Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse
tunda isa surma näol. Poloniuse kõige suremaks süüks, mille eest ta sai karistatud oli seadusliku valitseja sõna kuulemine. Tragöödia ,,Hamlet" valgustab igavesi probleeme seoses tegelikkuse ja ideaali vastuolu, unistuse ja selle saavutamise meetmete sobimatuse ning isiku rolliga ühiskonna ajaloos. Shakespeare esitab lugejatele (vaatajatele) küsimuse, millega ja kas üldse saab olla õigustatud olukord, kus üks isik täielikus üksinduses otsustab selle üle kes on hea ja kes on halb, kes väärib surma ja kes mitte.
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks
õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure
poolt välja antud Raamatupidajate Kutse-eetika Koodeksist (Code of Ethics for Professional Accountants). Koodeks on koostatud eeldades, et eesmärgid ja põhimõtted kehtivad võrdselt kõigile raamatupidajatele, sõltumata tegutsemise valdkonnast ja vormist ning lepingu vormist. d) e) 1 f) Definitsioonid Kutseline raamatupidaja füüsiline isik, kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Kutsealane tegevus - raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise korraldamine ja/või kutsealane nõustamine. Raamatupidamisteenust osutav isik FIE, äriühing või ühistu. Kutseala standardid - standardid, mis lisaks õigusaktidele reguleerivad kutsealast tegevust ning mille on kehtestanud:
Hädakaitseseisund Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.)
1. MIS ON SÕLTUVUS Sõltuvus on see, kui inimene alistub mingile ainele või tegevusele, mis võtab aeglaselt tema elu üle võimsust ja viimaks hävitab ta, juhul, kui ei leita ravi. Sõltuvus väljendub väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtudena. Sõltuvus hõlmab nelja põhikomponenti, milleks on sundus, sõltuvus, regulaarsus ja hävitavus. Sundus on väga tugev soov midagi teha. Sõltlasest isik tunneb väga suurt soovi tarvitada narkootikumi või käituda sunduskohaselt. Sõltuvus on vajadus millegi järele või midagi teha. Regulaarsus ehk sõltuslik käitumine on elus järjekindel ja tunnuslik joon. Sõltuvuse süvenedes võivad juhtumid sageneda. Näiteks kui algselt tarbitakse sõltuvust tekitavat ainet kord kuus, siis nüüd hakkab see aset leidma iga päev. Hävitavus tähendab, et tekitatakse kahju kellelegi või millelegi
Turismiettevõtluse suuline eksam 2015’ 1. Defineeri termin ettevõtja ja kirjelda ettevõtjale sobivaid isikuomadusi. Ettevõtja - Isik, kes alustab, korraldab ja juhib ettevõtet ning kes kannab sellega seotud riske. Isikuomadused: ▪ Saavutusvajadus ▪ Soov vastutada ▪ Usk edusse ▪ Kõrge energiatase ▪ Tulevikule orienteeritud ▪ Organiseerimisoskused 2. Kuidas vähendada majutusettevõtte püsikulusid kuluartiklite lõikes? Töötasud; maksud; materjal, teenused, kaubad; seadmed; mootorikütus, õlid; sidekulud;
Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis luuakse kas avalikes huvides või erahuvides. Tunnused: On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud) Omab nime – eristab teistest isikutest Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega
Erinevad lepngu- ja tööõiguse ülesanded. Teemaks puhkused. Näide ülesandest: Isik asus veebruaris tööle ja ta õppis kõrgkoolis kaugõppes III kursusel ja plaanib juunis kõrgkooli lõpetada. Millistele puhkustele on töötajal õigus. Kuidas selle eest tasustatakse? Millal peab töötaja oma puhkusele mineku soovist teatama, kui seda ei ole ajakavasse planeeritud. Töötaja soovis oma põhipuhkust kasutada augustis, kas tal on selleks õigus, kui palju peaks ta puhkust saama
aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus RAVIVÕIMALUSED, INFARKTI SAANUD ISIK Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad. Raviga alustab juba kiirabibrigaad ning haige toimetatakse võimalikult kiirest haigla intensiivravi osakonda. Minutite jooksul võib tekkinud arütmiast tingituna kujunedasüdameseiskus ning kliiniline surm, siis peab infarktihaigetelustama. Ravis on seega oluline vererõhu normaliseerimine,rütmihäirete kõrvaldamine ning kõigi eluliste funktisoonide tagamine
Kuidas mõjutas tsunfti korraldus keskaja käsitööndust? Tsunftid tekkisid 15 saj.Euroopas, eelkõige Saksamaal.Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunfti moodustasid mingi kindla kästitöö alaga tegelejad. Kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset. Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost isik, kes oli sü...
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [tellija aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], isikukoodiga [töövõtja isikukood], elukohaga [töövõtja aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mis...
majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele.
Õiguse alused vaheeksam vol2 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu'' Friedebert Tuglase hästi tuntud novell ,,Popi ja Huhuu'' pajatab meile loo ühest sõbralikust ja truust taksikoerast ning tigedast ahvist-elajast, kes on vastu tahtmist sunnitud jagama ühist elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena. ,,Popi ja Huhuu'' on eesti novelliklassika üks tõlgituim ja taastrükituim teos, mille valmimist kahe päevaga inspireeris Tuglase Pariisis Seine'i kaldal asuva Louvri külastus ning üldised reisimuljed. Sündmused hakkavad arenema üsna aeglaselt sissejuhatuses kirjeldab autor lihtsalt tegelaste tegevusi, tutvustab lugejatele ruumi, kus sündmustik arenema hakkab. Arvestades teose
Mootori Väljalaske Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel võimsus aasta Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline isik 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline isik 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline isik 2010 6 M1 OMAVALMISTAZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus
2014 10 M1 RENAULT ZOE 2014 10 M1 VOLKSWAGEN UP! 2014 10 M1 VOLKSWAGEN UP! 2014 10 M1 NISSAN E-NV200 2014 10 M1 VOLKSWAGEN UP! 2014 10 N1 NISSAN E-NV200 2014 10 N1 NISSAN E-NV200 Vastutava kasutaja / omaniku Mootori Väljalaske võimsus aasta Tüüp Maakond Linn Arv 12 1958 Füüsiline isik Harju Maakond 1 12 1991 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 13 1991 Juriidiline isik Harju Maakond Saue 1 24 1993 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 7 1992 Füüsiline isik Viljandi Maakond Viljandi 1 14 1999 Füüsiline isik Viljandi Maakond Viljandi 1
2014 12 M1 NISSAN LEAF 80 2014 12 M1 RENAULT ZOE 43 2014 12 M1 TESLA MOTORS MODEL S 69 2014 12 M1 TESLA MOTORS MODEL S 69 2014 12 M1 TESLA MOTORS MODEL S 69 2014 12 M1 TESLA MOTORS MODEL S 69 2014 12 M1 VOLKSWAGEN UP! 60 Väljalaske Tüüp Maakond Linn Arv 1958 Füüsiline isik Harju Maakond 1 1991 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 1991 Juriidiline isik Harju Maakond Saue 1 1992 Füüsiline isik Viljandi Maakond Viljandi 1 1993 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 1999 Füüsiline isik Viljandi Maakond Viljandi 1 2008 Füüsiline isik Harju Maakond 1
SISUKORD SISSEJUHATUS Termin "juriidiline isik" võeti kasutusele 19. sajandil, kuigi tunti juba varem. Esimesena kasutas õiguskirjanduses seda terminit Gustav Hugo( aastal 1819). Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. (Juriidilised isikud, 2011) Teoorias on juriidiline isik õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja väljendama tahet ning seda ka oma organite kaudu ellu viima. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 24). Esimeses osas räägin juriidilise isiku mõistest ja pikemalt nii eraõiguslikust juriidilisest isikust kui ka avalik-õiguslikust juriidilisest isikust.
--Taavet Tamm(a72028) --ylesanne 4. --1. Leida klubi Laudnikud liikmete nimekiri (eesnimi ja perenimi) tähestiku järjekorras. SELECT eesnimi, perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi = 'Laudnikud' ORDER BY perenimi asc; --2. Leida klubi Laudnikud liikmete arv. SELECT COUNT(*) AS "Klubi Laudnikud liikmete arv" FROM isik WHERE klubi = '51'; --Leida V-tähega algavate klubide M-tähega algavate eesnimedega isikute perekonnanimed. SELECT distinct perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi like 'V%' and eesnimi like 'M%' ORDER BY perenimi asc; --4. Leida kõige esimesena alanud partii algamise aeg. SELECT min(Algushetk) FROM partii; --5. Leida partiide mängijad (valge ja must), mis algasid 04. märtsil ajavahemikus 9:00 kuni 11:00. SELECT partii.ID AS "Partii ID", perenimi || ', ' || eesnimi AS "Nimi", isik.ID AS "Isiku ID", must, valge FROM isik, partii WHERE isik.id in (partii.must,partii.valge) AND partii
1. Loodud on kolmest tabelist koosnev andmemudel 2. SQL-laused tabelite koostamiseks Tabeli ISIK loomine CREATE TABLE ISIK ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, EESNIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, PERENIMI VARCHAR2(35) NOT NULL, ISIKUKOOD VARCHAR2(20) NOT NULL, CONSTRAINT ISIK_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSA loomine CREATE TABLE VAEOSA ( ID NUMBER(10,0) NOT NULL, KOOD VARCHAR2(10) NOT NULL, NIMI VARCHAR2(50) NOT NULL, KOMMENTAAR VARCHAR2(100), CONSTRAINT VAEOSA_PK PRIMARY KEY(ID) ); Tulemus Tabeli VAEOSAS_OLEMINE loomine CREATE TABLE VAEOSAS_OLEMINE (
create table Partii( Id integer not null default autoincrement primary key, Turniir integer not null, Algushetk datetime not null default current timestamp, Lopphetk datetime, Valge integer not null, Must integer not null, Valge_tulemus smallint check (valge_tulemus in (0,1,2)), Musta_tulemus smallint check (musta_tulemus in (0,1,2)), Kokkuvote varchar(5000)) INPUT INTO Klubi FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeklubi.txt' FORMAT ASCII DELIMITED BY 'x09'; INPUT INTO isik FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeisik.txt' FORMAT ASCII DELIMITED BY 'x09' (id, eesnimi, perenimi, klubi); input into partii from 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopepartii.txt' format ascii delimited by 'x09' (Turniir ,algushetk ,lopphetk ,valge,must,valge_tulemus,musta_tulemus); input into turniir FROM 'C:UsersRaunoDocumentsAAAndmebaasidekindelkaustopeturniir.txt' format ascii delimited by 'x09';
Ajaloolised filmid Filmi nimi: Cleopatra as Deity Filmi rezissöör: polnud kirjas Aasta: Filmis käsitletav isik: Kleopatra Materjali allikas: http://video.nationalgeographic.com/video/national-geographic-channel/specials-1/history- events/ngc-cleopatra-as-deity/ Filmi nimi : Rome in Flames Filmi rezissöör: polnud kirjas Aasta: Filmis käsitletav isik ja sündmus: Nero, Rooma põleng Materjali allikas: http://video.nationalgeographic.com/video/national-geographic-channel/all-videos/av-8757- 9215/ngc-rome-in-flames/ Filmi nimi : Spartacus Filmi rezissöör: Stanley Kubrick Aaasta:1960 Filmis käsitletav isik: Spartacus Materjali allikas: http://www.imdb.com/title/tt0054331/ Filmi nimi : Julius Caesar Filmi rezissöör: Joseph L. Mankiewicz Aasta: 1953 Filmis käsitletav isik:Julius Caesar Materjali allikas: http://www.imdb
(2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku karistamisel on vähemalt kaks ülesannet: mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest; kaitsta ning mõjutada ka teisi ühiskonnaliikmeid karistuse ähvardusel hoiduma
Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were
................................................................................................................. 10 2 SISSEJUHATUS Antud referaat räägib võlaõigusseadusest ja selle erinevatest osadest. Võlaõigusseadus kuulub eraõiguse valdkonda ja reguleerib erinevaid võlasuhteid. Et edasi kirjutada, peab esiteks lahti kirjutama võlasuhte mõiste. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. 3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD
JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2.1 Täisühingu asutamine....................................................................8 1.2
(nt: bartertehing) (nt: raamatute laenutamine) 5) Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda? Pacta sunt servana tuleneb ladina keelest, mis tähendab, et lepingut tuleb austada. See kinnitab ühiselt, et leping kuulub täitmisele ning poolte kokkulepe on neile täitmiseks kohutuslik. Lepingute pooled on kohustatud jälgima hea usu põhimõtet. 6) Kes võivad lepinguid sõlmida? Lepingu võib sõlmida täisealine (18-aastane) füüsiline isik. 7) Selgita füüsilise isiku piiratud ja täielikku teovõimet. Kellel on piiratud ja kellel täielik teovõime, mida need sisuliselt tähendavad (vajadusel võid omal äranägemisel tuua ilmestava näite)? Füüsilise isiku täielik teovõime on teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Isik peab olema 18- aastane. Nagu näiteks võib õpilane, kes on täisealine teha iseseisvalt tehinguid pangas ning samuti vajadusel korter üürida
Tahtlus on side isiku ja tema poolt toime pandud teo vahel. Kavatsetus kõige raskem tahtluse vorm. Soovib tagajärje saabumist. Kõik kuriteod, millel on motiiv, ajend ja eesmärk. Otsene tahtlus Tahab tagajärje saabumist või vähemalt möönab. Otseselt ei ole eesmärk, kuid kurjategija teab, et eesmärk võib saabuda. Seos tagajärjega nõrgem. Kaudne tahtlus Isik paneb toime teo, mille tagajärg võib saabuda. Möönab tagajärje saabumist. 10. Ettevaatamatus ja selle liigid, ohu äratundmine §18 Ettevaatamatus - kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsus Tagajärg võib saabuda, kuid seda üritatakse vältida. Hooletus tagajärge oleks pidanud ette nägema. Isikul puudub teadmine, et teama tegu võib vastata süüteokoosseisule. Nt medõde tegi vale verega ülekande.
kindlustusseltsi kanda. Süsteemina on ta suunatud riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamiseks eelnevalt kokkulepitud alusel. 3. Millised on kindlustusandja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest? § 422 lg 1 sätestab, et Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Swebanki tüüptingimustest lähtudes: Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori
toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit Süüalune on isik, kelle suhtes on tehtud süüalusena vastutusele võtmise määrus, süüalune 7. Kes on kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik? Kannatanu on isik, kellele on tekitatud füüsilist, varalist v. moraalset kahju. Kuriteo läbi kannatanu. Tsiviilkostja on kriminaalasjasse tõmmatud isik, kes seaduse järgi
Inglis keele grammatika reeglid. Tegusõna BE Tegusõnal Be on olevikus kolm kolm vormi: I am He, she, it is we, you, they are a 1.isik I am young. Ma olen noor. I 2.isik you are strong. Sa oled/Te olete tugev. N 3.isik Hi is clever. Ta (meessoost) on tark. S She is pretty. Ta (naissoost) on ilus. u It is cheap. See on odav. S M 1.isik We are happy. Me oleme õnnelikud. I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta...
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2. Füüsiline isik tunnistatakse surnuks, kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus. Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses
kaasnevad sellega nii seadusest tulenevad õigused ja kohustused kui ka tehingu enda sisust tulenevad õigused ja kohustused. Selles seisnebki tehingu eripära - tehinguga saavad pooled oma õigusi ja kohustusi privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt ise sisuliselt mõjutada. Ühepoolne tehing - üksik tahteavaldus - nt testament, mitmepoolne tehing - mitu tahteavaldust.) Ühekülgne tehing - kohustatud isik on vaid ühel poolel. Teisel poolel on õigustatud isik. Nt laenuleping. Ainult laenusaaja on kohustatud, maksma raha. Laenuandja ei ole 12 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 kohustatud raha laenama. Ühekülgne tsiviilõigussuhe on näiteks laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda, kui laenusaaja on laenatud rahasumma kätte saanud. Sel juhul on
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine
- isiksusõigused (elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused) - valitsemisõigused (asjaõigused, mittematerjaalsete hüvede valitsemisõigused) · Relatiivsed subjektiivsed õigused (suunatud konkreetsete isikute vastu) - nõudeõigused (õ. nõuda tegu) - kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks) Õiguse subjektiks, ehk õigussubjektiks on ISIK! · Keegi ega miski muu ei saa olla õigussubjektiks ega omada õiguseid ega kohustusi, kui ISIK Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta.
sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt: "Teo toimepanija on täideviia ja osavõtja." 4 Antud sättel on nii sisuline kui ka terminoloogiline tähendus. Paragrahvis määratletakse soomõitena toimepanija mõiste, mis hõlmab täideviija ja osavõtja.5 Täideviija on vastavalt KarS prg 21 lg 1 isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades
võimelised ülal pidama oma vanemat; vanglast vabanenu; asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor; pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu; paljulapseline pere; puudelapsega pere; üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus; töövõime kaotusega isik, kellele on sotsiaalkindlustusameti poolt määratud töövõime kaotus vähemalt 40%; muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu poolt kinnitatud toimetulekupiiri. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. https://www.riigiteataja
ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1). Kolmas isik on isik, kelle heaolu on seotud inimesega, keda enam ei ole või, kellele on tekitatud kehvigastusi või, kelle tervist on kahjustatud. Näiteks võib kolmandaks isikuks olla oma vanemad kaotanud laps. 3. Haldusmenetluse tõenditeks võivad olla- menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Ning nende nõudmist on pädev nõudma haldusorgan ehk seadusega, selle alusel antud määrusega
kolmandate isikute nõudmine - alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist võib nõuda töötaja vanem või eestkostja, kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Maaklerilepingu mõiste
suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle vastu on hagi esitatud, hagi - kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Õigus- riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mis tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, õiguseks muutunud tava. Moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas. subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.
· Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava · Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist · Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise
otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1). Kolmas isik on isik, kelle heaolu on seotud inimesega, keda enam ei ole või, kellele on tekitatud kehvigastusi või, kelle tervist on kahjustatud. Näiteks võib kolmandaks isikuks olla oma vanemad kaotanud laps. 3. Haldusmenetluse tõenditeks võivad olla - menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Ning nende nõudmist on pädev nõudma haldusorgan ehk
Eesti lastekaitse seaduse analüüs 1) Hetkel kehtiva seaduse vastuvõtu aeg- Võeti vastu 19.11.2014 2) Mitmest ja millistest osadest koosneb hetkel kehtiv Eesti lastekaitse seadus Koosenb 11 osast. 2. peatükk Lapse õiguste ja heaolu tagamine 3. peatükk Lastekaitse korraldus 4. peatükk Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik 5. peatükk Lapse kohtlemise põhimõtted 6. peatükk Abivajav laps 7. peatükk Hädaohus olev laps 8. peatükk Perekonnast eraldatud lapse kaitse 9. peatükk Lasteasutus 10. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 11. peatükk Rakendussätted 3) Millised institutsioonid selle seaduse lausel koordineerivad lastekaitset ja on vastutavad lastekaitsetöö eest? Vabariigi valitsus ja kohalik omavalitsus 4) Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd?
· Tartu kohtumaja · Võru kohtumaja · Jõgeva kohtumaja · Põlva kohtumaja · Valga kohtumaja · Viljandi kohtumaja Tartus asub ka riigikohus. tsiviilõiguste suhte subjektid tsiviilõiguse subjektid 1) omadused. ÕIGUSSUBJEKTSUS: 1) õigusvõime - omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi 2) teovõime - iseseisvalt teha tehinguid 2) liigid füüsilised isikud ja juriidilised isikud tsiviilõigussuhte subjektiks on isikud. isik on füüsiline isik või juriidiline isik. füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjektid FÜÜSILINE ISIK · iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime · tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta; isik ei saa ka vabatahtlikult loobuda · tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. · täielik teovõime tekib 18-aastaseks saamisel
2.1. Õigussuhte mõiste Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe (nt liikluseeskiri, kommunaalsuhe). Õigusnormid ehk seadused, nende täitmist tagavad riiklikud institutsioonid (politsei, kohus, ministeeriumid jne.) Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on). Õigussuhtel on kolm elementi: 1) Subjekt iskud, kes õigussuhtes osalevad. Õigussuhtes osalevad subjektid on pooled. (Alati 2 subjekti!) Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt. Kellegi õigusele vastab alati kohustus. Ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe võlgnikul on kohustus võlausaldajale). Mitmekülgne kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük). Müüjal õigus saada raha, samas kohustus anda kaupa. 2) Objekt see, millele õigussuhe suunatud. NB! Objekte võib olla mitu.
tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TÄIELIKU teovõimega isik on alates 18a ja saab aru oma tegutdest ning suudab neid juhtida PIIRATUD teovõimega isik võib teha kehtivaid tehinguid vaid oma seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Selgita lisaks õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja? Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tahteavaldusi ja neid vastu võtta ning osaleda seega õiguskäibes
reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et: isik on sündinud aastal 1983 või hiljem, isik on saanud 18-aastaseks, isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad. Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
