteem, nt. ka Belgias, Hollandis, USAs Louisianas; Kanadas on Quebeci tsiviilkoodeks. Pandektiline süsteem on rohkem nendes riikides, mis kuuluvad germaani perekonda, väljaspool Euroopat nt. ka Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Institutsiooniline: isikud, asjad, hagid Pandektiline: sätted, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus See, mis insitutsoonilises süsteemis on ISIK, leiab väljenduse pandektilises süsteemis üldsätetes, perekonnaõiguses, ASJAD on asjaõiguses, pärimisõiguses, HAGI on võlaõiguses (hõlmab ka pärimisõigust). Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust. Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses – Tsiviilõigus objektiivses mõttes on
kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood?
Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud 3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID Isikuid on kahte liiki 1. Füüsilised isikud- inimesed. 2. Juriidilised isikud asutused Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 1.Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
