Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
peab ta kodulinnast põgenema. Jäädes tänavapoisiks, näeb ta taas elu julma külge, kuid tänu uuele sõbrale Sasale, ei tundu see nii jube. Viimases hädas peab siiski Mikk pöörduma oma õe poole, kelle ühikaelu samuti kõige lillelisem pole. Koos üritavad nad jõuda lahendusele, kuid lõpus traagilise pöörde ning soovides olla Kuldkalake, kes inimeste soove ja kõige kättesaamatuimaid unistusi täidab, leiab Mikk oma lõpu. Intervjuu Diana Leesaluga: 2.Millal ,,Mängult on päriselt" Teie mõtetes sündis? Millest saite raamatu loomiseks inspiratsiooni? Kui palju on selles raamatus Teid ennast - mitte Teie mõtteid, vaid Te enese elu? Inspiratsiooni sain elust enesest. Sellest, mida ma enda ümber nägin, mida kuulsin, mida lugesin. Siin raamatus ei ole midagi, mida ei ole päriselt juhtunud või mis ei oleks võimalik. Minu enese elu on siin loos isegi hirmuäratavalt palju. Mitte otseselt
Kättesaadav: https://million.ee/autorid/john-c- maxwell/ 28. september 2020. Sarapik, R. (2019) Tehnikust tippjuhiks kasvanud Risto Mäeots: ego tuleb alla neelata. Kättesaadav: https://www.aripaev.ee/uudised/2019/05/16/tehnikust-tippjuhiks-kasvanud-risto- maeots-ego-tuleb-alla-neelata 29. september 2020. The John Maxwell Company (2016) 7 Factors that Influence Influence. Kättesaadav: https://www.johnmaxwell.com/blog/7-factors-that-influence-influence/ 28. September 2020. Uus Maa (2006) Intervjuu Dan Moore´iga. Kättesaadav: https://uusmaa.ee/intervjuu-dan- mooreiga/ 29.september 2020. Äripäev (2018) Sales Motivation: Dan Moore. Kättesaadav: https://pood.aripaev.ee/sales- motivation 29. september 2020. Zeeman, A. (2019) John C Maxwell. Kättesaadav: https://www.toolshero.com/toolsheroes/john- c-maxwell/ 28. september 2020.
olla, inimesed peate olema." Õigustamatu teksti ning pildi rämps ja müra ainult rikuvad head ajakirjandustava. Just see ongi ajakirjaniku kohus: teha vahet valel ja õigel ning teada, millal on õige aeg nendele osutamiseks. Aga loomulikult juhtub ka pahatihti just see , et kas tahtlikult või tahtmatult lähevad nö uurivad ajakirjanikud oma lugudega üle piiri. Näiteks pole enamjaolt ükski intervjueeritav teadlik asjast , et kui ta on oma loo või vastuse intervjuu käigus juba ära rääkinud ning üritab hiljem ajakirjanikule selgitada , et oleks siiski parem , kui ta seda oma loos ei mainiks , ei tähenda see enam midagi ja kirjutajal on lausa seaduslik õigus panna see , kuhu ainult soovib. Niisiis oleks probleemide ära hoidmiseks targem enne igasugute asjade arutloemist kavalate ja intriige otsivate ajakirjanikega suhtlemist ka ise varemalt veidi uurida , et mida võib ja mida mitte.
Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................8 Kasutatud allikad.................
Mida rohkem klõpsatakse, seda rohkem raha tuleb. Seega on artiklite pealkirjad muutunud veel tähtsamaks kui varem. Artiklitele pannakse võimalikult intrigeerivad tiitlid, millel tegelikult mingisugust sügavamat sisu pole. ,,Superstaari-Anis hakkas emoks", ,,Malcolm Lincolni poisid võtsid Oslosse kaasa kondoome" ning ,,Mida president Ilves Moskvas sõi?" on vaid mõned neist pealkirjadest, mis portaalis Elu24 silma jäid. Tihtipeale võetakse ette mõne kuulsa inimese intervjuu, nopitakse välja teravamad ütlused, pannakse need teise konteksti ning voilà uus sokeeriv artikkel ongi sündinud. Sellised artiklid võivad küll pakkuda meelelahutust, kuid olulist informatsiooni leidub neis vähe. Sõnavabadus on tänapäeval demokraatia mõõdupuu see on üks terendav eesmärk, mille poole kõik liberaalsed riigid püüdlevad. Kuid kas sõnavabadus tähendab seda, et ajakirjanikud võivad öelda mida ,,sülg suhu toob"
Amadeus Mozartit, Eesti hümni sõnade autorit või kes on Tallinna Nõmme Gümnaasiumi hümni autor. Teises osas toimus muusikatest, mille raames õpilased pidid ära arvama, mis looga on tegemist ja/või kes on esitaja, autor või missugusest filmist muusikapala tuntuks on saanud. Neljapäeval kutsusime kooli õpilastega suhtlema Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlase Smilersi solisti, Hendrik Sal-Salleri, kes on läbi aastate populaarne ning noorte seas väga austatud olnud. Toimus saalis intervjuu vormis muusikuga meeleolukas jutuajamine. Nädala viimasel päeval leidis aset gümnaasiumi õpilaste omaloomingukonkurss Klassihääl 2015. Konkurssi raames sai iga klass end tutvustada muusikakeeles, esinedes humoorika, sisuka, meloodilise, omanäolise ning huvitava etteastega. Uuel nädalal toimus Muusikanädala kokkuvõte, autasustamine, sponsorite ning abistajate tänamine ning taasesitusele tulid omaloomingukonkurssi žürii poolt ära märgitud etteasted.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt."
Postimees Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast rühmast, kuigi seda eeldusel, et kanali programm suudetakse venekeelse elanikkonna jaoks piisavalt paeluvaks teha. Seda seisukohta kajastavad artiklid nii Looneti (2011), Mihelsoni (2014) ja Samorodni (2014) poolt, kelle sõnul oleks selline telekanal tähtis ka just eestivenelastele ühiskondliku ühendatuse ning aktsepteerimise tõttu. Ka intervjuu ETV+ peatoimetaja Darja Saarega väljendab seda: Saare sõnul on venekeelse kanali eesmärk panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena (Kopti, 2015). Ka Hendrik Alla (2015) kirjutab, et ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Aimar Ventsli (2015) arvamuslugu annab ka teise vaatenurga Vene riigitelevisioonis näidatud Darja Saarega tehtud intervjuule, omastades sellele tasuta reklaami sildi.
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane Barrikaad Kaitsetõke, teesulg Bluffima Eksitama, eksiteele juhatama Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisig...
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi).
Tõnu Trubetsky Miks see autor? Valisin esitluse jaoks Tõnu Trubetsky, sest ta tundub lahe vend olevat ning meeldib see, et ta ajab oma asja. Kui ma olin noorem, (mitte, et ma praegu vana oleksin) siis kuulasin väga palju Vennaskonda ning paljud laulud hakkasid meeldima ja tean, et Vennaskonna lauludele teeb sõnu Trubetsky ise. Mis on töö eesmärk? Töö eesmärk on teada saada võimalikult palju Trubetsky elust ja tema luulest ning anda see informatsioon edasi ka teistele. Kuigi ma pungist palju ei tea, üritan ma sellest nüüd aru saada. Millisteks osadeks töö jaguneb? Töö jaguneb kaheks suureks osaks: ,,Elulugu" ja ,,Looming". Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan...
Skisofreenia diagnostika Jaak Timberg Tartu, 2012 Diagnostilised meetodid Psühhiaatriline intervjuu Vaatlus-jälgimine Andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt; varasemad sissekanded ravidokumentidesse; Muud uuringud somaatilise seisundi/patoloogia hindamiseks Psüühilise seisundi hindamine Diagnostika Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma: vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane
guašš värvid parkett põrandakate abiturient gümnaasiumiõpilane režiim kord buklet infokiri illusioon pettekujutus alfabeet tähestik dress spordiriietus intervjuu küsitlus zootehnik loomakasvatuse spetsialist gümnaasium keskharidust andev kool karikatuur pilapilt furgoon veoauto finiš lõpujoon žest käeliigutus kino filmide vaatamise koht grupp seltskond variant valik, võimalus
c. Tegeletakse kliendile orienteeritud töötajate värbamise, treenimise ja motiveerimisega Küsimus 17 Nimeta turundusuuringute meetodid. a. Uurimisteemade ja uurimisobjektide meetodid b. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid c. Esmased ja teisesed meetodid Küsimus 18 Millist küsitlustehnikat kasutatakse, kui protsessi iseloomustab nelja üksuse koostoimimine: uurija, intervjueerija, intervjueeritav ja keskkond. a. Postiküsitlus b. Personaalne intervjuu ehk näost-näkku küsitlus c. Telefoniküsitlus Küsimus 19 Millised on esmased andmed? a. Need, mis kogutakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks b. Kellegi poolt juba kogutud, kuid need tuleb üles leida ja läbi töötada. Küsimus 20 Millist uuringut nimetatakse pehmeks uuringuks? a. Kirjeldav uuring b. Tutvumisuuring c. Kvalitatiivuuring
Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad.
Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355– 358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003)
................................................................................... 4 LUULE..................................................................................................................................... 5 TEOSED JA LUULETUSED......................................................................................................... 7 LUULE ANALÜÜS................................................................................................................... 10 INTERVJUU............................................................................................................................ 13 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 16 KASUTATUD INTERNETIALLIKAD.............................................................................
- sul on inimeste ja tootmise juhtimise kogemus tootmis-, tehase- või tootmisüksuse juhina - oled sobiva tehnilise kõrgharidusega ning heade tehnikaalaste teadmistega - oled algatusvõimeline ja iseseisev töös Antud ametikoht eeldab igapäevaseks tööalaseks suhtlemiseks inglise keele oskust ja head vene kõnekeele oskust. Pakume motiveerivat palka, ametiautot ja erialaseid arenemisvõimalusi. Töökoht asub Tartus. 3.5. Intervjuu Lähtuvalt eelnevast legendist valmistage ette üldised küsimused, mida kandidaatidele esitaksite Milline on teie varasem töökogemus? Kus ja kui suures ettevõttes varem töötasite? Kui kaua te eelmises ettevõttes töötasite? Kus ja kui kaua õppisite puidutöötlemist? Millised on teie eesmärgid ja miks just meie ettevõttes soovite töötada? 12 Milline oleks teie grupi intervjuude läbiviimise protsess?
olemasolu ja selle iseärasuste kaudu sama palju kui meie teda. Deleuze`i ja Quattari kirjeldatav masinate süsteem iseloomustab seda kujundlikult kui protsesside kogumit milles toimuvad erinevad algus- ja lõppunktidega tsüklid. Seda võikski nimetada keemiliste reaktsioonide masinaks, orgaaniliseks mehhaanikaks. Või nagu ütleb Sterlarc: “Soov lokaliseerida iset mingi kindla keha sees ei ole enam tähendusrikas” (Paolo Atzori ja Kirk Woolford “Laiendatud keha: Intervjuu Stelarciga”, http://www.stanford.edu/dept/HPS/stelarc/a29-extended_body.html) Kõrgtehnoloogiliste lahenduste sidumine kunstiga avardab kunstilist mõtlemist ja võimaldab efektseid visuaalseid vaatemänge. Kunstipilt muutub üha tehnikakesksemaks ning publiku rolliks saab kõigega kaasaminek. Praeguseks ajaks on välja jõutud suuremõõtmeliste robootiliste vaatemängudeni kus demonstreeritakse robotitevahelisi võitlusi ja kasutatakse tulevärki
kehalise kasvatuse õpetajana. 2000. aastal sai Olev Eensalu kaitseväe kaprali auastme. Enne HC Kehra esindusmeeskonda üleminekut mängis ta käsipalliklubis HC Tallas ja Eesti noorte- ja juunioride koondises. 2001. aastal alustas Olev Eensalu noorte käsipallurite juhendamist. Hetkel treenib ta PB ja PC vanuseklassi poisse.26 25 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 26 Olev Eensalu (s. 1982, Kehra) intervjuu (kirja pandud 2011. a. töö autori poolt). 10 2.7 Eduard Makejev Eduard Makejev sündis 1980. aastal 14. detsembril. Käsipalli juurde jõudis Eduard Makejev 1986. aastal. Ta meenutab, et üks eredamaid hetki oli see, kui esimesel treeningul teatas treener Tõnis Turmann, et juba järgmisel päeval ootavad teda ees esimesed võistlused. Eduard Makejev oli närvis, aga samas ka põnevil
Eesti Draamateater Eesti Draamateatri sünnipäevaks võib lugeda 11. oktoobrit 1920, kui lavastaja Paul Sepp asutas oma era- teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tol...
nende tegemistest. kaubaks läks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui väga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku pärast, tuleb rõhuda tõsistematele teemadele. Õnneks on meedia rahva soove ning vajadusi tähele pannud ja pakub üha enam väärtuslikke ja tõsiseid artikleid. Võib väita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll täita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu küsimustega, lõpetades kannatanute järjekindla kajastamisega. Selle kaudu mõjutati avalikku arvamust, mile tagajärjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub sündmusi üle vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on õnneks ka Rahvusringhääling, mis hõlmab samuti kõiki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik.
Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus. Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused. Intervjuu puhul ei pruugi uuritav vastata esitatud küsimustele ausalt, uurija võib mõjutada vastuseid juba oma kohaloluga. Sellise olukorral puhul oleks mõistlik kasutada anonüümselt täidetavat avatud küsimustega küsimustiku. Samas pole kirjaliku andmekogumisviisi korral võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Intervjueeritavate arv võib fenomenoloogilises uurimuses olla erinev. Tuleb meeles pidada, et fenomenoloogilises uuringus järgitakse kvalitatiivset
etenduse minu jaoks väga huvitavaks. Lavakujundus muutus tihti, kuid põhiplaanis oli lava ülal valge riie, kuhu näidati projektoriga pilved, ühel pool lava oli väike ruum, kus valmistuti ette härra Amilcari jaoks korraldatud elu teatriks ning teisel pool lava oli Alexandre elutuba, mis oli sisustatud mõne tooliga. Kõige meeldejäävamaks eriefektiks oli kindlasti Riho Kütsar kuulsust kogunud kunstniku rollis, kus temast tehti intervjuu, mida filmiti laval ja näidati läbi projektori suurele ekraanile, samal ajal vaatas Alexandre renditud pere seda televiisorist ning kommenteeris pildilt näidatut. Kunstnikuna töötas Maarja Meeru. Kostüümid tundusid tänapäevased ning jätsid jõuka mulje. Ott Sepa mootorrattakiiver oli kaasaegne, kuid kui oleks tahetud rõhutada, et ,,Härra Amilcar" on kirjandusena vanem, siis oleks antud talle ka vanem kiiver. Valgustusega said väga hästi hakkama Siim Allas ja Andres Sarv
Babassuõli aitab saavutada pehmed, siidised ja säravad juuksed. Tulemus on suurepärane - siledad, pehmed, säravad ja kergesti kammitavad juuksed. Lisse Disain sobib kõigile, kes soovivad sirgeid, siledaid, pehmeid ja säravaid juukseid pikemaks ajaks. Keratiinihoolduse probleemid : Bio4you tegi vastava uuringu, et anda teile omapoolne info- tõlkisime ära Itaalia rahvusliku raadiojaama esindaja Mariasandra Aicardi intervjuu dr. Bianca Maria Piracciniga´ga (Bologna ülikooli dermatoloogiaosakonnast). Küsimus (K): Mitmetes Euroopa maades on vallandunud nn. “keratiinihoolduse” buum. Lubatakse, et hooldus teeb juuksed siledaks, läikivaks, tugevaks ja efekt kestab mitu kuud. Paljud naised on esialgse tulemusega väga rahul Dr.ssa Piraccini (DP): hooldus sai alguse Brasiiliast, ca 7 aastat tagasi. Praeguseks on see hooldus seal KEELUSTATUD ! See on keelatud ka USA-s, Kanadas ja mitmetes Euroopa maades
(veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia). Siiski säilib igal teadusharul oma eripära uurimisobjektide ja meetodite näol. 5. a) vestlus või intervjuu eeliseks intervjueeritava reaktsiooni ja kehakeele nägemine, puuduseks on see, et võtab aega ning tulemus sõltub vestlejatest (kas on sümpaatsed teineteisele jms) b) küsitlus ehk ankeet eeliseks on palju vastuseid, puuduseks see, et on keeruline töödelda, vastused võivad olla väga erinevad. c) eksperiment loomulike katsete puhul on eeliseks täpsem vastus, kuid tulemusi ei saa mõõta ning võib tekkida eetikaprobleem. Kunstike katsete plussiks on
teenusepakkujaid Eestis. Pronksmedali selles tabeliarvestuses saab firma nimega Via Tel OÜ (vt. tabel 5) Tabel 5 Seitse kiiremat teenusepakkujat Eestis (graafik tähistab allalaadimiskiiruse kõikumist ajavahemikus nov 28, 2008 - mai 30, 2011) Allikas: OOKLA Netindex Intervjuu Intervjuu tegin Tõstamaa Keskkooli koos 39. lennuga lõpetanud ja praegu Tartu Kutsehariduskeskuses infotehnoloogia eriala õppiva noormehe, ................. Intervjuu eesmärk oli tuua välja infotehnoloogia alal natukene targema kodaniku arvamus. Tutvusta palun ennast lühidalt. Olen ................. Olen 20 aastane ning õpin Tartu Kutseharidusekeskuses esimesel kursusel multimeediumit. Miks alustasid oma õpinguid just infotehnoloogia valdkonnas? Kuna see on ainukene asi, millega mulle meeldib tegeleda ja ma olen sellega eelnevalt kokku puutunud. Samuti on see vast ainukene asi, millega ma viitsiks päevast päeva leiba teenida.
Uurimusküsimuste või hüpoteeside (võimalik vastus antud probleemile) pakkumine. Neid võivad pakkuda nii õpilased kui ka õpetaja. Samuti võib rühmatöös iga rühm pakkuda oma hüpoteesid ning asuda neid kontrollima. 4. Määrata, meetodid, kuidas hüpoteese või uurimusküsimusi kontrollida. Määrata nii andmekogumis- (kuidas andmed saadakse, kas mõõtmine, kirjandusallikatest info leidmine, küsitlus, intervjuu vms) kui ka andmeanalüüsimeetod (kuidas andmeid töödeldakse, kas leitakse keskmised, sagedus vms). Meetodid võivad olla õpetaja poolt ette antud (vajalik nooremate ja vähemvõimekamate õpilaste puhul) või peavad õpilased sobilikud meetodid ise leidma. 5. Otsustatakse, kuidas tulemusi esitatakse (tekstina, tabelitena, graafikutena). Kindlasti peab tulemuste esitamisest selguma, kas hüpotees leidis kinnitust või
käitumine vms) • - Uurija ei saa tingimusi kontrollida, väga varieeruv (võib käitumist mõjutada) • - Loodetav käitumine võib ilmneda harva • - Käitumise tegelikku põhjust ei saa välja selgitada • - Uuritavad käituvad mitte tavapäraselt kui vaadeldakse • - Püüavad käituda nii nagu arvavad, et uurija ootab • - Objektiivsust raske tagada, erinevad uurijad võivad teha erinevaid järeldusi INTERVJUU Struktureeritud intervjuu: • Kõik uuritavad vastavad samadele küsimustele Poolstruktureeritud intervjuu • Küsimused ja suund ees, jrk erinev, lisaküsimused jms Struktureerimata intervjuu • Sisuliselt vaba vestlus, küsimusi varieeritakse vastavalt intervjueeritava vastustele, sügavam fookus üksikindiviidile Plussid-miinused Küsimustikud: • + Kiirelt ja kergelt võimalik koguda suur hulk andmeid • - Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku
masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail’ (? ← alggermaani *telgō) nende seostamise tõttu. Niisugust lähedaste tüvede seostamist, mille tagajärjel asendatakse üks, võõram tüvi teise, kõlalt sarnase ja tuntumaga, nimetatakse rahvaetümoloogiaks. 8. Kirjelda vähemalt kahte sõnavara kogumise meetodit. Mis on Sinu hinnangul ühe või teise meetodi eelis(ed)? I. INTERVJUU. Intervjuud on lihtsam ette valmistada selleks valitud keelejuhtidega kui hankida luba loomuliku suulise kõne lindistuste tegemiseks; erinevalt loomulikust sotsiaalsest suhtlusest võimaldab intervjuu kontrollitumat keskkonda teatud keelevormide (nt släng) kogumiseks. 1) intervjuu algus ja lõpp ei ole selged, intervjuud on võimalik ka hiljem jätkata; 2) küsimused ja küsimuste esitamise järjekord kohandatakse vastavalt keelejuhtidele ja situatsioonidele;
USA keelatud valiku tegemisel aluseks võtta töötaja haridustaset ja kogemusi. Kandidaadi valik peab olema valiidne põhjendatud Personali valiku meetodid ankeet, CV, taustauuring ja soovitused, test, käitumis-ülesanne ning intervjuu. Olenevalt organisatsioonist, ametikohast ja töötaja valiku spetsiifikast kasutatakse erinevaid meetodeid. Personali valiku etapid · Kandideerimisdokumentide esitamine · Eelintervjuu- tutvumine kandidaadiga · Töölevõtu intervjuu osaleb personalitöötaja ja otsene juht · Taustauuring ja soovitused · Test teadmiste, oskuste, võimete testid · Käitumisülesanne dokumentide analüüs, simulatsioon, rollimäng · Mitteteaduslikud meetodid grafoloogia, astroloogia Allikad http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/person/ http://www.rajaleidja.ee/akab/?id=12421
f. Leppige kokku, missugused on olulised kriteeriumid parima lahenduse valimiseks g. Arutage lahendusvõimalusi h. Valige parimad lahendused i. Leppige kokku täideviimisprogramm (kes, mida, millal , kuidas teeb; tagasisside, jälgimisvormid; võimalikud takistused ja kuidas neid vältida või neist üle saada) 2) Hindamisintervjuu - Eesmärgiks on selgitada ootusi ja eesmärke ning anda hinnanguid. Väga oluline on toetav kliima. Alati ei saa selline intervjuu olla meeldiv. Ka ebameeldivatest teemadest tuleb rääkida. Oluline on jääda konkreetseks ja kritiseerida vaid teatud töist käitumist. Kõige kasulikum info on reaalsete töötulemuste võrdlemine ideaalsete või oodatud tulemustega. Protsessi käik: a. Inimese enda arvamus oma töö kohta b. Aus kiitmine ja kriitika c. Töötaja ise määratleb parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid d. Juhipoolne kokkuvõte arutelust e
Sergo teoses. Kommunikatsiooniteooria eeliseks on see, et ta sobib kokku paljude teiste sotsiaaltöö praktika teooriatega, see on kergesti mõistetav ja laialt kasutatav. Kommunikatsiooniteooria on eriti 4 oluline intervjuus, kus tekib suhe kliendiga. Intervjueerimisel sotsiaaltöötaja peab omama vajalikke spetsiifilisi oskusi. On väga oluline, et sotsiaaltöötaja saavutab kohe intervjuu alguses kliendiga hea vastastikusel usaldusel ja emotsionaalsel poolehoiul põhineva inimestevahelise harmoonilise suhte ja psühholoogilise kontakti (L.Sergo, Tartu 1995, lk.105). Efektiivne kommunikatsioon ehk suhtlemine on kõigi teiste sotsiaaljuhtumitöö oskuste baasiks. Kliendiga suhtlemises peab sotsiaaltöötaja jälgima kliendi poolt antud informatsiooni ja vajadusel esitab selgitavaid küsimusi.
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
Mida rohkem klõpsatakse, seda rohkem raha tuleb. Seega on artiklite pealkirjad muutunud veel tähtsamaks kui varem. Artiklitele pannakse võimalikult intrigeerivad tiitlid, millel tegelikult mingisugust sügavamat sisu pole. ,,Superstaari-Anis hakkas emoks", ,,Malcolm Lincolni poisid võtsid Oslosse kaasa kondoome" ning ,,Mida president Ilves Moskvas sõi?" on vaid mõned neist pealkirjadest, mis portaalis Elu24 silma jäid. Tihtipeale võetakse ette mõne kuulsa inimese intervjuu, nopitakse välja teravamad ütlused, pannakse need teise konteksti ning voilà uus sokeeriv artikkel ongi sündinud. Sellised artiklid võivad küll pakkuda meelelahutust, kuid olulist informatsiooni leidub neis vähe. Asjadel, millel on suur võim, on ka suur vastutus ning seega peab meedia väga ettevaatlik olema, et oma võimu mitte kuritarvitada. Paraku on meedia tihti esimene koht, kus inimeste üle kohut mõistetakse ning tihti annab meedia inimestele vale hinnangu,
Peatükki ilmestavad rohked tabelid ja joonised, mis teevad suhteliselt teoreetilise teksti huvitavamaks ja kergemini arusaadavamaks. Viies ja ühtlasi viimane ning pikim osa raamatust sisaldab intervjuusid Eesti juhtidega, kes vastavad organisatsioonikäitumise tähtsamatele küsimustele (millised on juhi kohustused? kuidas juht korraldab oma tööpäeva? kuidas püstitada eesmärke? kuidas mõjutada inimesi? kuidas pidada läbirääkimisi? kuidas öelda “ei”?). Meeldiv on siit leida ka intervjuu kui uurimismeetodiga seonduvate probleemide lühiülevaade. Raamatu lugemine nõuab mitmeid eelteadmisi ja seda eriti psühholoogia vallas. Mitmeid teemasid lühidalt käsitledes (nt. isiksuseteooriad lk.42) või neid vaid nimetades (nt. Osgoodi semantiline diferentsiaal lk.85) näib autor vaikimisi eeldavat lugeja intelligentsust ja haritust. Mis seal ikka, ühe hea juhi puhul pole nende omaduste olemasolu ju liig nõuda.
Uurimistöö alused Kokkuvõte Mis on uurimitöö ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni jõuti töökäigus Milleks on uurimistöö tähtis ? Uurimistöö õpetab: planeerida aega järgima juhendit info otsimise oskust abiks kõrgkoolis, kus tehakse uurimistöö funktsionaalse lugemise oskust Uurimistöö jagunemine Uurimistöö jaguneb kaheks: Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2. Kirjeldav uurimistöö 3. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine Uurimistöö Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seega tuleb sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pi...
Eesti kirjutas alla ka baaside lepingule. Balti riigid annekteeriti, kui Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. Eestlastel ei õnnestunud omariiklust taastada. 1940-41 toimus esimene Nõukogude okupatsioon. See oli metsavendade suurima aktiivsuse periood. Balti kett oli 1989 aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus. Kunagi koolitöö käigus tegin intervjuu Eha Looritsaga, kes rääkis oma mälestustest seoses sellega. Kirjutan siia kokkuvõtva jutu sellest intervjuust ja tema mälestustest. Läksime Mõniste sovhoosi. Mina töötasin sel ajal Mõniste keskuses. Sovhoosi buss valmistus minema Balti ketile. See toimus 23. augustil 1989. Selleks, et saaksin Balti ketile minna, pidin luba küsima ülemuste käest ja leidma endale asendaja. Kõik töölised sovhoosis jätsid oma töö pooleli
"Viiskümmend halli varjundit" E.L.James ("Fifty shades of Grey") Anastasia - peategelane, alluja Christian Grey - edukas ärimees, dominant Kate - Ana sõbranna, kes astub suhtesse Christiani vennaga Ray - Ana kasuisa Jose - Ana sõber, kes on Annas huvitatud Elliot - Christiani vend Mia - Christiani õde Elena - Christiani endine dominant "Viiskümmend halli varjundit" (inglise keeles "Fifty Shades of Grey") on Suurbritannia kirjaniku E. L. Jamesi erootiline menuromaan. See kuulub triloogiasse, mille ülejäänud osad on "Fifty Shades Darker" ("Viiskümmend tumedamat varjundit") ja "Fifty Shades Freed" ("Viiskümmend vabastatud varjundit"). 2015. aastal ilmus neljas raamat "Grey: "Viiskümmend halli varjundit" läbi Christiani silmade", mis järgib "Viiskümne halli varjundi" süžeed, kuid tehes seda Christian Grey perspektiivist. Teose põhiprobleemid on inimeste vahelised suhted: ...
saates põhiuudiste laienduslood, nähtuste-, sündmuste- ja persoonidekesksed olemuslood, päevakajaline vaatajaküsimus, mille raames loositakse välja ühele vastajale 100 eurot puhtalt kätte ja palju muud. Uudistesaade algab tunnuslooga ja logo kuvamisega, millele järgneb lühitutvustus eesolevatest olulisematest uudistest. Saate võib jagada samuti eraldi teemaplokkideks: I plokk: päevakajalised ja kõige olulisemad uudised Eestist või välismaalt. Otselülitused sündmuskohalt, intervjuu asjatundjatega. II plokk: välisuudised. Erinevad uudised mitmelt poolt maailmast. III plokk: ilm. IV plokk: politsei- ja päästeametisõnumid ja lood. V plokk: meelelahutuslik osa. Suurem osakaal on „pehmetel“ uudistel ja uudisloodel, väga tabloidne saateformaat. Kokkuvõte „Aktuaalse kaamera“ ja „Repoteri“ puhul on tegemist väga erievate saateformaatidega, mis üksteisest oluliselt erinevad. „Aktuaalne kaamera“ on ametliku ja hea struktuuriga ülevaatlik
Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga. Joel Sang ,,Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks". Aare Pilv ,,Suusoojaks". Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt, Albert Trapeezilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt. Mõned näited Henn-Kaarel Hellat § Kõige lühem palve ja luuletus Aamen § Lugu Kõnnid kõigi ohtude labürindis ega väsi imestamast et see olevat elu Ajakirjast võime lugeda proosat Mihkel Mutilt, Tarmo Tederilt, Mart Kivastikult.
Tööjuhend juuksuri salongile töökeskkonna ohutusest Oluline on, et tööpaigas oleks peegel ja klienditool, samuti peapesuks vajalik vesi ja kraanikauss. Töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ning mõjuma kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Juuksuriamet ei pruugi sobida inimestele, kellel on allergia töös kasutatavate kemikaalide vastu, astma või seljaprobleemid. Käenaha kaitsmiseks tuleb kanda kile- või latekskindaid . Ruumid, valgustus, ventilatsioon, küte ja kanalisatsioon Tööruumide minimaalne koosseis ja töökohale arvestatav pindala peab olema Juuksuriruum -6 m2 igale töökohale(9 m2 ,kui ruum on ühele töökohal) Tualettruum koos kätepesuvalamuga- 3 m2 Personaliruum/puhketuba - 3 m2 Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. Välisriiete garderoob Puhta pesu ja töövahe...
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad)
Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Online- kõik on segamini, tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid (TERA)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ ÕPIMAPP Iseseisevtöö Õppejõud: Heve Kirikal MA Mõdriku 2017 1 1 TÖÖJÕUPLAAN 2 3 2 AMETIJUHED Tööandja nimi: Elva TÜ A ja O kauplus Lisa 1, TL nr 28 , 01.12.2016 TEENINDUSJUHI AMETIJUHEND 1 AMETINIMETUS: Teenindusjuht 2 KOHT STRUKTUURIS: Teenindusosakond Teenindusüksus Teenindusjuht allub vahetult kaupluse juhatajale, kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist Vahetusevanem ja vahetusevanema asetäitja Äraolekul asendab te...
personalivaliku protseduuri. Selle etapid on järgmised: ametikoha kirjeldus, värbamisallika otsustamine, kandidaadid saadavad CV, sõelumine, äraütlemisteade, intervjuule kutsumine, kandidaadile antakse täita personaliotsingu ankeet ning viiakse läbi intervjuu, testimine (vajadusel), tausta uuring (vajadusel), pakkumise tegemine, äraütlemiskirjad, tööle vormistamine, adapteerumine. (Kõrven 2006: 248-249) Personali värbamine ja valik 2.2. Personalivaliku meetodid Personali valiku protsess algab hetkest, kui kandidaatide hulgast hakatakse otsima sobivaimat inimest, kasutades selleks erinevaid meetodeid. (Türk 2005: 135)
analüüsiti andmeid nii kvantitatiivse, kui ka kvalitatiivse meetodiga. Kvantitatiivne meetod sisaldas andmete kogumist ankeetküsitluse meetodil, mis viidi läbi Rakvere Teatris publikut küsitledes ja Google Docs vahendusel. Laiali jaotati 100 ankeeti ja tagastati 81 täidetud ankeeti. Ankeetküsitlus koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Kvalitatiivne meetod sisaldas poolstruktureeritud intervjuusid, mis viidi läbi kolme lavastajaga. Intervjuu lavastajatele koosnes neljast avatud küsimusest. Intervjuutulemused on ilmestatud valitud tsitaatidega intervjueeritavatelt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded said täidetud. Läbiviidud ja analüüsitud küsitluste põhjal jõuti järgmiste tulemusteni. 1. Üks neljandik uurimuses osalenud teatrikülastajatest tõi välja, et kõige vaadatum etendus Rakvere Teatris oli kolme viimase aasta jooksul ,,Oskar ja Roosamamma: kirjad Jumalale".
· Müügiaruanded · Ankeetküsitlus (kliendiküsitlus, töötajate küsitlus, vahendajate ja partnerite küsitlus jne) · Regulaarne ankeetküsitlus (nt kliendi tagasisideleht hotellitoas) · Perioodiline ankeetküsitlus (nt töötajate küsitlus kaks korda aastas, restoranikliendi tagasiside menüü muutmisel) · Suuline küsitlus (kliendiküsitlus, töötajate küsitlus, vahendajate ja partnerite küsitlus jne) · Intervjuu (klientidega, töötajatega, partneritega jne) · Fookusrühma intervjuu (klientide rühm, töötajate rühm jne) · Vaatlus (klienditeeninduse vaatlemine ) · Proovikülastus · Kirjalikud ja suulised kaebused · Kirjalikud ja suulised kiitused ning tänuavaldused · Külastajate kirjad · Külalisteraamat · Kodulehekülje kommentaarid · Teenindusstandartide kontroll ja hindamine · Koosolekud (töötajate tagasiside)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
