Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud. Otsusevõime: õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Deliktivõime: alates 14a 9. Milliseid eraõiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus. 10. Milliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikes huvides loodud juriidiline isik. 11. Millal tekib füüsilise ja juriidilise isiku õigusvõime? Füüsilise isiku õigusvõime tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku õigusvõime tekib ettenähtud registrisse kandmisega ja avalik-õiguslikul juriidilisel isikul seaduses sätestatud ajast. Jur. isiku õigusvõime lõpeb registrist kustutamisega (eraõiguslik juriidiline isik) ja seaduses ettenähtud korras (avalik- õiguslik juriidiline isik). 12. Kuidas kindlaks teha, kas juriidiline isik on avalik-õiguslik?
Seotud germaani õigusperekonnaga. Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. 2.1 Üldosa Oluline tähendus germaani õigusperekonnas. Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.Hea usu 2.2 Eriosa: asja võla-, perekonna- ja pärimisõigus põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist.Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu
subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus
Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7
solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib võlgnikult nõuda ainult temale langeva osa täitmist kogukohustusest Ühisvõlausaldajatega on tegemist siis, kui võlausaldajad võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Solidaarvõlausaldajatega on tegemist siis, kui mitu võlausaldajat võivad nõuda ühe ja sama kohustuse täielikku täitmist 89. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlausaldajate suhted võlgnikuga?
Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe. CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahelise lepingu alusel resident Juriidiline isik on resident: kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel; Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistus (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis (kehtib alates 01.07.2007) Rahvusvahelise tava kohaselt on tulu esmase maksustamise õigus riigil, kus asub tuluallikas. Maksujurisdiktsioonide kollisioon. Tuluallika põhimõte VS maailmatulu printsiip . Residentsus vs tuluallikas (residentsusriik kõrvaldab topeltmaksustamise) ; residentsus vs residentsus; tuluallikas vs tuluallikas
PÄDEVUS KLASSID. Referaat aines: "Elektrotehnika" SISUKORD SISSEJUHATUS Selles referaatis räägin ma elektritöö juhi ja kontrollija pädevuse klasside kohta. A,B,B1,C nõuded, haridus, töökogemus. Elektrik 1,2,3 nõuded koolitusele, mida võib teha. Ja milleks neid vaja on. 1 ELEKTRITÖÖ JUHT Elektritöö juht on isik, kes tagab elektritöö nõuetekohasuse. Elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Elektritöö juhil peab olema personali sertifitseerimis asutuse poolt väljastatud pädevustunnistus. 1.1 Elektritöö juht on kohustatud tagama
42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseisuks on käitumise elemendid:1.käit subjekt2.käit subjektiivne koosseis3.käit objekt4.Käit objektiivne kooss. 43. Õigusrikkumise subjekt.- Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid
on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel korraldatud riigivõimuorganite süsteemis on presidendil, kes valitakse kas otseste või kaudsete valimistega, peamiselt esindusfunktsioon. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus ja ta vastutab parlamendi ees. Tavapäraselt saab valitsusjuhiks parlamendivalimised võitnud partei juht või parlamendis enamuse moodustavate parteide koalitsiooni poolt esitatud isik. Riikliku korralduse vormi all mõeldakse riigi territoriaal- poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja 3 poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne
Eraõigus · Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid · HUVITEOORIA · Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist · Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) · SUBJEKTITEOORIA · Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. · ALLUVUSTEOORIA- · Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). · Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse
Aste) ja Riigikohust (3.aste) 13. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (TsÜS) – sisaldab juriidilise isiku mõistet ning üldregulatsiooni. TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid.
Riik delegeerib (riik=valitsus kinnitab pädevusi) teistele. Avalikõiguslikud korporatsioonid ● NOTARite koda ● advokatuur Asutused (täidavad haldusülesandeid) ● muuseumid ● raamatukogud Avalikõiguslikud sihtasutused ● kultuurkapital Haldusorgan - tähistab haldusmenetluse läbiviijat ja otsuse langejat halduse struktuuris. Haldusorgan on haldusõiguses keskne. On seadusega või seaduse alusel avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kogu või isik. Haldusorgani olulisimaks tunnuseks on tema pädevus. Avaliku võimu kandjad on riik, KOV, aval. õig, jur. isikud (ERR) Haldustoimingud § 106. - Tegevus, mis ei ole seaduste väljaandmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes Haldusmenetluse põhimõtted 1) seaduslikkuse nõue 2) proportsionaalsus (on seotud mõõdupärasusega) mõõdupärasuse hindamine toimub järgnevalt - abinõu sobivusega (kiiruse piiramiseks nt. lamav politsei)
iseseisvalt teha tehinguid Liigid:juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt, füüsiline isik-inimene, omab tsiviilõigusi ja kohustusi Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga ja lõpeb surmaga, pole võimalik ära võtta Tsiviilõiguslik võime on iseseisvalt teha tehinguid, täielik teovõime tekib 18a., alla 18- piiratud, alla 7a-tühine, kohus võib 15a alaealise piiratud teovõimet laiendada Kui 5 aasta jooksul pole FIE kohta andmeid, võib surnuks tunnistada Juriidiline isik tekib:1)teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks AS asutatakse kehtestatud sätete alusel, 2)otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel)vabariigi valitsus Juriidiline isik-1)eraõiguslik,2)avalik-õiguslik(nt.riik) Täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, osaühing,tulundusühistu, sihtasutus,mittetulundusühing Eraõigusliku juriidilise isiku organid: üldkoosolek,juhatus Fie-oma elukoht, jur.isik-juhatuse asukoht, määratakse määramata ajaks
Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest
arest) või teatavate õigussuhete sobimatusest tulenevad. (omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi) Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. (iseseisvalt teha tehinguid) 6. FÜÜSILISED JA JURIIDILISED ISIKUD (ÕIGUSÕPETUS, LK. 113-120) Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusevõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusevõimest ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime isiseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-
kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete
KONKURENTSISEADUS (1. PEATÜKK) · Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus
Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta Õigussuhete objekt- ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud Õigussuhete subjektid- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud ( Jagunevad: 1) füüsiline isik - inimene 2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutused ja organisatsioonid) Eraõiguslik juriidiline isik- loodud erahuvides , nt osaühing Avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt ERR, Tartu Ülikool jne (saab olla ka riik, linn või vald) Õigusvõime - isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga Teovõime - isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, algab 18. aastaselt
HÄDAKAITSE PTS 121 Mis see on? · Tegu, mis on vajalik õigusvastase ründe tõrjumiseks · Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu · Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Inimlik eksimus · Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna Rünne · Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. · Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. · Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht Õigushüved · Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, tervis, omand, vabadus jms
Abiellumine ja seadus 1. Abielu sõlmimise eeldused: o Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. o Abielluda võivad täisealised isikud. o Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus.
huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis. · Kohtuistungi korrast peab kinni pidama. Kohtusaali on keelatud sisened tulirelva või enesekaitsevahendiga. Kuni 15- ne isik kes ei ole menetluseosalised ega tunnistajad, võivad kohtuistungil viibida üksnes kohtu loal.Kohtu koosseisu ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti. 4. Mis on süüdistuskokkuvõte? Mida see sisaldab? Süüdistuskokkuvõte on üksnes süüdistatava poole versioon juhtumist. Seal kajastuvad kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud.Süüdistuskokkuvõtte sisu ei pruugi langeda kokku sellega, mis tegelikult toimus
Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud. Otsusevõime: õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Deliktivõime: alates 14a 9. Milliseid eraõiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus. 10. Milliseid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Eesti õigus tunneb? Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikes huvides loodud juriidiline isik. 11. Millal tekib füüsilise ja juriidilise isiku õigusvõime? Füüsilise isiku õigusvõime tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku õigusvõime tekib ettenähtud registrisse kandmisega ja avalik-õiguslikul juriidilisel isikul seaduses sätestatud ajast. Jur. isiku õigusvõime lõpeb registrist kustutamisega (eraõiguslik juriidiline isik) ja seaduses ettenähtud korras (avalik- õiguslik juriidiline isik). 12. Kuidas kindlaks teha, kas juriidiline isik on avalik-õiguslik?
objekte ning madala veeseisu ajal veest väljaulatuvaid objekte. Sissepoole jäävad siseveed, väljapoole territoriaalveed (Eestis põhiliselt 12 meremiili, kohati vähem vastavalt rahvusvahelistele lepetele). Majandustsoon jääb piirist väljapoole ja ulatus lepitakse kokku naaberriikidega. Õhuruum ulatub kuni lennuki lennukõrguseni. Maapõue kasutamise määravad ära tehnilised võimalused. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus kuritöö teostatakse, välja arvatud juhud, kus on seadusega teisiti kehtestatud. Tsiviilvaidlused lahendatakse kinnisvara asukoha järgi. Määravaks on poolte vahel sõlmitud lepingud. · Kehtivus isikuteringi suhtes: Reeglina kehtivad õigusaktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes. Seaduses võib olla määratud ka täpne isikute ring. Tavaliselt ei kehti seadused mõnede riigis viibivate välisriikide kodanike suhtes. Neil kodanikel
Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILINE ISIK – inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kuid ei kasuta selleks äriühingut. JURIIDILINE ISIK – eesmärgistatud organisatsioon ETTEVÕTE – üksuk, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste toomiseks või teenuste osutamiseks. ETTEVÕTJA – isik, kes riskib; organiseerib tegevust ise; kasum eesmärgiks; vastutus investorite, klientide, töötajate ees; PANKROT – võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu ees.
järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak. Esimene põhisammas usutunnistus Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles sahaadaks. Islami usus vastuvõtmiseks peab isik lausuma kindla fraasi kahe tunnistaja juuresoleku. See fraas
Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hindamine: turuhind keskmine kohalik müügihind Isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi Kulutuste liigid: vajalikud vaja alalhoiuks hüvitatakse Kasulikud asja parandamiseks/parendamiseks hüvitatakse Toreduslikud luksus 4) Teadmata kadunud isik Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. 5) Isiku surnuks tunnistamine Kohus võib teadmata kadunud isiku tunnistada huvitatud isiku nõudel surnuks viie aasta möödumisel aasta lõpust, mil isik olemasolevate andmete alusel veel elas. Kui isik jäi
Õiguspärane käitumine õigusnormidega ettenähtud kohustuslik,soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel 2) Käitumise subjektiivne koosseis - subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü: tahtlus või ettevaatamatus
ülalpidamist saada. 2.4. Võõrasvanema ja kasuvanema ülalpidamine Täisealine võõras- või kasulaps on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on teda vähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülal pidanud, kui võõrasvanemal või kasuvanemal ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem. 2.5. Elatis teistele perekonnaliikmetele Kui käesoleva seaduse § -des 65-68 nimetatud isik ei täida teise perekonnaliikme ülalpidamiskohustust, mõistab kohus perekonnaliikme nõudel temalt välja elatise igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi varalisest seisundist ja abi vajadusest. Kui pärast elatise väljamõistmist muutus elatise maksja või saaja varaline seisund või abi
иск о взыскании алиментов, ...elatisraha väljanõudmise hagi о наследстве pärandushagi гражданский иск tsiviilhagi встречный иск vastuhagi в исковом порядке hagikorras истец, истица hageja исковое заявление hagiavaldus ответчик, ответчица kostja доверенное лицо usaldusisik, volitatud isik через доверенное лицо usaldusisiku kaudu свидетельствовать tunnistama свидетель, свидетельница tunnistaja со стороны обвинения / защиты süüdistav/kaitse poole pealt допрос свидетеля tunnistaja ülekuulamine потерпевший kannatanu потерпевшая сторона kannatanud pool
See fakt ei oma mingisugust tähtsust. Tasu avalik lubamine on ära tehtud isegi siis kui see plakat tuulega puu küljest lendu läheb. See ei ole oluline, et keegi selle ka kätte saab. Seos lepinguõigusega võib olla. Ei kujuta endast pakkumust üldsusele. Kui keegi sellele reageerib, siis ei loeta seda nõustumuse andmiseks. Käsundita asjaajamine Ilma lepinguta teeme midagi kellegi teise heaks. Enda asja ajamine. NT: koera otsimise raames, kui see isik leiab koera ja toob selle koera tagasi, koer on vigastada saanud ja viib ta loomaarstijuurde ja viib ta tagasi koju. Isik, kes lubas tasu maksta peab tasuma ainult koera leidmise eest, kui ta ei ole täpsustanud et ainult terve koera leidmise eest. Kes koera leiab, see isik ju arvab et koeraomanik tahab et ta koer viidaks kohe arsti juurde ja antaks abi. Seda kulu ei saa alati välja nõuda kujundite alusel, tasu avalik lubamine võib lubada välja ka teiste käsundite kasuks.
Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult
kõnnakut ja riietust), samuti märgi, kuhu suunas kirjeldatav lahkus. KURITEOTEATE EDASTAMISEL PIDAGE MEELES (4): Kui viibite kuriteo toimumise kohas, püüdke oma käsutuses olevate vahenditega tagada sündmuskoha puutumatus võimalike kuriteo jälgede säilimiseks; Politseisse helistades ärge lõpetage telefonikõnet enne kui teile selleks luba antakse. KANNATANU: füüsiline või juriidiline isik, kellel on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju KANNATANUL ON ÕIGUS (1): Vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine. Esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel. Esitada tõendeid. Esitada taotlusi ja kaebusi. KANNATANUL ON ÕIGUS (2):
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus Era: äriõigus, autoriõigus, asjaõigus 6. Õigusakt.
kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 3. jagu Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused § 49. Tegutsemiskeeld Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. § 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (1) Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest.
raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Võlgnik on isik, kellel on teise isiku ees täitmata varaline kohustus 3. Kirjelda (iseloomusta) peamisi võlgnike sihtgruppe 1. Enese teadmata võlgnikud 2. Olude sunnil võlgnikud 3. Bensiiniga tulekustutajad 4. Jaanalinnud 5. Lapsemeelsed 6. Kuriteo ohvrid 7. Küünilised petised
majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid - erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad seadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu; viil kuulub asja omanikule Et asjast kasu saada, isik kannab kohustused ja kulutused: Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud · Vajalikud on kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse teda täieliku või osalise hävimise eest · Kasulikud on kulutised, millega oluliselt parandatakse eset ja toreduslikud need,
Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud. Võimatus võib olla: 1. Füüsiline(puudutada sõmega kuud) , juriidiline(käibevälise asja müümine) 2. Subjektiivne-kui ainult antud isik ei saa lepingut täita: objektiivne- kui mitte keegi ei saa lepingut täita 3. Absoluutne-kui lepingut ei saa kuangi täita; relatiivne-kui lepingut ei saa antud tingimustest täita. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikides antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. Tänapäeval saab lepingut sõlmida ka teiste isikute-esindajate-procurator- kaudu.
(2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse eesmärk Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka
loodud mõistlik võimalus tasu lubamisest teada saada. 7. Mille poolest erineb TAL tehing tingimuslikust kinkelubadusest? Eristamine ei pruugi olla lihtne. Kaks kriteeriumi: 1. tehing tehakse üldsusele, aga tingimuslik kinkelubadus tehakse teatavaks teisele poolele, milleks võib olla ka isikute grupp. 2. kinkelubaduse puhul on tarvis kirjalik vorm, mis ei ole oluline TAL puhul. 8. Missuguse tehingu tõlgendamise reegli järgi otsustatakse, kas tasu nõudev isik on teinud tasustada lubatud teo ning kas ta on selle teo teinud õigeaegselt ja nõuetekohaselt? (Koera näite puhul, kui tagastatav koer on surnud või raskelt haige, mis saab? Tuleb mõelda, kas A lubas ka tasu surnud koera tagastamise eest. Sama maali näitega, kui varastatakse hinnaline maal ja tagastatakse 100 eurone maal, kas peab maksma 10.000 vaevatasu. Võtmeks TAL tehingu tõlgendamine). Tehingut tõlgendatakse lähtudes mõistliku isiku arusaamast TsÜS § 75 lg 2 l 2 ehk
riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri
Muidu võib olla moraali norm, religiooni norm jne. Õigusnormid välja jätta: selle sõnaga rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga, olla võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid - vähemalt 2; objekt ja sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus.
42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseisuks on käitumise elemendid:1.käit subjekt2.käit subjektiivne koosseis3.käit objekt4.Käit objektiivne kooss. 43. Õigusrikkumise subjekt.- Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid
Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. FÜÜSILISED ISIKUD. Füüsiline isik on inimene. Füüsilise isiku õigusvõime. Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18aastaseks saanud isikul (täisealisel)
Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Vali üks või enam: a. Omanik, kes on andnud asja komisjonikauplusesse komisjonimüüki Märgista küsimus b. Omanik, kes on andnud korteri üürile Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. c. Isik, kes valdab asja sellise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt
4. e-posti aadress, kui kiri saadetakse e-postiga Epost: [email protected] 5. Faksi aadress, kui kiri saadetakse faksiga Faks 654 5656 Faks 6556 5657 Rahvusvaheline Faks +358 6766 5656 Asukoht: kirja puhul adresaadi alla adresaadiväljakul, e-kirja puhul väljale Kellele. 2. Adresaat- on organisatsioon või isik, kellele suunatakse.On kohustuslik element. Kirja adresaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik Ametisik Ruuta Vajalik Juhatuse liige Kirja adresseerimisel ametiisikule on soovitav märkida adressaadi koosseisu organistatsiooni nimetus. Ruuta Vajalik AS Tuuleke Ruuta Vajalik
3. Ühinguõigus 3.1 Füüsilisest isikust ettevõtja · Füüsilisest isikust ettevõtjat puudutavaid üldsätteid reguleerib äriseadustiku paragrahv 1, 3 ja 8, millest tulenevalt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüks või teenuste ostuamine on talle püsivaks tegevuseks. · Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. · Alates 01.01.2009 jõudtunud seadusemuudatusega on FIE-d kohustatud end registreerima enne äritegevuse alguses Äriregistris (enne piisas registreerimisest kohalikus Maksu- ja Tolliametis v.a. erandjuhul). · FIE asutamiseks on 2 võimalust.: · Notariaalset tõestatud avalduse alusel, mis esitatakse Äriregistrile · E-äriregistri ettevõtjaportaali või kodanikuportaali vahendusel (vajalik ID-kaardi olemasolu)
Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus,
- vabadus (§ 19 lg 1), - võrdsus (§ 12 lg 1 lause 1); Paragrahv 3. Kohtunikule ja kohtunikuabile esitatavad nõuded - õigusriik (§ 10), (RK s 26.06.96 nr. 205 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 967) (1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste - demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10), omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline - sotsiaalriik (§ 10), kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle - Eesti identiteet ehk rahvusriik (§ 1 lg 2)
- vabadus (§ 19 lg 1), - võrdsus (§ 12 lg 1 lause 1); Paragrahv 3. Kohtunikule ja kohtunikuabile esitatavad nõuded - õigusriik (§ 10), (RK s 26.06.96 nr. 205 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 967) - demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10), (1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste - sotsiaalriik (§ 10), omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline - Eesti identiteet ehk rahvusriik (§ 1 lg 2). kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle tasemele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
